Newsletter

Stay informed on our latest news!

Veidi rohkem kui tund Viire Valdmaga (EPL)

VEIDI ROHKEM KUI TUND VIIRE VALDMAGA
Andres Laasik

Viire Valdma mängib Draamateatri laval naist, kes läheb haiglasse kohtuma endale lähedase inimesega. Suhe selle inimesega on vastuoluline, vaataja saab aru, et see lähedane inimene on näitemängu ainsat tegelast oma lähedusega kõrvetanud.
Kes see inimene on? Viire Valdma mängust jookseb läbi naiseliku armastuse teema. Ajapikku tuleb ühele naisele ettekandmiseks kirjutatud näitemängus jutuks veel teisigi tegelasi, üks nendest paistab olevat monotüki tegelase laps. Ühesõnaga, näitemäng on hästi moodsalt peen ja hämaralt mitmetähenduslik. Viire Valdma näitlejaandel on, mille kallal laval vaeva näha.

Ajend kohtumiseks
Midagi ette heita Kristel Leesmendile, kes Draamateatris etendatava näitemängu „Tund aega, et hinge minna" kirjutas ja Viire Valdmaga lavastas, oleks suur viga. Pigem vastupidi, Viire Valdma on näitleja, kel oma kindel austajaskond olemas, ning nüüd on tänu Leesmendile olemas ajend näitleja ja publiku kohtumiseks teatris.
Ka Viire Valdma otsus Kristel Leesmendi näitemängus ja lavastuses lavale minna pole midagi laiduväärset. Näitleja, kel mängukavas rollid kolmes tükis, ootab väljakutseid. Tulemuses on hingeliigutust ja koomikat. Lava- ja helikujundus on maitsekad ja diskreetsed. Mitte midagi piinlikku.
Ka teater pole midagi valesti teinud, et mängib oma laval värskelt kirjutatud näitemängu. Kui kõik on õige, mis siis selle lavastuse juures kripeldab? Äkki on teosel „Tund aega, et hinge minna" oma kunstisõnum metatasandil? Ehk on see lugu võimekast näitlejannast, kes tuletab meelde oma olemasolu?