Uudiskiri

Ole kursis Eesti Draamateatri uudiste ja uute lavastustega

Venelased ja sakslased Draamateatri juubelil/ Eesti Päevaleht

Kivirähki näidendis teatrimaja sünniloost on fookuses arhitektid Vassiljev ja Bubõr.

Alanud Draamateatri juubeli­aastal tähistatakse 90-aastaseks saamist ja ka teist, veelgi tähtsamat sündmust – koduse teatrimaja valmimisest täitub sada aastat.

Juubeliüritusi on aastasse kavandatud mitu, üks esimesi on kunstiline – Andrus Kivirähki uue näitemängu „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…” lavastus. See saab lavaküpseks 24. aprillil ja lavastaja on Merle Karusoo.

Tüki peategelased, kes tuuakse juubeli valguses näitemängus vaatajate ette, on venelased – Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kelle jooniste järgi on ehitatud Draamateatri koduks saanud kunagine Tallinna Saksa Teatri hoone. Tegelaste seas on ka sakslasi: nimelt korraldavad teatri ehitamist ja arhitektide palkamist kaks härrasmeest, Friedrich von Bock ja Wilhelm Müller. Tükist ei puudu eestlasedki, kuid need on sajanditaguse malli järgi lihtrahva esindajad Ene ja Enn. Nii et kolm kohalikku sajanditagust rahvust on täiesti esindatud.

8. detsembril korraldas Eesti Instituut Helsingis Koko teatris tüki „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…” ettelugemise, uut draamateost tuli kuulama saalitäis estofiile. Lugemine olevat läinud lõbusalt. „Naerdi palju,” ütles kohal viibinud Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver. Samas olevat Draamateater saanud ka tagasisidet, et sakslaste kujutamine tükis pole päris korrektne. Nimelt on sakslaste seltskonda kujutatud karikeeritud moel. Ja mitte ainult teatri ehitajaid von Bocki ja Müllerit, vaid ka nende võsukesi Margaretat ja Siegfriedi. „Sakslased ongi eestlaste põhivaenlased olnud, sajandivahetusel mängisid eestlased sakslaste vastu venelastega kokku,” ütleb oma tüki rahvuspoliitilise külje kohta autor.

Arhitekte Vassiljevit ja Bubõri on näidatud seevastu sooja huumoriga, kuigi faktitäpselt pole nende tegusid sugugi kujutatud. „Ei ole teatritükki lugenud, aga kuuldavasti on seal jah kõik meelega keeratud pea peale,” räägib suur Vassiljevi ja Bubõri loomingu asjatundja Karin Hallas-Murula. „See ei tule muidugi üldse sellest, et Kivirähk ei teaks – ta laenutas meie muuseumist raamatu, kus Vassiljevi ja Bubõri kohta on seisuga 1999 palju infot.” Nii näiteks pole näitemängus sõnagi juttu arhitektuurikonkursist, mille Vassiljev ja Bu­bõr ausalt ja isegi kaks korda võitsid. Kivirähki variandis tuiskavad von Bock ja Müller mööda Peterburi linna ja otsivad, kes siinsetele sakslastele uhke monumendi, teatrihoone püstitaks.

Lähtekohaks luuletus

Ega Kivirähk peagi oma näite­mängu ajalootruuks, tema läh­tekoht on teine. „Minu näite­mäng on kirjutatud Juhan Viidingu luuletuse ainetel, ta sisu on seotud selle luuletusega,” ütleb autor. Nimelt on Juhan Viiding pühendanud oma koduteatrile luuletuse „See kaunis maja”, mille viimane salm kõlab: „See maja seisab keset Südalinna – / Ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! / Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. / Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur.” Luuletusest on veidi teisenenult pärit ka tüki pealkiri.

Vassiljev ja Bubõr on prominentsed Peterburi arhitektid, kes on peale kodulinna jätnud suure jälje ka Tallinna tänavatele. Nii on nende kavandite järgi lisaks Draamateatri majale ehitatud Lutheri villa Pärnu maanteel, kus pannakse paari abiellujaid. Nemad on teinud ka Lutheri vabriku ühe osa joonised. Lisaks osalesid nad Estonia teatri arhitektuurikonkursil, samuti joonistasid valmis Tallinna uue raekoja kavandi, mis pidi tulema praeguse Viru hotelli kohale. Nende Tallinna ehitatud majad esindasid põhjamaist juugendit, mille väljapaistvad esindajad mehed olid.

Bubõr suri revolutsiooni järel, Vassiljev tegutses välismaal, kuhu ta punaste eest pages. Tema karjääri viimane ots möödus Ameerikas ja suulise pärimuse kohaselt olevat ta olnud mõnda aega New Yorgi pea­arhitekt.

Nikolai Vassiljevit mängib Tiit Sukk ja Bubõri Ivo Uukkivi. Von Bocki ja Müllerit kehastavad Guido Kangur ja Mait Malmsten. Von Bocki siniverelist sugulast Margaretat mängib Kersti Heinloo, Mülleri poega Siegfriedi Märt Avandi. Muide, von Bocki ja Mülleri tegelaskujud on fiktiivsed. Karin Hallas-Murula teada ajasid Tallinna Saksa Teatri seltsis juhtivatel kohtadel asju tolleaegsed saksa soost magnaadid – Scheel ja Luther. Veel teevad tükis „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…” rolli Merle Palmiste, Raimo Pass ja Elina Reinold.

Draamateater plaanib ühe juubeliüritusena koostada maja lugu kajastava trükise. Seal oleks Hallas-Murula maja ehitamise loo täiendatud variant ja Kristel Pappeli käsitlus saksakeelsest teatritegemisest Eestis. Raamat ilmuks eesti ja saksa keeles.

Ajalugu

Kõige alguses oli

Paul Sepa stuudio

•• Eesti Draamateater peab oma alguseks Paul Sepa teatri õppestuudio asutamist 1920. aastal.

•• Hiljem sai Sepa stuudiost Eesti esimene teatrikool – Eesti draamastuudio.

•• Stuudio esimene lend asutas pärast kooli lõppu draamastuudio teatri, mis nimetati aastal 1937 Eesti Draamateatriks.

•• Oma maja omanikuks sai Eesti Draamateater aastal 1939, kui ostis maja välja Saksa Teatri seltsilt.

Allikas: www.epl.ee/artikkel/485912