Newsletter

Stay informed on our latest news!

LINK: Vennad Karamazovid ja tõlgete vananemine

Link: „Vennad Karamazovid“ ja tõlgete vananemine
11. märtsil kell 18 Eesti Draamateatri Maalisaalis 
koostöös Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooniga

Millal ja miks on vaja klassikat uuesti tõlkida?  Maailmakirjanduse tähtteose uue tõlke ilmumine on oluline kultuurisündmus, peegeldades rohkem kui poole sajandi jooksul toimunud muutusi eesti keeles ja tõlkearusaamades. Suure klassika tõlge omakorda mõjutab ja kujundab ka tänapäeva eesti keelt. 2015. aastal ilmus kirjastuses Varrak Fjodor Dostojevski „Vendade Karamazovite“ uue tõlke I osa (II osa ilmub tänavu). Sellega seoses räägimegi laiemalt tõlgete vananemisest muutuvas ajas.

Tartu Ülikooli  professori, vene kirjanduse ning tõlketeooria uurija Peeter Toropi esinemise teemaks ongi „Tõlgete vananemisest „Vendade Karamazovite" tõlkimise ja tõlgendamise taustal“.

2015. aastal esietendus Eesti Draamateatris Hendrik Toompere dramatiseering ja lavastus „Vennad Karamazovid“. Lavastajaga vestleb Tallinna Ülikooli tõlketeooria dotsent ja tõlkija Anne Lange, jututeemaks on „Vendade Karamazovite“ lavale toomine kui tõlgendamine. Dramatiseerimine on seda ju mitmes mõttes – nii väga mahukast proosateosest lavatekstiks vajaliku välja selitamine kui ka keele kohendamine lava vajadustele vastavaks. Hendrik Toompere on varem dramatiseerinud ja lavastanud ka Dostojevski „Sortsid“.

„Vendade Karamazovite“ uue tõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka Dostojevski teoseid. Raamatu toimetas Maiga Varik, kujundas Britt Urbla. Romaani teises osas ilmub ka Peeter Toropi saatesõna.

Romaani varasem, Aita Kurfeldti tõlge, on ilmunud 1939.–1940. aastal (kirjastus Loodus) ja 2001. aastal (kirjastus Kupar).

Kirjastus Varrak esitleb „Vendade Karamazovite“ uut väljaannet. 

Dates Start time Kirjeldus Stage