{"id":17569,"date":"2021-09-23T02:15:08","date_gmt":"2021-09-22T23:15:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?page_id=17569"},"modified":"2022-04-05T09:27:40","modified_gmt":"2022-04-05T06:27:40","slug":"monoloogid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/","title":{"rendered":"Monoloogide v\u00f5istlus 2022"},"content":{"rendered":"\n

Astu monoloogiga Draamateatri lavale!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcks tegelane. \u00dcksi laval. Tal on vaja r\u00e4\u00e4kida millestki v\u00e4ga olulisest, millestki, mida ei saa enam vaka all hoida. L\u00f5puks ometi julgeb ta v\u00e4lja \u00f6elda oma k\u00f5ige suurema saladuse v\u00f5i n\u00f5uda \u00f5igust v\u00f5i selgust, kuulutada t\u00f5de v\u00f5i hukku v\u00f5i avaldada armastust.<\/p>\n\n\n\n

Monoloog on justkui sissejuhatus draamasse, teatrisse \u2013 \u00f5ppetund enesekehtestamisest laval, publiku t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdmisest ja hoidmisest.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Finaal<\/h2>\n\n\n\n

\u2192 1. aprillil <\/strong>astusid lavale 2022. aasta monoloogide esitamise v\u00f5istluse 10 finalisti. \u00d5htut juhtis Helena Lotman, \u017e\u00fcriisse kuulusid Hilje Murel, Taavi Teplenkov ja Hendrik Toompere.<\/p>\n\n\n\n

Esikoha v\u00f5itis\u00a0Arabella Antons<\/strong>, kes kandis ette Ramilda monoloogi lavastusest \u201eInimene ja jumal\u201d (Hugo Treffneri G\u00fcmnaasium, 10. kl; juhendaja Karolina Antons), teise koha p\u00e4lvis\u00a0Rudo Verner Vallner<\/strong>, kelle esituses k\u00f5las Trofimovi monoloog \u201eKirsiaiast\u201d (Kadrioru Saksa G\u00fcmnaasium, 11. kl; juhendaja Kristel Vaiksaar) ning esikolmiku l\u00f5petas\u00a0Lotta Lizbeth Hirv<\/strong>, kes esitas Margareti monoloogi n\u00e4idendist \u201eKuningas Richard III\u201d (Tallinna 21. Kool, 12. kl; juhendaja Nero Urke).<\/p>\n\n\n\n

\u2192 2022. aasta monoloogide esitamise v\u00f5istluse finalistid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arabella Antons<\/strong> \u2192 Ramilda monoloog lavastusest \u201eInimene ja jumal” (Hugo Treffneri G\u00fcmnaasium, 10. kl; juhendaja Karolina Antons)<\/p>\n\n\n\n

Jan Andrews Roos<\/strong> \u2192 kuningas Claudiuse monoloog \u201eHamletist” (Tallinna T\u00e4iskasvanute G\u00fcmnaasium)<\/p>\n\n\n\n

Kirke Medri <\/strong>\u2192 monoloog Sarah Kane’i n\u00e4idendist \u201eCrave” (Saaremaa G\u00fcmnaasium, 11. kl; juhendaja Laura-Liisa Perova)<\/p>\n\n\n\n

Triinu R\u00e4im<\/strong> \u2192 Ramilda monoloog lavastusest \u201eInimene ja jumal” (Saaremaa G\u00fcmnaasium, 11. kl; juhendaja Tanel Tingi)<\/p>\n\n\n\n

Lotta Lizbeth Hirv<\/strong> \u2192 Margareti monoloog n\u00e4idendist \u201eKuningas Richard III” (Tallinna 21. Kool, 12. kl; juhendaja Nero Urke)<\/p>\n\n\n\n

Maara Parhomenko<\/strong> \u2192 Kusta monoloog n\u00e4idendist \u201eKui me Moondsundi Vasseliga\u2026” (Hugo Treffneri G\u00fcmnaasium; juhendaja Anett Pullerits)<\/p>\n\n\n\n

Piret Pihl <\/strong>\u2192 Sebastiani monoloog n\u00e4idendist \u201eEsimene armastus” (Gustav Adolfi G\u00fcmnaasium, 12. kl; juhendaja \u00dclle Salum\u00e4e)<\/p>\n\n\n\n

Rasmus Kristofer Randla<\/strong> \u2192 R\u00fchka monoloog n\u00e4idendist \u201eAdolf R\u00fchka l\u00fchikene elu” (Vanalinna Hariduskolleegium, 11. kl)<\/p>\n\n\n\n

Robin Kivirand<\/strong> \u2192 Trofimovi monoloog \u201eKirsiaiast” (Viimsi G\u00fcmnaasium, 12. kl; juhendaja K\u00fclli T\u00e4ht)<\/p>\n\n\n\n

Rudo Verner Vallner<\/strong> \u2192 Trofimovi monoloog \u201eKirsiaiast” (Kadrioru Saksa G\u00fcmnaasium, 11. kl; juhendaja Kristel Vaiksaar)<\/p>\n\n\n\n

