1999\u20132018 oli Eesti Draamateatri pean\u00e4itejuht Priit Pedajas, 2018. aastast on teatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr. Alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Lavastanud on Priit Pedajas, Mikk Mikiver, Mati Unt, Merle Karusoo, Ingo Normet, Hendrik Toompere, Ain Prosa, Roman Baskin, Ingomar Vihmar, Tiit Ojasoo, Uku Uusberg, Hendrik Toompere jr, Kertu Moppel jt, kunstnikena partneriteks Pille J\u00e4nes, Ene-Liis Semper, Lilja Blumenfeld, Aime Unt, Riina Degtjarenko, Mare Raidma, Ervin \u00d5unapuu, Arthur Arula, Laura P\u00e4hlapuu, Kristjan Suits jt.<\/p>\n\n\n\n
Uuel aastatuhandel v\u00e4rskendati teatrihoonet: ehitati uus, moodsa lavatehnikaga lava, publikupoolel toodi esile hoone juugendlik ilu, puhastati klombitud paest v\u00e4lisseinad ja pandi uus katus, t\u00e4ielikult renoveeriti lavatagused t\u00f6\u00f6ruumid, linna\u00e4\u00e4rses eraldi hoones said t\u00f6\u00f6kojad ja laod t\u00e4nap\u00e4evased t\u00f6\u00f6tingimused. 2004. a avati endises maalit\u00f6\u00f6kojas 70-kohaline Maalisaal. Maja 100. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histati 2010. aastal arhitektidele p\u00fchendatud lavastusega (Kivir\u00e4hki \u201eVassiljev ja Bub\u00f5r ta tegid siia\u2026\u201d). Lisaks oma maja kolmele saalile on kasutatud mitmeid teisi m\u00e4ngupaiku, nagu Keila-Joa m\u00f5is, endine Heliose kino vanalinnas, K\u00e4smu meremuuseum, Viinistu kunstimuuseum, Saku m\u00f5is, Laitse Graniitvilla, Keila kultuurimaja jm. Uut algup\u00e4rast dramaturgiat tutvustatakse uute n\u00e4idendite avalikul lugemisel, Eesti Draamateatris esmalavastatud algup\u00e4randid ilmuvad \u201eN\u00e4idendiraamatu\u201c sarjas. Teatril on v\u00e4ga mitmekesine haridusprogramm noortele vaatajatele ja tihe koost\u00f6\u00f6 g\u00fcmnaasiumide eesti keele ja kirjanduse \u00f5petajatega.<\/p>\n\n\n\n
2003. aastal moodustas Eesti riik Sihtasutuse Eesti Draamateater, millele anti \u00fcle ajalooline teatrihoone, kus Draamateater on tegutsenud oma algaastaist peale ja mida l\u00e4bi ajaloop\u00f6\u00f6rete hoolega hoidnud nagu kodu.<\/p>\n\n\n\n
Mis tahes ametlikku nime kandes on Eesti Draamateater sisuliselt t\u00e4itnud rahvusteatri rolli, hoides oma repertuaari keskmes kaasaegset eesti dramaturgiat ja maailmakirjandust ning v\u00e4\u00e4rtustades kunstilise ja tehnilise poole \u00fchist professionaalset t\u00f6\u00f6d. Mitmepalgeline, eri p\u00f5lvkondi siduv hiilgav trupp v\u00f5imaldab lavastada maailmaklassika suurteoseid. Eri maade t\u00e4nap\u00e4evadramaturgiat vahendavad eesti keelde neid kultuure ja keeli s\u00fcvitsi tundvad t\u00f5lkijad. P\u00fchendunud ja kogenud teostajad on usaldusv\u00e4\u00e4rseks kolleegiks erineva kunstnikuk\u00e4ekirjaga stsenograafidele. Vana teatrihoone moodne lavatehnika peab ajaga sammu.<\/p>\n\n\n\n
Draamateater on praegu ja on ikka olnud ka parimas m\u00f5ttes rahva teater: erinevad inimesed leiavad siit oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse. K\u00f5ik teatrijuhid on hoolega edendanud lastelavastuste tegemist.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Draamateater on Eesti suurimaid s\u00f5nateatreid. Igal hooajal on teatris k\u00fcmmekond esietendust, jooksvas repertuaaris \u00fcle 20 lavastuse, aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab \u00fcle 100 000 vaataja.<\/p>\n\n\n\n
