K\u00fcllap on meile k\u00f5igile tuttav olukord, kui keegi r\u00e4\u00e4gib lugu, ise m\u00e4letamata, et teeb seda juba k\u00fcmnendat korda. M\u00e4lu oma viguritega v\u00f5ib meid visata kurat teab mis olukorda, teinekord v\u00e4gagi absurdsesse ja naljakasse. Kusjuures vanusest olenemata v\u00f5ib seda juhtuda k\u00f5igiga. Kas inimese elu \u2013 inimese elu lugu \u2013 on see, mis tegelikult oli, v\u00f5i see, mida ta m\u00e4letab, v\u00f5i see, kuidas ta m\u00e4letab? Meie m\u00e4lu salvestab m\u00e4lestusi valikuliselt, loob teinekord ebaloogilisi seoseid, laseb kujutletul tagantj\u00e4rgi meenuda kui t\u00f5estis\u00fcndinul.<\/p>\n\n\n\n
Meie loo kangelane on vana mees, kes on elanud pika elu. Minu vanavanaemade ja vanavanaisade kaasaegne. Tema m\u00e4lu on h\u00e4\u00e4bumas, m\u00e4lestused segunevad kujutlustega, viskavad teda aeg-ajalt kohtadesse, kus ta pole kunagi viibinud. See, mis kaob, m\u00f5jutab omakorda j\u00e4rgmisi seoseid ja kujutlusi. Ometi pole tal p\u00e4ris k\u00f5ik segamini. Midagi ta ikkagi m\u00e4letab. Ja \u00fcle\u00fcldse, kas ongi t\u00e4htis, mis j\u00e4rjekorras s\u00fcndmusi, fragmente ja m\u00e4lestusi m\u00e4letatakse? Oluline on, et moodustub terviklik lugu. \u00dche inimese lugu.<\/p>\n\n\n\n
Autor on lisanud oma n\u00e4item\u00e4ngule m\u00f5ningaid soovitusi. Fragmente, millest tekst koosneb, ei pea ilmtingimata ette kandma kirja pandud j\u00e4rjekorras. Tegevustik v\u00f5ib olla segi paisatud. Stseenid v\u00f5ivad osaliselt kattuda v\u00f5i olla ette kantud samaaegselt. V\u00f5ib teha k\u00e4rpeid. Stseene v\u00f5ib \u00fchendada, v\u00f5ib katkestada eelmist stseeni uue sissetulekuga v\u00f5i suvaliselt korrata. V\u00f5i siis ette kanda \u00fcks, kaks, kolm, l\u00f5pmatuid kordi nende m\u00e4rkamatute variatsioonidega, mis on elu.<\/p>\n\n\n\n
Kohati oleme tema soovituste j\u00e4rgi ka toiminud.<\/p>\n\n\n\n
\u201eEi tundu, et s\u00f5da k\u00e4iks. V\u00f5i siiski, s\u00f5da on ka siit \u00fcle k\u00e4inud. Restoran on kahekorruseline, alumise korruse sambad ja seinad on kaetud luuderohuga. T\u00e4na on tema s\u00fcnnip\u00e4ev. Tal on seljas lilleline kleit, mille ma talle sel \u00f5htul kinkisin, punaste lilledega kleit. Me oleme noored, v\u00e4ga noored, tema ja mina.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Hendrik Toompere jr jr<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4idendi autor Davide Carnevali (s\u00fcndinud 1981 Milanos, praegu elab ja t\u00f6\u00f6tab Berliinis) on itaalia teatrikriitik ja toimetaja. N\u00e4idendi esmaesitus oli Berliinis St\u00fcckemarktil 2009.<\/p>\n","protected":false},"template":"","lavastus_tag":[45],"venue":[22],"class_list":["post-8758","lavastus","type-lavastus","status-publish","hentry","lavastus_tag-maailma-dramaturgia","venue-vaike-saal"],"acf":[],"yoast_head":"\n