Aastal 1878 elavad Ballybegis Donegali maakonnas heasoovlik ja s\u00f5bralik inglasest m\u00f5isnik, lesestunud Christopher Gore, tema poeg David ja \u00fcks naine, kellesse nad m\u00f5lemad armunud on \u2013 kohalikust k\u00fclast p\u00e4rit ja 14. eluaastast alates m\u00f5isas t\u00f6\u00f6tanud iiri majapidajanna Margaret. M\u00f5isas teeb oma uurimist\u00f6\u00f6d ka inglise antropoloog, kes on vaimustunud tollal moodsast rassilise klassifikatsiooni teooriast. Ta m\u00f5\u00f5dab oma t\u00e4ppisriistadaga \u00fcle iiri k\u00fclarahva kolbad ja luustiku ning loodab niimoodi \u201c\u00e4ra kirjeldada\u201d selle rahva olemuse, meelelaadi \u2013 \u00f5ieti t\u00f5estada, et juba looduse poolt on iirlased m\u00e4\u00e4ratud alamrahvaks, nad on ettearvamatud ja ohtlikud. Cristopheri arvates on need m\u00f5\u00f5tmised s\u00fc\u00fctu inglaslik veidrus, kuid kohalikud tajuvad seda hoopis teisiti, alandava agressiivsusena. Senine rahulik ja nautlev m\u00f5isaelu aeg saab l\u00e4bi, uus ratsionaalne ajastu murrab sisse. M\u00f5is, Ballybegi Suur Maja, aristokraatlikkuse, turvalisuse ja rahu (kuigi v\u00f5ib-olla illusoorse rahu) kants mureneb. Kodukoht pole enam endine.<\/p>\n\n\n\n
Brian Frieli \u201cKodukoht\u201d kujutab taas seda \u00f5rna piiri, kus v\u00f5\u00f5ras ei oska \u201clugeda\u201d teist kultuuri, ajalugu, maad, inimesi. \u201cT\u00f5lkijates\u201d l\u00f5ppes traagiliselt inglise s\u00f5jav\u00e4e katse kaardistada Iirimaad oma reeglite ja v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rgi, \u201cAristokraatides\u201d t\u00f5i v\u00f5\u00f5ra ajaloolase naiivne-siiras uurimisp\u00fc\u00fcd p\u00e4evavalgele \u00fche perekonna v\u00e4lja\u00fctlemata valu. \u201cKodukohas\u201d v\u00e4ljendab v\u00f5\u00f5rast keelt \u201cmoodne\u201d teaduslik eluk\u00e4sitlus, inglase katse kirjeldada iirlaste identiteeti nende keha v\u00e4liste m\u00f5\u00f5tude kaudu. \u201cKodukoht\u201d on v\u00e4ga frielilik ajalooline trag\u00f6\u00f6dia, on kirjutanud iiri teatrikriitika.<\/p>\n\n\n\n
Priit Pedajase loomingus on Brian Friel olnud erilisel kohal. 1984. aastal lavastas ta P\u00e4rnu teatris \u201cT\u00f5lkijad\u201d, l\u00f5ikavalt valusa loo vallutajate m\u00f5istmatusest p\u00f5lisrahva suhtes, mis tollases kontekstis m\u00f5jus teravalt \u00fchiskonnakriitiliselt. 2000. aastal lavastas Pedajas \u201cAristokraadid\u201d Keila-Joa m\u00f5isas, see oli v\u00e4ga t\u00e4hendusrikas m\u00e4ngupaik loole \u00fche aristokraadiperekonna h\u00e4\u00e4bumisest ja kunagise suursuguse kodu lagunemisest. Aastal 2001 lavastas Pedajas Moskvas Pjotr Fomenko teatris Frieli \u201cTantsides Lughnasas\u201d.<\/p>\n","protected":false},"template":"","lavastus_tag":[45],"venue":[345],"class_list":["post-10052","lavastus","type-lavastus","status-publish","hentry","lavastus_tag-maailma-dramaturgia","venue-keila-joa-mois"],"acf":[],"yoast_head":"\n