Lavastusi: Krossi \u201eVend Enrico ja tema piiskop\u201d (Mikk Mikiver, 2000), Frieli \u201eAristokraadid\u201d (Priit Pedajas, 2000), Kesselringi \u201ePihlakavein\u201d (Roman Baskin, 2000), Ashmani ja Menkeni \u201eV\u00e4ike \u00f5uduste pood\u201d (Georg Malvius, 2000), Garc\u00eda \u201eKokkade \u00f6\u00f6\u201d (Hendrik Toompere, 2000), Tammsaare ja Mikiveri \u201eTagasi Vargam\u00e4el\u201d (Mikk Mikiver, 2001), \u00a0 Kivir\u00e4hki \u201eEesti matus\u201d (Priit Pedajas, 2002), Kivir\u00e4hki \u201eAabitsa kukk\u201d (Andrus Kivir\u00e4hk, 2004), Shakespeare\u2019i ja Ojasoo \u201eJulia\u201d (Tiit Ojasoo, 2004), \u0160vartsi \u201eLumekuninganna\u201d (Ivo Eensalu, 2004), Kivastiku \u201eSavonarola tuleriit\u201d (Hendrik Toompere, 2005), Dorfmani \u201eSurm ja t\u00fctarlaps\u201d (Mati Unt, 2005), Schimmelpfennigi \u201ePush up\u201d (Ain Prosa, 2005), Milleri \u201eM\u00fc\u00fcgimehe surm\u201d (Ingo Normet, 2006), Ashilevi \u201ePortselansuits\u201d (Lauri Lagle, 2007), Tuuri \u201eJ\u00f5gi voolab l\u00e4bi linna\u201d (Ingomar Vihmar, 2007), Unduski \u201eBoulgakoff\u201d (Margus Kasterpalu, 2008), Uusbergi \u201eHead \u00f6\u00f6d, vend!\u201d (Uku Uusberg, 2008), K\u00f5ivu \u201eL\u00f5putu kohvijoomine\u201d (Priit Pedajas, 2008), Mazja \u201eM\u00e4ngud tagahoovis\u201d (Viktor R\u00f5\u017eakov, 2009), Lettsi \u201eAugustikuu\u201d (Priit Pedajas, 2010), T\u0161ehhovi \u201eKirsiaed\u201d (Hendrik Toompere, 2010), Ker\u00e4neni \u201eVarastatud oran\u017e jalgratas\u201d (Ingomar Vihmar, 2010), Edgari \u201eNelip\u00fchad\u201d (Mladen Kiselov, 2012), Stoppardi \u201eUtoopia rannik. II osa\u201d (Elmo N\u00fcganen, 2013), \u00d5nnepalu \u201eVennas\u201d (Aleksander Eelmaa, 2014), Lille ja Piigi \u201eVaresele valu\u2026\u201d (Mari-Liis Lill, Paavo Piik, 2014), Hargla \u201eWabadusrist\u201d (Hendrik Toompere, 2014), Houellebecqi \u201eKaart ja territoorium\u201d (Juhan Ulfsak, 2015), Moli\u00e8re\u2019i \u201eTartuffe\u201d (Lembit Peterson, 2015), Lonka \u201eLaulud halli mere \u00e4\u00e4rest\u201d (Ingomar Vihmar, 2015), Uusbergi \u201eValgustaja\u201d (Uku Uusberg, 2015), Toompere \u201eOnu Aare\u201d (Hendrik Toompere, 2016), Iva\u0161kevi\u010diuse \u201eV\u00e4ljaheitmine\u201d (Hendrik Toompere jr, 2016), Bergmani \u201eSaraband\u201d (Peeter Raudsepp, 2017), T\u0161ehhovi \u201eIvanov\u201d (Uku Uusberg, 2017), Kivir\u00e4hki \u201eIsamaa p\u00e4\u00e4sukesed\u201d (Priit Pedajas, 2018), K\u00e4iti ja Pihla \u201eLohe needus\u201d (Kersti Heinloo, 2018), Hnathi \u201eNukumaja, osa 2\u201d, (Mehis Pihla, 2019), K\u00f5ivu ja L\u00f5hmuse \u201eP\u00f5ud ja vihm P\u00f5lva kihelkonnan nel\u00e4t\u00f5istk\u00fcmnend\u00e4m\u00e4 aasta suv\u00f5l\u201d (Priit Pedajas, 2019), Aareleidi \u201eLinnade p\u00f5letamine\u201d (Priit Pedajas, 2019), Unduski \u201eSuur Siberimaa\u201d (Hendrik Toompere, 2020), Massini \u201eLehman Brothers\u201d (Hendrik Toompere jr, 2020), Shakespeare’i \u201eMacbeth\u201d (koost\u00f6\u00f6s ERSO, Eesti Kontserdiga; Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, 2023).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4nap\u00e4ev 1999\u20132018 oli Eesti Draamateatri pean\u00e4itejuht Priit Pedajas, 2018. aastast on teatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr. Alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Lavastanud on Priit Pedajas, Mikk Mikiver, Mati Unt, Merle Karusoo, Ingo Normet, Hendrik Toompere, Ain Prosa, Roman Baskin, Ingomar Vihmar, Tiit Ojasoo, Uku Uusberg, Hendrik Toompere jr, Kertu Moppel jt, kunstnikena […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":2381,"menu_order":30,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9224","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n