![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/DSC0876-2512x1855.jpg\")
Kolmele n\u00e4itlejale on see m\u00e4ng kui elluj\u00e4\u00e4miskursus. Tuleb olla kolmes kohas korraga: laval ehk elutoas, kust saab s\u00f6\u00f6gituppa imbuda, et j\u00e4rgmisel hetkel siseneda publiku selja tagant uues rollis. Vilde korterist saab n\u00e4itlejate ringrada. N\u00e4iteks lahkud lehmana, sisened m\u00f5isah\u00e4rrana. Teed Vildele armukesena skandaali, j\u00e4rgmisel hetkel \u00fclikond selga, vuntsid ette ja oled Juhan Liiv, Poolamaa kuningas. Hullumeelse hasardiga sooritatud rollip\u00f6\u00f6rded n\u00f5uavad t\u00e4psust ja pakuvad n\u00e4itlejale m\u00e4ngur\u00f5\u00f5mu, mis haarab ka publiku.<\/p>\n\n\n\n
Inga Saluranna ja Kristo Viidingu teha on lavastuses 16 tegelast, kes k\u00f5ik oma Eduardi otsivad. Vilde on see-eest \u00fcks ja ainus \u2013 Indrek Sammul: intelligentne, edev, elujanune, nagu kirjanik olema peab. Habemega laps alustab ja vana Casanova l\u00f5petab. Tema peab \u00f5ppima keeled ja kandma k\u00fcbarad, kindlasti ei tohi ta korrata oma isa vigu ja solvata kodanikke sigu.<\/p>\n\n\n\n
Fruktid, abikaasad ja armukesed kui Venuse mantlip\u00e4rijad on Saluranna m\u00e4ngida. Teisest puust on Eduardi ema \u2013 ainus normaalne selles groteskses galeriis. Viiding teeb isa rolli vaheldumisi m\u00f5isasaksaga \u2013 \u00fched s\u00f5gedad m\u00f5lemad. Siis m\u00e4ngib veel sutsu \u00fchte, tera teist t\u00fc\u00fcpi, kes k\u00f5ik pakuvad Eduardile konkurentsi elus ja loomes. Vahepeal paneb Viiding lehmamaski p\u00e4he ja kurvastab inimkonna p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n
Esimesel vaatamisel kulub kogu aur sellele, et n\u00e4itlejatega kaasas p\u00fcsida, rollianal\u00fc\u00fcsiks ei j\u00e4tku j\u00f5udu. \u00dche koha peal ehmatad, et miks selline nukuteatri moodi piimaniristamise stseen. Aga juba on uued rauad tules ning ootamatuid olukordi ja tegelasi tormab su peale ja sinust l\u00e4bi nagu Monty Pythoni lendavas tsirkuses. Ei mingit kiiktooli klassikat!<\/p>\n\n\n\n
Jumalikud Venused. Venuse kuju juhatab sisse n\u00e4idendi \u00fche peateema: Vilde ja naised. Poiss, kes Venust suudelnud, hakkab igas naises armastusjumalannat otsima. Siit l\u00e4hebki lahti Eduardi naistejaht. \u00dcks k\u00fcbar suurem ja v\u00e4rvilisem kui teine, iga j\u00e4rgmine proua eelmisest s\u00f5gedam, k\u00f5ik tr\u00fcgimas sisse Vilde uksest ja aknast. Kriime muudkui koguneb Eduardi hingele.<\/p>\n\n\n\n
Salurand oma fuuriatega p\u00fcsib uhkelt sadulas. \u00dcks sulnimalt komponeeritud stseene on Vilde kuramaa\u017e Marie Underiga, nurgas k\u00fcgelemas m\u00e4rkmeid tegev Artur Adson. Paari luulereaga on k\u00f5ik \u00f6eldud, ei mingeid liigseid s\u00f5nu. V\u00e4ikse sutsu Linda Vildet teeb ka Viiding, et publiku silme all kiire parukavahetusega anda teatepulk Salurannale \u00fcle. Teada puha, mis siis j\u00e4rgneb.<\/p>\n\n\n\n
Samal ajal, kui Eduard loob ja lehvitab, Linda muudkui katsub eluga toime tulla ja toimetab mehe kogutud teoseid, must parukas silmil. Ja kui Vilde peab oma ilmatu pikka Casanova monoloogi, Linda aina toimetab ja mina aina m\u00f5tlen (nagu Linda), millal see kuramaa\u017e \u00fckskord l\u00f5peb. Ei jaksa seda valgusesse vahtiva vanamehe armuulgu kuulata, mis sest, et tegu on katkenditega Vilde enda kirjadest ja n\u00e4itleja esitab neid kirglikult. Casanovat on lavastuses s\u00fcndsusetult palju. Lavastaja Vadi proportsioonitaju \u2013 \u00e4rka \u00fcles!<\/p>\n\n\n\n