Mis on monoloog?<\/h2>\n\n\n\n

S\u00f5nateatri tegelane r\u00e4\u00e4gib tavaliselt palju ning avabki ennast, oma m\u00f5tteid-tundeid ja suhteid k\u00f5ne abil. Tegelased suhtlevad \u2013 teatritekstile on omane dialoog, selle tekkeks on vaja mingit pingeolukorda, vastandumist. Dialoog h\u00e4\u00e4buks, kui oldaks k\u00f5iges \u00fchel n\u00f5ul (v\u00f5i \u00fcldse kontakti ei saadaks). Tihtipeale kasutatakse aga ka \u00fchek\u00f5net ehk monoloogi. Seda on lihtne \u00e4ra tunda, sest r\u00e4\u00e4gib ju sel juhul \u00fcksainus tegelane. Aga monolooge on mitmesuguseid.

M\u00f5nikord on kuuldavad m\u00f5tisklused m\u00e4\u00e4ratud otse publikule. Tegelane astub nagu m\u00e4ngust v\u00e4lja, katkestab teatriillusiooni, l\u00f5hub nn neljanda seina saali ja lava vahel, et jutustada eellugusid, kommenteerida lavategevust, teatada lava taga toimunud s\u00fcndmustest jms. K\u00f5rvaler\u00e4\u00e4kimise korral teised lavalolijad justkui ei kuule ega peagi kuulma, kuidas tegelane kommenteerib teisi tegelasi, avaldab toimuva suhtes arvamust vms.

V\u00e4ga t\u00e4htis monoloog on kuuldavaks tehtud sisek\u00f5ne. Isegi siis, kui k\u00f5nelejaid on mitu ja toimub dialoog, v\u00f5ib tegelask\u00f5ne muutuda monoloogiks. Tegelase repliik peab olema k\u00fcllalt pikk; m\u00f5nelauselist repliiki me enamasti monoloogina ei taju. Ja selline monoloog on nagu \u201eendasse suletud\u201c: see ei eelda ega vaja otsest vastust. See on iseenda poole p\u00f6\u00f6rdumine: tegelane r\u00e4\u00e4gib oma sisevastuoludest, vaidleb endaga, s\u00f5nastab oma kahtlused, vaeb poolt- ja vastuargumente, et j\u00f5uda endas selgusele v\u00f5i langetada mingi otsus. Maailma n\u00e4itekirjanduse kuulsamaid n\u00e4iteid on Shakespeare’i Hamleti kuulus monoloog \u201eOlla v\u00f5i mitte olla\u201c \u2013 juba esimeses v\u00e4rsis on antud alternatiivid, mille vahel peab valima.

Monoloogi esitaja on laval \u00fcksi v\u00f5i \u201enagu \u00fcksi\u201c, m\u00f5tleb v\u00f5i r\u00e4\u00e4gib valjusti, on teistest tegelastest eemaldunud, tegevusest v\u00e4lja astunud v\u00f5i laval polegi kuulajat. Kas \u00fcksi valjusti r\u00e4\u00e4kimine on t\u00f5ep\u00e4rane? Tavaelus ju mitte eriti, aga m\u00f5nes olukorras on see siiski ps\u00fchholoogiliselt p\u00f5hjendatud. P\u00f5hjuse iseendaga r\u00e4\u00e4kimiseks v\u00f5ib anda tegelase afektiseisund, \u00fclev\u00e4simus, hirm, armastus, v\u00f5itlusvalmidus vms. Niisugune monoloog pole suunatud publikule, vaid kuulub tervenisti n\u00e4idendis loodud kujuteldava maailma raamesse.

Monoloogi sees v\u00f5ib tegelane vahel ikkagi p\u00f6\u00f6rduda kellegi poole, ta peab otsekui dialoogi eemalviibiva partneriga v\u00f5i suunab oma jutu temale (Jumal, saatus, kaugelviibiv armsam) v\u00f5i kui adressaadiks on publik, tegelane on vaatajatest teadlik ja suhtleb nendega.<\/p>\n\n\n\n

Monoloogide valik<\/h2>\n\n\n\n

\u2192 <\/strong>A.H Tammsaare \u201eInimene ja jumal\u201c<\/strong> \u2013 Ramilda<\/strong><\/a> (\u201eT\u00f5e ja \u00f5iguse II\u201c p\u00f5hjal dramatiseerinud Voldemar Panso)<\/p>\n\n\n\n

Ramilda viimane kiri Indrek Paasile. Indrek l\u00e4heb \u00f5ppima Tartusse h\u00e4rra Mauruse g\u00fcmnaasiumisse. Koolis kohtab ta aga h\u00e4rra Mauruse t\u00fctart Ramildat. Noored armuvad, kuid saatuse tahtel j\u00e4\u00e4b Ramilda surmavalt haigeks. J\u00e4rgnev on Ramilda viimane kiri Indrekule, mille ta saadab noormehele haiglast. Lavastuses oli tegu Ramilda monoloogiga.<\/p>\n\n\n\n

