Newsletter

Stay informed on our latest news!

Draamateatris toimus Arvustuste öö

7.-8. mail toimus Eesti Draamateatris esimest korda Arvustuste öö, harukordne võimalus ühendada etenduse vaatamine arvustuse kirjutamise koolitusega ning veeta arutlusi täis öö teatrimajas.

Kiirel koolilõpetamise ajal võttis grupp teatrihuvilisi gümnasiste aega, et saada uutmoodi teatrikogemus. Arvustuste öö keskmes oli lavastus „Väljaheitmine“, värske Hendrik Toompere jr debüüt suurel laval. Enne ning pärast etendust said osalejad ülevaate arvustuse kirjutamise põhitõdedest ning asusid teatrimajast lahkumata nähtud etendust analüüsima. Arvustuste öö juhendajateks olid õppejõud Eva-Liisa Linder Lavakunstikoolist ja Priit Kruus Tallinna Ülikoolist.

Just „Väljaheitmine“ sobis uue formaadi katsetamiseks väga hästi. Tegu on suure lava võimalusi maksimaalselt kasutava lavastusega, mis samahästi võiks põhineda Eestist emigreerunud inimeste lugudel. Seega oli igati asjakohane, et just „Väljaheitmise“ puhul kaasasime noort publikut uut moodi.

Ka noored kinnitasid, et lavastuses on palju äratundmishetki. Emigratsiooni teemat käsitletakse mitmekülgselt, kuid lõpuks jääb kõlama üldisem iseenda ja oma koha leidmise keerukus. Kerstin Laanemets kirjutas: „,,Väljaheitmine“ puudutab väga paljusid meist, sest laval näidatav on aktuaalne ka praeguses Eestis. Arvamine, et ,,igal pool on parem kui kusagil mujal“, sunnib pea igaühte – olgu siis või unistustes – aegajalt mängima mõttega, et väljaspool Eestit elaks paremini kui siin.“ Leiu Tõnissaar lisas oma arvustuses: „Nii osatäitjate veenev näitlemine kui ka lavastuse sisu tõmbasid mu välja pettekujutelmast, et mind see teema üldse ei puuduta, ning panid tegelastele kaasa tundma, sest ma ei tajunud enne, kuivõrd raske on uues keskkonnas nii vaimselt kui ka füüsiliselt tegelikult toime tulla.“ Kerli Ilves võttis aga lavastuse kokku sõnadega: „Ehkki tegemist on eelkõige ühe noore inimese, immigrandi kujunemislooga võõras keskkonnas, oli lavastusse minu arvates kaasatud kogu selle 15 aasta pikkuse ajastu olemuse hõng, ühe põlvkonna eneseleidmise atmosfäär.“

Etenduse analüüsi maraton deviisiga „Kirjuta teatrist nii nagu seda varem tehtud ei ole“ lõppes öörahuga kella poole nelja paiku, unejutuks kõlasid valitud palad Voldemar Panso artiklikogumikust. Hommikusöögi ja hommikuste kirjutamisülesannete järel mindi laiali – elamuse, kogemuse ja oskuste võrra rikkamana.

 Osalejate kirjutatud arvustused osalevad äsja lõppenud Eesti Draamateatri iga-aastasel arvustuste võistlusel, mille parimad selguvad mai lõpus. Seejärel on arvustustega võimalik tutvuda teatri kodulehel.

Uus arvustuste võistlus ja uus Avustuste öö juba uuel hooajal