Neetud m\u00f5is. Seal on Eduardi elupahanduste algus: Venus kui ilu ideaal m\u00f5isapargis ahvatlemas ning esimesed triibud ihus ja hingel pakitsemas. Seitsmesaja-aastast orjaaega immitseb igast poorist, nii et pole imestada, kui verised triibud pressivad v\u00e4lja ukse\u00adpraostki. Veretriibulist s\u00e4rki kannab Eduard kirjutades, ise sulge teatraalselt minevikuvermetesse kastes \u2013 et me ikka aru saaks, kuidas nooruses kogetud v\u00e4givald loomingusse imbub. Vilde kriitiline realism on j\u00e4tnud Vadile oma j\u00e4lje. V\u00f5i hoopis minu absurditaju \u00e4ra rikkunud? V\u00f5i s\u00fcnnib looming ikka verest ja pisaraist?<\/p>\n\n\n\n
Lavastuses on \u00fcks geniaalne kordus. M\u00f5isah\u00e4rra pojaga lapsep\u00f5lves peetud dialoog, mis kordub samal kujul ja samade tegelaste vahel diplomaadit\u00f6\u00f6l, kui Eduardist on saanud Eesti Vabariigi suursaadik ja m\u00f5isah\u00e4rra pojast Saksa diplomaat \u2013 ehk mis juhtub, kui haritud mats ja matslik saks kokku saavad. Saan kirjanikuks, panen su laulu sisse ja vaata siis! Mahtra \u00f5igus ja diplomaatia tuleb maksma panna \u2026 Hea kujund.<\/p>\n\n\n\n
Ema-isa. Nemad on p\u00e4rit Vilde juttudest ja romaanidest, sellised alalhoidlikud talupojad. Sekka t\u00e4nap\u00e4eva viiteid. Edukale kupjakarj\u00e4\u00e4rile paneb aluse lapsepeks: kes h\u00e4sti oma peret rooskab, sobib kenasti teisi peksma. Loogiline ju. Kui juba on head adjustaadid, siis terendab uus v\u00e4ljakutse, piimamehe amet. Ei hakka \u00fctlemagi, mis veel kauba sees, seda teab Vildet lugenu niigi.<\/p>\n\n\n\n
Viidingu isa on p\u00e4ris juhmakas, Saluranna ema terasem. Ikka on arutatud, kui palju kirjaniku isiklik elu on tema loomingut m\u00f5jutanud ja kas sobib eluloos kiibitseda, parem loe teksti ja anal\u00fc\u00fcsi. Vadi on olukorra pahupidi keeranud. Selle, mis Vildel romaanides, on Vadi p\u00f6\u00f6ranud oma n\u00e4idendi tegelaste elulooks. Sealt tuleb otsida nii ema-isa kui ka m\u00f5isah\u00e4rra protot\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5nekas on lavastuse kujundus. Kirjanik ja lavastaja Vadi on teinud oma esimese stsenograafia (hakkab juba Mati Undiga m\u00f5\u00f5tu v\u00f5tma). K\u00f5iksugu rehasid, koote, sugasid, hange \u2013 asju, millele nimegi ei oska anda, on kuhjatud Vilde ontlikku elutuppa. Kui ERMis vaatad neid kui etnograafilisi kaunisasju, siis Kastellaani maja v\u00e4ljapeetud interj\u00f6\u00f6ris m\u00f5jub see p\u00f5llut\u00f6\u00f6riistade kollektsioon kui taak meie esimese eurooplase turjal. Ole sa linlane, kirjanik ja diplomaat, aga maat\u00f6\u00f6 higi ei haihtu su toanurgast. J\u00f5uline kujund!<\/p>\n\n\n\n
Kirjanik Vilde. Vilde teoste kildude ja eluloo p\u00f5hjal on kokku pandud pusle m\u00f5isa arrogantsusest ja kodu allaheitlikkusest. Kasutatud on Vilde n\u00e4idendite kuulsaid dialooge. Juhan Liiv on Vadi ammune s\u00f5ber, nii et tema tulekut tegelaste sekka oli oodata, nagu ka teise Eduardi, t\u00e4dipoeg Bornh\u00f6he ilmumist Vildele konkurendiks koos krestomaatiliste tekstin\u00e4idetega. R\u00e4\u00e4kimata kirjandusauhindade intriigist: kes saab, kes j\u00e4\u00e4b ilma. Johannes Aaviku keeleuuendust mainitakse, nagu ka Jaan T\u00f5nissoni. Tubli kultuurilooline mosaiik v\u00fcrtsika absurdikastmega.<\/p>\n\n\n\n