Esimest korda j\u00f5udis Tammsaare \u201eT\u00f5e ja \u00f5iguse\u201c dramatiseering lavale just Eesti Draamateatris \u2013 1932. aastal esietendus I osa p\u00f5hjal s\u00fcndinud lavastus \u201eVargam\u00e4e\u201c. Sealt alates on pentaloogia erinevate osade p\u00f5hjal s\u00fcndinud eesti teatris v\u00e4ga palju lavastusi. Legendaarse lavastaja Voldemar Panso jaoks oli Tammsaare oluline autor, 1962. aastal Draamateatris esietendunud \u201eInimene ja jumal\u201c on j\u00e4\u00e4nud teatrilukku m\u00f5juka lavastuse ja uudse Tammsaare teose t\u00f5lgendajana. Ramildat m\u00e4ngis Meeli S\u00f6\u00f6t. <\/p>\n\n\n\n

\u2192 <\/strong>Andra Teede, Mari-Liis Lill \u201eEsimene armastus\u201c<\/strong> \u2013 Sebastian<\/strong><\/a> (\u201eMa armastan sind. Ma armastan sind rohkem, kui ma kardan haiget saada.\u201c) <\/p>\n\n\n\n

Sebastian on umbes 18aastane noormees, kes on julguse kokku v\u00f5tnud ja esitab t\u00fcdruku akna all siira monoloogi armastusest.<\/p>\n\n\n\n

\u201eEsimene armastus\u201c on dokumentaalsetel lugudel p\u00f5hinev lavastus, mis on praegugi Draamateatri m\u00e4ngukavas (esietendus 2020, lavastaja Mari-Liis Lill). Autorid intervjueerisid v\u00e4ga vanu (100aastaseid ja n\u00f5ks nooremaid) ja v\u00e4ga noori eestlasi ning k\u00fcsisid neilt lugusid esimese armastuse kohta. Lavastus annab seega justkui \u00fclevaate Eesti armastuse ajaloost. <\/p>\n\n\n\n

\u2192 Andrus Kivir\u00e4hk \u201eAdolf R\u00fchka l\u00fchikene elu\u201c \u2013 R\u00fchka<\/a><\/strong> (\u201eJah, h\u00e4rra Veller, see etendus on n\u00fc\u00fcd antud ja minu s\u00fcda rahul.\u201c)<\/p>\n\n\n\n

Kivir\u00e4hki n\u00e4idend r\u00e4\u00e4gib noorest kohtukirjutajast Adolf R\u00fchkast 19. sajandi l\u00f5pu Tartus. R\u00fchka oli vaene, vaimustus tohutult teatritegemisest, sai aga pruudilt tiisikuse ja suri noorelt. Monoloogile eelnenud stseenis on R\u00fchka juba t\u00f5sisemalt haige, aga suutnud k\u00f5igi raskuste kiuste koos asjaarmastajatest kaaslastega lavale tuua oma esimese n\u00e4item\u00e4ngu. Monoloogis p\u00f6\u00f6rdub ta \u00e4rimees Velleri poole \u2013 Velleril ei ole n\u00e4idendis \u00fchtegi repliiki ja siingi stseenis kuulab ta lihtsalt R\u00fchkat. Veller toetas teatrit rahaga, aga siinses stseenis on temalgi asjad halvasti, sest teda \u00e4hvardab pankrot ja seega ei ole temalgi enam teatrisse asja.<\/p>\n\n\n\n

\u201eAdolf R\u00fchka\u201c l\u00fchikene elu on \u00fcks paljudest Kivir\u00e4hki n\u00e4idenditest, mida Draamateatris on lavastatud. 2021. aasta suvel j\u00f5udis viimase etenduseni 19 aastat m\u00e4ngukavas olnud \u201eEesti matus\u201c, praegu on m\u00e4ngukavas \u201eIsamaa p\u00e4\u00e4sukesed\u201c ja \u201eKeiserlik kokk\u201c. R\u00fchka-lavastus esietendus 2005. aastal, lavastajaks oli Ingomar Vihmar, Adolf R\u00fchkat m\u00e4ngis Risto K\u00fcbar. <\/p>\n\n\n\n

\u2192 Anton T\u0161ehhov \u201eKirsiaed\u201c \u2013 Trofimov<\/a><\/strong> (\u201eMillest me r\u00e4\u00e4kisimegi? \u00d5ige jah. Inimese uhkusest\u201c; tlk Ernst Raudsepp)<\/p>\n\n\n\n

Trofimov on noor \u00fcli\u00f5pilane, kes on palgatud Ranevskaja m\u00f5isa kodu\u00f5petajaks. \u00dchel \u00f5htul satub kogu m\u00f5isapere kokku ning selle asemel, et tegeleda m\u00f5isa kehva finantsseisuga, lobisetakse filosoofiast ja suurtest ideedest. Vasakpoolsetest ideedest vaimustunud Trofimovil on seda raske taluda.<\/p>\n\n\n\n

Nii nagu Shakespeare’ist ei p\u00e4\u00e4se teatritekste otsides \u00fcle ega \u00fcmber ka T\u0161ehhovist. Draamateatris on lavastatud mitmeid T\u0161ehhovi n\u00e4idendeid, \u201eKirsiaeda\u201c lavastas viimati Hendrik Toompere (2010). <\/p>\n\n\n\n

