информационный бюллетень

Stay informed on our latest news!

Uue lavastuse Link: "Punane"

29. oktoobril 2011 kell 17 Maalisaalis

Sellest hooajast alustab Eesti Draamateater regulaarset uue lavastusega kaasnevat programmi Link.

Lavastust ette valmistades arutavad tegijad väga põhjalikult näidendi tausta, tähenduste ja erinevate võimalike tõlgenduste üle ning selle üle, mida igal lavale jõudval lool just siin ja praegu ütelda on. Seda rikkust on teatril rõõm ka publikuga jagada. Nii kutsumegi vähemalt korra kuus kõiki huvilisi süvenema meie uuslavastustega seotud teemadesse. Loengud, vestlused, arutelud ja muud kohtumised on nagu link uue lavastuse juurde, mis avab publikule seni avamata uksi ja teemasid.

„Punase“ peategelane on maalikunstnik Mark Rothko, moodne klassik ja erakordne, inspireeriv isiksus. Lavastus kujutab teda karjääri ühel tipphetkel. Kuhu on aga tipust veel edasi minna? On see paradoksaalne või vastupidi, ainuvõimalik, et uue pilgu oma püüdlustele annab sageli konflikt eitajaga – noorema põlvkonnaga? Loomulik, et põlvkonnad nii vastanduvad kui ka töötavad koos, ent kui on käes hetk, mil küsimärgi alla seatakse just sinu elukäsitlus ja väärtused (olgu loomingus, peres või ühiskonnas), võib olla raske sellega leppida.

„Punane“ räägib inimlikust kontaktist noore ja vana mehe vahel, inimese lõpututest läbirääkimistest iseendaga, kuidas püüda ja mõista seda üha muutuvat Olulist.

„Punane“ puudutab paljusid suuri, ilmselt igavesi küsimusi kunstniku rolli ja kunsti vastuvõtu kohta. Kui mõistetav, kui kommunikatiivne peaks kunst olema? Ühelt poolt peaks uus kunst olema piiride avardaja ja uute võimaluste, uute võtete avastaja – teisalt võib nõnda publikust liiga kaugele eemalduda. Kaasaegse kunsti ja publiku võõristus või lausa võõrdumine on terav teema.

Rothko ütleb, et kui tema alustas – Teise maailmasõja eel ja ajal – oli kunstitegemine üksildane asi, tänapäeval on kunstniku ja vaataja vahel lõpmata palju vahendajaid: õpetajad, auhindajad ja kriitikud, kuraatorid, meedia. Mis roll vahendajal õieti on ja olema peaks?

Kuidas peaks kunst suhestuma äriga? Kuidas tajuda kriitilist piiri, mil looming muutub kommertsitootmiseks ja vastuvõtt tarbimiseks?

Milline on vana hea maalikunsti tervis tänaste uute meediumide ja tehnoloogiate ajastul? Maalikunst esindab ilmselt laiema publiku jaoks seda turvalist, tuttavat kunsti, mida ollakse „lugema“ õppinud. Või enam mitte? On see turvalisuse kohustus kunstnikele koorem?

Vestleme maalikunstniku ja õppejõu Tiit Pääsukese ning kunstiteadlaste Katrin Kivimaa ja Liisa Kaljulaga.

Emeriitprofessor Tiit Pääsuke on maalikunstnik, kauaaegne õppejõud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas ja joonistamise õppetoolis, paarikümne isikunäituse autor.

Professor Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja, tegelnud soouurimusega ja identiteediküsimustega kunstis.

Liisa Kaljula Eesti Kunstimuuseumi maalikogu assistent, kunstiteadlane ja paljude maalinäituste kuraator.

Ootame teid kaasa mõtlema, kuulama ja arutama!

Vestleme maalikunstniku ja õppejõu Tiit Pääsukese ning kunstiteadlaste Katrin Kivimaa ja Liisa Kaljulaga.

Emeriitprofessor Tiit Pääsuke on maalikunstnik, kauaaegne õppejõud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas ja joonistamise õppetoolis, paarikümne isikunäituse autor.

Professor Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja, tegelnud soouurimusega ja identiteediküsimustega kunstis.

Liisa Kaljula Eesti Kunstimuuseumi maalikogu assistent, kunstiteadlane ja paljude maalinäituste kuraator.

Число Начало Заметки Зал