Newsletter

Stay informed on our latest news!

Piiratud mängu langemine (ÄP)

22.11.2013

PIIRATUD MÄNGU LANGEMINE
Tõnu Lilleorg

Orbude salapäraselt kulgev elu

Eesti Draamateatri uuslavastus „Orvud“ näitab, kuidas teatava piiri ületamisel laguneb koost hoolikalt loodud mäng, sest elu on mängust suurem.
Keegi ei tea poissi äärelinna ridamajas, kes õpib salaja lugemist ja armastab üle kõige tuunikalavõileiba majoneesiga. Lastekodu ja sotsiaaltöötajate eest on varjanud teda tema vanem vend, kui poiste vanemad lahkusid. Keegi ei tea ka seda, et vanem vend teenib elatist tänavaröövidega, abiks taskunuga.

Vendade habras maailm. Küll teavad vennad kõike üksteisest, sest see on kandev element mängus, mille nad on eluga toimetulekuks loonud. Tõsi, sellega kaasneb olukord, kus vanem vend Treat (Sten Karpov) on vaimselt pantvangistanud Phillipi (Pääru Oja). Viimane usub näiteks, et ei saa allergia tõttu õue minna.
On kummastav vaadelda suhet, milles vennad pakuvad üksteisele peegeldusi, pidepunkte ümbritseva maailma kohta. Nad on loonud maailmast ühtse kirjelduse. See annab neile vajaliku turvatunde.
Treat kasutab seejuures kontrollivat hoiakut venna suhtes, väljendades nii ka oma otsustavust ja sitkus. Phillip seevastu kasutab erinevate olukordadega suhestumiseks kujutlusvõimet ja head mälu, kus leidub kõike, mida ajalehest või telekast näha saab.
Vendadel napib aga arusaama selle kohta, kes nad võiksid olla väljaspool seda olude sunnil tekkinud suhet.

Kett erinevad lülid. Loo kolmas tegelane, Ivo Uukkivi mängitud peenes ülikonnas Harold, kelle Treat lunaraha nõudmiseks ära röövib, osutub vendade elutoas seninägematuks nähtuseks. Harold räägib neile lugusid üleskasvamisest lastekodus, pakub Phillipile inimlikku abi ja Treatile heldelt makstud tööotsa.
Siit hargneb mitmeplaaniline ja käänuline teekond, mille käigus kasvavad vennad välja senisest, omaloodud mängule põhinenud maailmast.
Hiilgava näitlejatöö lavastuses teeb Sten Karpov (Pärnu Endla). Treat püüab vaistlikult järgida endas pulbitsevaid emotsioone ja teha samas „õiget asja“, see paneb talle kaasa elama.
Etendus kaotab hoogu teises vaatuses, kui korraga ei jätku lugu enam endise temperamendi ja intriigiga.
Harold jääb redutama vendade koju, Treat uitab ringi kusagil väljas ning Phillipi iseseisvumine on pigem ettearvatav. Kuid see tühikäik võimaldab vendadel mõista, et nad ongi tegelikult orvud – mitte et nad seda varem teadnud poleks – ja et nad elavad maailmas, mis märkab neid ja laseb neil tunda omi tundeid.

22.11.2013, Äripäev