\u2192 Fjodor Dostojevski \u201eKurit\u00f6\u00f6 ja karistus\u201c \u2013 Porfiri<\/a> <\/strong>(\u201eNiisiis, kui mina n\u00e4iteks seda, teist v\u00f5i kolmandat peaksin kurjategijaks, noh, milleks, k\u00fcsin ma, hakkan ma siis teda enneaegu t\u00fclitama, olgugi mul tema vastu s\u00fc\u00fcdt\u00f5endavad faktid k\u00e4ep\u00e4rast?\u201c; tlk A.H. Tammsaare)<\/p>\n\n\n\n

Porfiri on uurija, kes asub Raskolnikovi sooritatud kaksikm\u00f5rva uurima. Monoloogi esitamise hetkeks on ta aru saanud, kes on m\u00f5rvar, aga otsustab enne j\u00e4rgmisi samme Raskolnikoviga m\u00e4ngida ps\u00fchholoogilist kassi-hiire m\u00e4ngu. Kui Raskolnikovil oli oma teoreetiline vaade ja \u00f5igustus liigkasuv\u00f5tjast vanamuti m\u00f5rvamisele, siis Porfiril on oma n\u00e4gemus kurjategija ps\u00fc\u00fchika ja kinnipidamise kohta. <\/p>\n\n\n\n

Dostojevski kirjandusklassikasse kuuluva romaani p\u00f5hjal loodud lavastus on praegu m\u00e4ngukavas (dramatiseerijad, lavastajad, lavakujunduse autorid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo).<\/p>\n\n\n\n

\u2192 Juhan Smuul \u201eKihnu J\u00f5nn\u201d \u2013 J\u00f5nn<\/a><\/strong> (\u201ePalehigis pead sa oma leiba s\u00f6\u00f6ma \u2013 n\u00f5nna on \u00fcteldud.\u201c)<\/p>\n\n\n\n

Kihnu J\u00f5nni laev \u201eFortuuna\u201d on juba mitu n\u00e4dalat seisnud tuulevaiksel ookeanil ning nii toidu kui veevarud hakkavad otsa l\u00f5ppema. Laeva meeskond on hakanud nurisema, kapten J\u00f5nnist tehti lorilaul, mis kostis ka tema k\u00f5rvu, valitseb m\u00e4ssu \u00f5hkkond. Pingeid lisab asjaolu, et keegi meeskonnast on suure osa j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud veest \u00f6\u00f6sel salaja \u00e4ra joonud, muist isegi maha kallanud. J\u00f5nn p\u00f6\u00f6rdub meeskonna poole, et kord taastada.<\/p>\n\n\n\n

Kihnu J\u00f5nni n\u00e4idendit on eesti teatrites lavastatud korduvalt. Draamateatri ajaloos on oluline koht Voldemar Panso lavastusel (1964), mis tollases teatripildis oli uuendusliku teatrikeelega. Kihnu J\u00f5nni m\u00e4ngis tolleaegne kuulus n\u00e4itleja Kaarel Karm.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 Madis K\u00f5iv, Hando Runnel \u201eK\u00fc\u00fcni t\u00e4itmine\u201c \u2013 Kusta<\/a><\/strong> (\u201eKui me Moonsundi Vasseliga kreeka p\u00e4hkleid kauplesime, siis ei tahtnud \u00fckski osta. Keegi ei uskunud, et see \u00fcldse puu otsas kasvabki.\u201c)<\/p>\n\n\n\n

K\u00fc\u00fcni t\u00e4itmise tegelased on ehtsad k\u00fclat\u00fc\u00fcbid, tegevuspaigaks tohutu suletud ustega k\u00fc\u00fcn ja toimub l\u00f5ppematu heinaajamine. Kusta on \u00fcks heina-ajajatest, kelle pikad, lorijutulaadsed heietused saadavad katkematut t\u00f6\u00f6d. Humoorikas monoloogis arutab ta selle \u00fcle, kuidas t\u00f6\u00f6 ei saa kunagi otsa \u2013 jutustab ajast, mil ta Vasseliga \u00fcritas tulutult kreeka p\u00e4hkleid m\u00fc\u00fca \u00fche majalobudiku k\u00f5rval, mida Ida, Kikram jt tegelased parasjagu kolist t\u00fchjendasid.<\/p>\n\n\n\n

