Newsletter

Stay informed on our latest news!

Kapitalist Borkman võitleb lõbusalt lõpuni/ Eesti Päevaleht

23.03.2010

Henrik Ibseni lugu läbikukkunud äri­mehest John Gabriel Bork­manist muutus Ingomar Vihmari lavastuses draama asemel stiil­seks ja väljapeetud komöödiaks.

Ibseni tegelased on laval väikest viisi sotsiaalselt karikeeritud kujul – nende pahesid on rasvaselt rõhutatud. Kui Kersti Kreismann toimetab laval proua Gunhild Borkmanina, on õige pea selge, et tegemist on tõusikliku naisega, kelle ambitsioonid on märksa suuremad kui võimalused ja või­med. Samamoodi on pisut koomiline tema õe Ella (Maria Avdjuško) rõhutatud heatahtlikkus. Tänapäeva toodud Ibseni näitemängus on inimesed, kes oleks kui Kroonika žurnaali kirevatelt lehekülgedelt maha astunud.

Jaan Rekkori mängitud John Gabriel Borkman on kapitalistlike illusioonide küüsis ja needki kipuvad olema karikatuursed, mitte dramaatilised. Kuid Borkmani tegelaskujus ongi konks, mis teeb lavastuse tänapäevaseks: Borkmani ülbe enesekindlus on praegu Eestis ülimalt aktuaalne. Tegemist on mehega, kes oskab laialt elada ja lisaks tahab veel, et ühiskond oleks talle tänulik kapitalistliku sahkerdamise eest, mis on tal veres. Borkman on inimene, kelletaolisi on praeguses lääbakil Eestis päriselt olemas.

Värvikas näitlejatöö

Lavastus avaldab muljet just oma viimistletusega. Terve tegelaste galerii on nihutatud teise žanrisse, nii et tervik ärkab laval uues võtmes ellu. Ühtegi karakterit ei ole ripakile jäetud, kõik leiavad valitud võtmes endale põneva nihestatud tähenduse. Uku Uusberg mängib Borkmani poega Erharti nii, et esile tõuseb tema lapselik hedonism. Võib-olla kõige vähem teeb žanrilisi muudatusi läbi Vilhelm Foldali tegelaskuju, teda on ka traditsioonilisemates lavastustes män­gitud tragikoomilisena. Kuid ega Foldal ei ole Tõnu Kargi mängituna kahvatu kuju – eredaid värve pole näitlejatöös kokku hoitud. „John Gabriel Borkman” oleks nagu Mati Undi lavastuste sugulane, sest ka Unt tavatses näitemängude žanreid revideerida. Ibsenit ongi vahel melodramaatiliseks peetud ja kui seda melodramaatilisust maha kruttida, siis loogiliselt jõuabki sellisele tulemusele nagu nüüd.

Häda on ainult selles, et nii mängides on suur osa tulemusest, kuhu näitemängu lõpuks jõuda võiks, kohe publikule nähtav. Seda ohtu on aga lavastaja vältinud – kuigi kohe alustatakse vinge noodiga, ei ole etenduses toppama jäämist. Kostüümidki on karakterite koomilise sõnumi teenistuses: näitlejad justkui läheksid poliitilist kabareed tegema. Igal juhul pole praegune Ibseni lavastus mingi tolmune ja igav klassika. Ikka rohkem elav teater.

Lavastus

John Gabriel Borkman Autor: Henrik Ibsen

•• Lavastaja: Ingomar Vihmar

•• Kostüümikunstnik: Jaanus Vahtra

•• Osades: Jaan Rekkor, Kersti Kreismann, Maria Avdjuško, Tõ­nu Kark, Kleer Maibaum, Uku Uusberg

•• Esietendus Eesti Draamateatri väikeses saalis 19. veebruaril

Allikas: www.epl.ee/artikkel/494051