информационный бюллетень

Stay informed on our latest news!

Pille-Riin Purje teatrikommentaar: Võigemast lasi Toomperel möllata (ERR)

Pille-Riin Purje teatrikommentaar: Võigemast lasi Toomperel möllata

Seega, kui Draamateatri väikse saali laval istuvad vastamisi ontlik keskealine pangaametnik ehk nimetu Juhataja – Hendrik Toompere ning sümpaatse ullikese moega klient – Priit Võigemast, pole raske ennustada, kummale kuulub nii autori kui saali poolehoid. Eesti kirjandusest tuleb otsemaid meelde Joosep Toots Lutsu "Suves", kellele pank laenu ei andnud ja kes osava psühholoogina jõukalt koolivennalt Tõnissonilt käemehe-allkirja välja meelitas. Võigemasti tegelaseski aimub Tootsi sarmi, aga temal on omad vahendid, millest noored laenuihkajad teatrisaalis vist šnitti võtta ei saa, aga mis ometi toimivad, komöödiareeglite kohaselt üsnagi prognoosimatult.

Kui Juhataja dialoogi algul enesega rahulolevalt nendib, et temal puuduvat intuitsioon, ei aima mehike ise ka, kui õigus tal ses osas on. Hendrik Toompere lavastajana kinkis "Pangalaenuga" iseendale juubelirolli ja esietenduse põhjal naudib ta täiega võimalust olla komöödianäitleja väiksel laval, värvikate detailide ja groteski piiril tundepuhangutega osatades oma tegelaskuju halenaljakat intuitsioonitust.

Priit Võigemast oli esietendusel tuntavalt vaoshoitum, lastes Toomperel möllata. Nõnda jäi ka intrigeerivaks saladuseks, kuivõrd sinisilmne ja spontaanne või hoopis rafineeritud ja kalkuleeriv kelm tema tegelane Antoni tegelikult on.

Saali naerupuhangud igatahes reetsid magusat kahjurõõmu Juhataja aadressil, ehkki tolle tegelasega on meil paraku õige võimalik samastuda, ei pea selleks sugugi pangas töötama. Aga eks naer iseenda üle ole kõige tervendavam.

Huvitav, kuhu jõuab "Pangalaen" millalgi 50. etenduse paiku: komöödia areneb ühistöös publikuga ja sarmikas näitlejatandem on juba praegu valmis heldelt naerutama saali ning ulakalt üle trumpama teineteist.

kultuur.err, 18.01.2016