F\u00fc\u00fcsiku ja kirjaniku Madis K\u00f5ivu erilise atmosf\u00e4\u00e4riga ja ainulaadse k\u00e4ekirjaga looming on Draamateatri lavale j\u00f5udnud k\u00fcmne lavastusega, k\u00f5igi lavastaja on olnud Priit Pedajas. \u201eK\u00fc\u00fcni t\u00e4itmist\u201c k\u00fcll nende lavastuste seas pole olnud, k\u00fcll aga on eesti teatriloos olulisel kohal lavastused nagu n\u00e4iteks \u201eTagasitulek isa juurde\u201c (1993) , \u201eFilosoofip\u00e4ev\u201c (1994) ja \u201ePeiarite \u00f5htun\u00e4itus\u201c (1997). Kreeka p\u00e4hklite m\u00fc\u00fcmise monoloog on ka omamoodi r\u00e4ndmonoloog, mida on kasutatud erinevates lavastustes.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 <\/strong>Madis K\u00f5iv \u201eKui me Moondsundi Vasseliga kreeka p\u00e4hkelid kauplesime, siis \u00fckski ei tahtnud osta\u201c \u2013 Kusta<\/strong> <\/a>(\u201eVuata, mina m\u00f5tlen seda asja, et kudas sie ilm omal ajal oli ja kudas nied vihmad ja p\u00f5uad k\u00e4isid ja kudas lumi maha tuli, ja mina \u00fctlen sulle, et sie maailmav\u00e4rk ei ole enam p\u00e4ris \u00f5ige.\u201c)<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendis on Kusta vanamees, kelle kohta v\u00e4ga palju ei teata, aga kellele meeldib teistele k\u00e4rbseid p\u00e4he ajada. Ta istub terve loo jooksul Vasseliga maja k\u00f5rval ja m\u00fc\u00fcb kotit\u00e4it vanu kreeka p\u00e4hkleid ostjatele, keda kunagi ei tule. N\u00e4idendis on mitmel tegelasel pikem monoloog, oma monoloogis r\u00e4\u00e4gib Kusta, kuidas maailm on imelikuks muutunud. <\/p>\n\n\n\n

See pika pealkirjaga n\u00e4idend on v\u00e4lja kasvanud \u201eK\u00fc\u00fcni t\u00e4itmise\u201c Kusta monoloogist, kuidas nad Vasseliga p\u00e4hkleid m\u00fc\u00fcsid, aga keegi ei tahtnud osta. Tegu on koomilise n\u00e4idendiga (1999), mille peamiseks teemaks on inimese t\u00f6\u00f6 ja tegemiste l\u00f5ppematus \u2013 tegelased sehkendavad kusagil maakohas lagunenud maja \u00fcmber, et sellest hotelli ehitada (mis kunagi valmis ei saa); tegevusajaks 1990. aastate keskpaik. N\u00e4idend on kirderanniku murdes, selles on palju l\u00f5\u00f5pi ja lora, \u00fchest jutust kasvab v\u00e4lja mitu j\u00e4rgmist, kuidas iganes jutustajal seosed parasjagu tekivad.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 Madis K\u00f5iv \u201eTagasitulek isa juurde\u201c \u2013 Peremees<\/a><\/strong> (\u201e\u00c4ri on \u00e4ri ja \u00e4ri j\u00e4\u00e4b, ole sa sant v\u00f5i ole sa setu. Kui mina \u00fctlen, et nii on, siis davai ja l\u00f6\u00f6me k\u00e4ed.\u201c)<\/p>\n\n\n\n

Peremees \u2013 kelle kohta on autor kirjutanud, et ta on mees muutliku v\u00e4limuse ja aastatega \u2013 on koomilisev\u00f5itu tegelane. Ta \u00fc\u00fcrib v\u00e4lja korterit ja monoloog ongi sissejuhatuseks stseenile, kus ta n\u00e4itab korterit peategelasele, ja tutvustab oma \u00e4riajamise p\u00f5him\u00f5tteid (tegevus toimub L\u00f5una-Eestis, seega kasutatakse murdekeelt). K\u00f5ivule omaselt l\u00e4heb tegelasel m\u00f5te r\u00e4ndama ja monoloogil pole \u201ekorralikku l\u00f5ppu\u201c, vaid katkeb poole m\u00f5tte pealt. <\/p>\n\n\n\n

\u201eTagasitulek\u201c on \u00fcks tuntumaid Madis K\u00f5ivu n\u00e4idendeid (1991). \u201eTagasitulek\u201c l\u00e4htub k\u00fcll K\u00f5ivu perekonnaloost, t\u00e4psemalt m\u00e4lestustest Valgas veedetud lapsep\u00f5lveajast, kuid tegu ei ole dokumentaalse k\u00e4sitlusega. N\u00e4idendi peategelane on Tulija, kelle saabumine vanasse lapsep\u00f5lvekodusse vallandab rea pilte erinevatest ajahetkedest.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 Moli\u00e8re \u201eTartuffe\u201c \u2013 Tartuffe<\/a><\/strong> (\u201eTaevast ilu k\u00fcll hing taga n\u00f5udma on varmas, aga mainegi on mu s\u00fcdamele armas\u201c; tlk August Sang)<\/p>\n\n\n\n

Tartuffe \u2013 maailma kuulsaim valevaga \u2013 on inimene, kes p\u00fc\u00fcab j\u00e4tta avalikkuses v\u00e4ga heatahtliku, jumalakartliku ja \u00f5ilishinge mulje, k\u00e4itub nelja silma all aga ristivastupidiselt. Rikas aadlik Orgon on v\u00f5tnud Tartuffe\u2019i oma majja, usaldab teda, toob eeskujuks k\u00f5igile, ning soovib \u201et\u00f5elisele usumehele\u201c pakkuda k\u00f5ike, mida v\u00e4hegi saab. Kui aga Tartuffe j\u00e4\u00e4b Orgoni abikaasa Elmire\u2019iga hetkeks kahekesi, asub Tartuffe kohe naist v\u00f5rgutama.<\/p>\n\n\n\n

