L\u00e4ks kord \u00fcks kihnu poiss merele, suured unistused s\u00fcdames ja taskud t\u00fchjust t\u00e4is\u2026 Kui juba lugu merest, siis on seal nii laule ja naljakaid lorijutte kui ka uskumatuid seiklusi kaugetes sadamates. Laeval saavad kokku elu alustavad mehed ja elu n\u00e4inud mehed, kihnlased-l\u00e4tlased-mandrimehed. Sadamas saadavad naised neid teele, mure ja armastusega. Lava muutub laevatekiks ja rannak\u00fclaks, taamal loksuv meri t\u00f5useb \u00e4kitselt tormiks. Meremehed teevad t\u00f6\u00f6d, klaarivad suhteid, vestavad l\u00f5busaid ja s\u00fcngeid lugusid ning nagu eluski on need lood tihtipeale m\u00f5lemat korraga. N\u00e4idend tugineb otseselt eesti mereajaloo allikatele, nii et kogu lugu \u2013 kuigi \u00fcksikasjades ja tegelaste poolest m\u00f5istagi v\u00e4ljam\u00f5eldis \u2013 seisab t\u00f5estis\u00fcndinu p\u00f5hjal. Peategelase protot\u00fc\u00fcp on kihnu poiss Jaan Umb, kellega sada aastat tagasi p\u00e4riselt juhtunud hull lugu on samuti n\u00e4idendis sees. Laval k\u00f5lab ehe ja kaunis kihnu keel, mida aitasid Eesti Draamateatri n\u00e4itlejatele selgeks \u00f5petada praegused noored kihnlased, kes kodusaare kultuuri au sees peavad ja keelt igap\u00e4evaelus elavana hoiavad.<\/p>\n\n\n\n
Liis: Mis sa siis teed, kui Heinastest pap\u00f5r k\u00e4e ond?
Umb: Sie v\u00f5tab kaks talv\u00f5\u2026 v\u00e4h\u00e4m\u00e4lt\u2026 Noh siis m\u00f5n\u00f5 laeva pi\u00e4le\u2026 t\u00fc\u00fcrimeheks ehk\u2026 noh\u2026 v\u00f5i kapt\u00f5niks siis, mia m\u00f5tl\u00f5\u2026
Liis: Kapt\u00f5niks? Sia? (naerab)
Umb: Miks mia ei v\u00f5i\u2026 noh, alguses vast siis t\u00fc\u00fcrimehess\u2026 rehkend\u00e4 mia juba praegu m\u00f5esta\u2026 noh, Heinastes ju seda \u00f5p\u00f5tavadki, kudas kuardi pi\u00e4l, noh, kurssi rehkenda ning asukohta\u2026 kus sia lag\u00f5da mere pi\u00e4l siis ol\u00f5d, noh\u2026 Seal on sekstant, sirklid ning m\u00f5\u00f5dupuu. Noh, soab ju logi ning kompassiga koa. J\u00f5nn, n\u00e4e, tuli Prassiiliast kompassiga \u00e4\u00e4. Tera vj\u00f5ltu tal l\u00e4ks, r\u00e4\u00e4giti. Tahtis Skagerakki tulla, aga t\u00f5mbas Kipraltarisse.
Villem Tuun \u201eJaan Umbi lugu\u201c<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4idendi autor on aednik ja ajaloohuviline Villem Tuun (1939), kes \u00f5ppis Leningradis ja t\u00f6\u00f6tas kaksk\u00fcmmend aastat Peterhofis aednikuna. 1988. aastal naasis ta Eestisse. On pidanud mitmeid aiandusega seotud ameteid Tartus, P\u00e4rnus ja mujal. Ta on kirjutanud mitu n\u00e4idendit. \u201eJaan Umbi lugu\u201c on esimene, mis lavale j\u00f5udnud.
Kui see aasta algul esietendus, kandis lavastus pealkirja \u201eHirmus veret\u00f6\u00f6 L\u00e4\u00e4nemerel\u201c, kuid Villem Tuuni meelest h\u00e4\u00e4lestas see vaataja vale ootuse lainele ja ta tegi Priit Pedajasele ettepaneku pealkirja muuta. Nii muutsimegi kokkuleppel autoriga pealkirja, lavastus ise j\u00e4i aga ikka samaks, mis ta algusest peale olnud on.<\/p>\n","protected":false},"template":"","lavastus_tag":[43],"venue":[21],"class_list":["post-9149","lavastus","type-lavastus","status-publish","hentry","lavastus_tag-eesti-dramaturgia","venue-suur-saal"],"acf":[],"yoast_head":"\n