Newsletter

Stay informed on our latest news!

Lavale jõuab Draamateatri neljas "Kolm õde" (EPL)

11.02.2012

LAVALE JÕUAB DRAAMATEATRI NELJAS „KOLM ÕDE"
Andres Laasik

Homme jõuab Eesti Draamateatri suurele lavale Anton Tsehhovi „Kolme õe" uuslavastus, mis on selle teose neljas tulek teatri ajaloos. ,„,Kolm õde" tuleb teistsugusena kui varem," ütles tüki lavastaja Hendrik Toompere neljapäeval viimaste läbimängude staadiumis oleva teose kohta.
„„Kolme õe" tegelasi on seni kiputud kujutama unistajatena, kes laval pikalt filosofeerivad. Mina tahan nad teha tegutsejateks," ütles uue Tšehhovi-tõlgenduse kohta Toompere. „Iseasi on see, kas sellest midagi nende tegelaste jaoks muutub. Rapsi, mis sa rapsid, tulemus jääb ikka samaks. Tšehhovi näitemängu lõpplahendus on teose sisse kodeeritud ja ta on juba teatriteksti alguses olemas." Draamateatrile truude vaatajate jaoks võimaldab „Kolme õe" lavastus taaskohtumise, viimati mängiti selles teatris „Kolme õde" Mikk Mikiveri lavastuses Sagadi mõisas aastal 1996. Mõned teatrisõbrad mäletavad Adolf Šapiro teatrisuursündmuseks saanud „KoIme õde" aastast 1973. Veel on „Kolme õde" Draamateatri katuse all mängitud Priit Pedaja lavastatud, lavakunstikooli 16. lennu diplomietendusena. Ühes teises, Kalju Komissarovi loodud diplomietenduses on näitlejana mänginud kaasa nüüdne lavastaja Toompere, kehastades doktor Tšebutõkinit, keda nüüdses Draamateatri variandis mängib Raimo Pass.

Palmiste on Maša

„„Kolm õde" sobib praegu väga hästi teatri näitlejakoosseisuga, nad on võimelised neid rolle mängima," ütles Toompere. „Suur osa näitlejatest, kes kaasa teevad, mängisid ka minu eelmises Tšehhovi lavastuses „Kirsiaed"."
Nimitegelastest mängivad Mašat Merle Palmiste, Olgat Kersti Heinloo ja Irinat Marta Laan. Lennukat ohvitseri Veršininit kehastab Jan Uuspõld, parun Tusenbachi Hendrik Toompere jr. Veel teevad lavastuses kaasa Mait Malmsten, Rein Oja, Tõnu Aav, Ester Pajusoo ja teised Draamteatri näitlejad ja ka külalised.
Lava on kujundanud Ervin Õunapuu. „Võib vaadata asjale nii, et oleme tegevuse pai-gutanud üheksakümnendate aastate Paldiskisse, kuid tegelikult ei ole lavastuse sotsiaalne pealispind väga oluline," ütles lavastaja kasutatud reaalsuste kohta, ohvitseridel on mereväe munder sellepärast, et nad näevad selles head välja."