Prantsuse kirjanduse suurima klassiku Moli\u00e8re’i n\u00e4idendit \u201eTartuffe\u201c m\u00e4ngitakse maailmalavadel v\u00e4ga palju. Draamateatris on \u201eTartuffe’i\u201c lavastatud kahel korral, viimati 2015. aastal Lembit Petersoni lavastusena. Petersoni peetakse \u00fcheks parimaks Moli\u00e8re’i lavastajaks Eestis. Tartuffe’i m\u00e4ngis Marius Peterson, Orgoni teatrijuht ja n\u00e4itleja Rein Oja, Cleante’i Indrek Sammul ning Elmire’i Liina Olmaru. <\/p>\n\n\n\n

\u2192 Moli\u00e8re \u201eTartuffe\u201c \u2013 Cleante<\/a><\/strong> (\u201eTe pime olete, seep\u00e4rast teile n\u00e4ib vabam\u00f5tleja see, kes avasilmi k\u00e4ib\u201c; tlk August Sang)<\/p>\n\n\n\n

Rikas aadlik Orgon on toonud oma majja Tartuffe\u2019i, keda ta peab t\u00f5eliseks usumeheks. Kuid Cleante, Orgoni abikaasa Elmire’i vend, otsustab v\u00e4lja \u00f6elda selle, mida k\u00f5ik teised \u00fcmberringi m\u00f5tlevad \u2013 Tartuffe on petis ja libekeel.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 <\/strong>Moli\u00e8re \u201eTartuffe\u201c \u2013 Elmire<\/strong> <\/a>(\u201eNelja silma all teid tahtsin kohata siin.\u201c; tlk August Sang)<\/p>\n\n\n\n

Elmire soovib oma abikaasa Orgone\u2019i silmad avada ja paljastada Tartuffe\u2019i silmakirjalikkuse. Orgon nimelt ei suuda uskuda, et vagamees Tartuffe v\u00f5iks Elmire\u2019iga flirtida ja naist ihaldada. Elmire palub Orgonil ennast tuppa \u00e4ra peita ning kutsub siis Tartuffe\u2019i enda juurde.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 Sarah Kane \u201eCrave<\/em>\u201c<\/a><\/strong> \u2013 monoloog armastusest (\u201eMa tahan magada sinu k\u00f5rval ja k\u00e4ia sinu eest poes ja tassida su kotte ja r\u00e4\u00e4kida sulle, kuidas ma armastan sinuga olla aga nad sunnivad mind tegema lollusi.\u201c; tlk Marion Undusk)<\/p>\n\n\n\n

Seda peetakse \u00fcheks kaasaegse n\u00e4itekirjanduse parimaks monoloogiks. P\u00e4rineb inglise n\u00e4itekirjaniku Sarah Kane’i n\u00e4idendist \u201eCrave<\/em>\u201c (1998). Kaasaegsele teatritekstile iseloomulikuna ei ole autor kindlalt paika pannud tegevuspaika, tegelaste taustalugu jne, poeetilise keele t\u00f5ttu m\u00f5jub tekst vabav\u00e4rsilise luuletusena. Sellise t\u00f5lgendusvabaduse t\u00f5ttu on seegi tekst Eesti teatrites ringelnud omalaadse r\u00e4ndmonoloogina. Oma koha on monoloog leidnud ka mitmes Draamateatri lavastuses: 2017. aastal Kersti Heinloo lavastuses \u201elift\u201c ja 2004. aastal Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastuses \u201eJulia\u201c, kus seda esitas Tybalti tegelaskuju.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 <\/strong>William Shakespeare \u201eHamlet<\/strong>\u201c \u2013 Hamlet<\/strong> <\/a>(\u201eOlla v\u00f5i mitte olla \u2013 selles on k\u00fcsimus.\u201c; tlk Georg Meri)<\/p>\n\n\n\n

\u201eOlla v\u00f5i mitte olla\u201c \u2013 kuulsaim Shakespeare\u2019i ja t\u00f5en\u00e4oliselt isegi kogu maailma draamaklassika monoloog! Taani prints Hamlet haub k\u00e4ttemaksu oma onule, kes on t\u00f5usnud troonile, m\u00f5rvates oma venna, st Hamleti isa. Ta k\u00f5hkleb, kas ja kuidas k\u00e4tte maksta, aga see viib m\u00f5tted elu eba\u00f5iglusele, \u00fcldse elule ja surmale ja ka enesetapu t\u00e4hendusele. Selle monoloogi ajal on laval tegelikult ka Ophelia, kes teeskleb, et ta loeb, tegelikult oodates, et Hamlet teda m\u00e4rkaks, ning seinavaiba taga on end vestlust pealt kuulama s\u00e4ttinud Polonius ja Claudius, et aru saada, kas Hamlet ongi hull v\u00f5i teeskleb hullust. Hamlet m\u00f5tiskleb siiski omaette, muud maailma unustades, teisi kas teadlikult ignoreerides v\u00f5i t\u00f5esti t\u00e4ielikult oma m\u00f5tteisse s\u00fcvenenult.<\/p>\n\n\n\n