Kui Jaan T\u00f5nissoni juurest tuleb h\u00fcpe Palamusele Lutsu T\u00f5nissonini, l\u00f6\u00f6vad aga pidurituled p\u00f5lema. Miks see? Tahan hoopis konflikti Noor-Eesti seltskonnaga ja \u201eTokerjate\u201c rida, mis sobiks revolutsiooni konteksti. Seejuures on selge, et \u201eTokerjate\u201c-teadlikke on palju v\u00e4hem kui Palamuse mehi, nii et Vadi publikutundlikku valikut v\u00f5ib m\u00f5ista. Noor-Eestit \u00fche sulet\u00f5mbega \u00e4ra ei seleta, nagu juhtus Underi r\u00fc\u00fckahinatega. Revolutsioon ja Marx on ka platsis, nii m\u00f6\u00f6daminnes.<\/p>\n\n\n\n
Kui midagi on aegade\u00fclest, siis on selleks kirjutamise \u00e4ng \u2013 tuttav nii Vadile kui ka Vildele. Ei ole aega s\u00fcveneda, ajakirjanikut\u00f6\u00f6 v\u00f5tab sind k\u00fc\u00fcnte ja hammastega, ideed on otsas, kaevu v\u00f5i n\u00e4rtsinud lillepotti.<\/p>\n\n\n\n
Vildele v\u00f5iks lava-Eduard meeldida: terane vend, olukord on tal alati kontrolli all ja ta r\u00e4\u00e4gib tihti Vilde s\u00f5nadega. Lehma tegelaskuju las olla, juba \u201eProhvet Maltsvet\u201c algab kahe varese dialoogiga. Aga milleks need triibud, on see mingi modernismus? Vildegi v\u00f5iks kahtlustavalt nii k\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n
Vilde ja Vadi. Pakub kaasaelamist, kuidas t\u00e4nap\u00e4eva kirjanik vaatab oma eelk\u00e4ija peale. Vadi ja Vilde vahel on sajand ja kaksteist aastat s\u00fcnniaasta j\u00e4rgi \u2013 eesti noores kultuuris pikk aeg.<\/p>\n\n\n\n
Mis neid mehi peale \u00fchise nimet\u00e4he \u00fchendab? M\u00f5lemad on kirjutanud nii proosat kui ka n\u00e4item\u00e4nge. Vilde oli ajakirjanik, Vadi r\u00e4\u00e4gib raadios. M\u00f5lemad on teatriga seotud, Vadil on edumaa, tema lavastab. Vilde piirdus dramaturgi ja kriitiku rolliga. Vilde on olnud Eesti Vabariigi diplomaat Taanis ja Saksamaal. Vadil on ette n\u00e4idata vaid kirjandusfestivalide adjustaadid. Vadi on elanud Austraalias, Vilde Ameerikas. Vildel on raamat-ausammas Tallinnas ja Tartus pronkspink Oscar Wilde\u2019iga. Niikaua kui Vadil sammast pole, v\u00f5ib ta oma kodulinnas Vilde k\u00f5rval suurvaimude pingil jalga puhata.<\/p>\n\n\n\n
Vildel on Oscar Wilde\u2019i tuules \u00f5nnestunud isegi Iirimaale Galway linna j\u00f5uda. Kuigi omakasup\u00fc\u00fcdlikud iirlased olid juveelipoe-esisel linnav\u00e4ljakul oma Oscari valgusvihku s\u00e4ttinud ja meie Eduardi pimedusse j\u00e4tnud, oli \u00f6ine juhuslik kohtumine Tiiu Kirsipuu skulptuuriga ilmutuslik: musitasime omakandi pronksmeest, istusime p\u00f5lve peal, tegime pika fotoseansi. K\u00e4itusime palju metsikumalt, kui v\u00e4ike Eduard, kes Vadi n\u00e4idendi avastseenis marmorist Venust hardusega imetleb ja k\u00fclmetavale kujule teki peale laotab. Revolutsiooniliste talupoegade kombel me skulptuurilt k\u00e4tt \u00e4ra ei kangutanud. Muide, Galway on \u00fcks 2020. aasta Euroopa kultuuripealinnu \u2013 sobilik paik meie esimesele eurooplasele tema 155. s\u00fcnniaastap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n
Vilde on n\u00f5ukogude esirealisti taagast puhtaks pestud. Vadi ja n\u00e4itlejad t\u00f5lgivad Vilde elu ja loomingu uljalt meie aja keelde. Muuseum oma autentsuses annab lavastusele lisam\u00f5\u00f5tme, nii et Vilde kodustamine on \u00f5nnestunud. Populaarsed on need etendused nii ehk naa, nagu ka Tammsaare muuseumis etenduv Undi ja Tammsaare kokkusaamine. N\u00fc\u00fcd oleks Mati Undi muuseumile oma lugu vaja. Toomas Kall tegi kirjandust\u00e4nava festivalil juba v\u00e4ikese elegantse alguse. Teatrile on see vist suur energiaraisk, sest publikut mahub saali v\u00e4he. Aga pole peenemat paika kui kirjaniku elutuba, kus tema vaimuga kokku saada.<\/p>\n\n\n\n
Allikas: https:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/teater\/eduard-vilde-kodustamine\/<\/a><\/p>\n\n\n\n