\u201eHamlet\u201c on \u00fcks nendest t\u00e4htteostest, mille lavaletulekut saadab k\u00f5rgendatud ootus ja suur huvi, kuidas seekord on l\u00e4henetud. N\u00e4idendina pakub see rohkeid t\u00f5lgendamisv\u00f5imalusi, peategelase motiive ja hoiakuid on v\u00e4ga erinevas v\u00f5tmes lahendatud. Draamateatri kahe \u201eHamleti\u201c lavastuse seast teatakse rohkem Mikk Mikiveri lavastust 1978. aastast, milles m\u00e4ngis peaosa Juhan Viiding. <\/p>\n\n\n\n

\u2192 <\/strong>William Shakespeare \u201eHamlet\u201c \u2013 Hamlet<\/strong> <\/a>(\u201eMis kelm, mis madal ori ma k\u00fcll olen!”; tlk. Georg Meri)<\/p>\n\n\n\n

Hamlet v\u00f5tab vastu r\u00e4ndn\u00e4itlejate trupi ja palub \u00fchel n\u00e4itlejal esitada \u00fcht oma kunagist lemmikmonoloogi. N\u00e4itleja esitus l\u00e4heb talle v\u00e4ga hinge, ta imetleb n\u00e4itleja v\u00f5imet nii kirglikult elada sisse v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelasesse. Hamlet v\u00f5rdleb end n\u00e4itlejaga ja s\u00fc\u00fcdistab iseennast tuimuses ja suutmatuses tegutseda ning otsustavalt k\u00e4tte maksta oma isa m\u00f5rva eest. Monoloogi k\u00e4igus tekib tal plaan lasta n\u00e4itlejail m\u00e4ngida lugu m\u00f5rvast ja panna sellega Claudius proovile. <\/p>\n\n\n\n

\u2192 <\/strong>William Shakespeare \u201eHamlet\u201c<\/strong> \u2013 Kuningas<\/strong> <\/a>(\u201eMu s\u00fc\u00fc on j\u00e4lk, ta lehkab taevani\u201c; tlk. Georg Meri )<\/p>\n\n\n\n

Monoloogis \u201eMu s\u00fc\u00fc on j\u00e4lk\u201c tunnistab Claudius otses\u00f5nu, et ta t\u00f5esti on m\u00f5rtsukas ja tappis oma venna. Veelgi enam: raske s\u00fc\u00fc r\u00f5hub Claudiust nii palju, et tal pole j\u00f5udu isegi palvetamiseks. Kuningat murravad vastuolulised tunded: ta soovib troonil p\u00fcsida, ta ihaldab j\u00e4tkuvalt kuninganna Gertrudi ja samas saab ta t\u00e4ielikult aru oma kohutavast s\u00fc\u00fcst. H\u00e4mmastaval moel l\u00e4hendab see monoloog kuningat Hamletile: mehed on surmavaenlased, kuid nad m\u00f5lemad on segaduses, \u00f5nnetud ja m\u00f5tlevad oma tegude t\u00e4hendusele teispool elu ja surma piiri.<\/p>\n\n\n\n

\u2192 <\/strong>William Shakespeare \u201eKuningas Richard III\u201c \u2013 Margaret<\/strong> <\/a>(See oli siis, kui mina nimetasin sind vaeseks kuninganna-varjupildiks, \/ mu \u00f5nne kassikullast j\u00e4ljendiks, \/ vaid kujutiseks sest, mis olin mina, \/ vaid \u00f5udse n\u00e4item\u00e4ngu kavaleheks.; tlk Georg Meri)<\/p>\n\n\n\n

\u201eKuningas Richard Kolmas\u201c valmis arvatavasti 1593. aastal ja oli Shakespeare\u2019i eluajal \u00fclipopulaarne. Kuninganna Margaret oli ajalooline isik, kuningas Henry VI abikaasa, kes m\u00e4ngis t\u00e4htsat rolli kolmek\u00fcmneaastases s\u00f5jas. Shakespeare kujutab Margareti mitmes ajaloon\u00e4idendis. Margareti iseloomulik joon on prohvetlikkus \u2013 tema needused saavad teoks. Monoloogi stseenis kohtuvad Rooside s\u00f5ja vaenupoolte naised, kes leinavad oma tapetud mehi ja poegi. Margaret on kaotajate poolel. Oma mehe kaotanud vana kuninganna Margaret tunnistab, et ta r\u00f5\u00f5mustab, kui n\u00e4eb oma needuste t\u00e4ideminekut ja vaenlaste kannatusi.<\/p>\n\n\n\n

\u2192<\/strong> Yasmina Reza \u201eKunst\u201c<\/strong> \u2013<\/strong> Yvan<\/strong><\/a> (\u201eT\u00e4ielik draama, lahendamatu probleem, draama, kaks \u00e4mma tahavad, et nende nimed figureeriksid kutsekaardil\u201c; tlk Tatjana Hallap)<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendis on kolm meestegelast, kelle kokkusaamise p\u00f5hjuseks on \u00fcks kummaline n\u00fc\u00fcdiskunsti maal, aga t\u00e4htsamaks osutub muidugi s\u00f5prade omavaheliste suhete klaarimine. \u00dcks s\u00f5pradest, Yvan, plaanib abielluda oma pruudi Cath\u00e9rine\u2019iga , kuid pulmade korraldamine on osutunud keerulisemaks, kui ta oleks oodanud. N\u00fc\u00fcd tormab ta oma kahe parima s\u00f5bra juurde, et nende k\u00e4est veidikenegi abi v\u00f5i m\u00f5istmist leida.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKunst\u201c on prantsuse n\u00e4itekirjaniku Yasmina Reza tuntumaid n\u00e4idendeid. Draamateatris on Reza teoseid menukalt lavastanud Hendrik Toompere, lavale on j\u00f5udnud \u201eKunst\u201c (1998; osades Lembit Ulfsak, T\u00f5nu Kark, Ain Lutsepp), \u201eH\u00e4vituse ingel\u201c (2012) ja \u201eBella figura\u201c (2016). <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astu monoloogiga Draamateatri lavale! \u00dcks tegelane. \u00dcksi laval. Tal on vaja r\u00e4\u00e4kida millestki v\u00e4ga olulisest, millestki, mida ei saa enam vaka all hoida. L\u00f5puks ometi julgeb ta v\u00e4lja \u00f6elda oma k\u00f5ige suurema saladuse v\u00f5i n\u00f5uda \u00f5igust v\u00f5i selgust, kuulutada t\u00f5de v\u00f5i hukku v\u00f5i avaldada armastust. Monoloog on justkui sissejuhatus draamasse, teatrisse \u2013 \u00f5ppetund enesekehtestamisest laval, […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":12,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17569","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nMonoloogide v\u00f5istlus 2022 - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"G\u00fcmnasistidele m\u00f5eldud monoloogide esitamise v\u00f5istlus Draamateatris. Eelvoorud 18.-19- m\u00e4rtsil, finaal 1.aprillil 2022.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Monoloogide esitamise v\u00f5istlus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Eelvoor 18.-19. m\u00e4rtsil, avalik finaal 1. aprillil v\u00e4ikeses saalis.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2022-04-05T06:27:40+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/monoloogide-voistlus_2022_Eesti-Draamateater.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2251\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"2251\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:title\" content=\"Monoloogide esitamise v\u00f5istlus\" \/>\n<meta name=\"twitter:description\" content=\"Eelvoor 18.-19. m\u00e4rtsil, avalik finaal 1. aprillil v\u00e4ikeses saalis.\" \/>\n<meta name=\"twitter:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/monoloogide-voistlus_2022_Eesti-Draamateater.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"15 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/monoloogid\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/monoloogid\\\/\",\"name\":\"Monoloogide v\u00f5istlus 2022 - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-09-22T23:15:08+00:00\",\"dateModified\":\"2022-04-05T06:27:40+00:00\",\"description\":\"G\u00fcmnasistidele m\u00f5eldud monoloogide esitamise v\u00f5istlus Draamateatris. Eelvoorud 18.-19- m\u00e4rtsil, finaal 1.aprillil 2022.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/monoloogid\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/monoloogid\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/monoloogid\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Monoloogide v\u00f5istlus 2022\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Monoloogide v\u00f5istlus 2022 - Draamateater","description":"G\u00fcmnasistidele m\u00f5eldud monoloogide esitamise v\u00f5istlus Draamateatris. Eelvoorud 18.-19- m\u00e4rtsil, finaal 1.aprillil 2022.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Monoloogide esitamise v\u00f5istlus","og_description":"Eelvoor 18.-19. m\u00e4rtsil, avalik finaal 1. aprillil v\u00e4ikeses saalis.","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_modified_time":"2022-04-05T06:27:40+00:00","og_image":[{"width":2251,"height":2251,"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/monoloogide-voistlus_2022_Eesti-Draamateater.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_title":"Monoloogide esitamise v\u00f5istlus","twitter_description":"Eelvoor 18.-19. m\u00e4rtsil, avalik finaal 1. aprillil v\u00e4ikeses saalis.","twitter_image":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/monoloogide-voistlus_2022_Eesti-Draamateater.jpg","twitter_misc":{"Est. reading time":"15 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/","name":"Monoloogide v\u00f5istlus 2022 - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2021-09-22T23:15:08+00:00","dateModified":"2022-04-05T06:27:40+00:00","description":"G\u00fcmnasistidele m\u00f5eldud monoloogide esitamise v\u00f5istlus Draamateatris. Eelvoorud 18.-19- m\u00e4rtsil, finaal 1.aprillil 2022.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/monoloogid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Monoloogide v\u00f5istlus 2022"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17569","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17569"}],"version-history":[{"count":55,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17569\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21012,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17569\/revisions\/21012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17569"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}