![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/DSC1071-2512x1675.jpg\")
N\u00e4idendeid, kus miksitakse kokku kirjaniku eluk\u00e4ik, tema k\u00f5ige silmapaistvamad kangelased ja eesti kultuuriloo \u00fcldisem taust, on meil varemgi m\u00e4ngitud. Neid on kirjutanud n\u00e4iteks Andrus Kivir\u00e4hk, Loone Ots ja Urmas Lennuk. (Vadi ise ka.) Ent muidugi oli Vilde hoopis teistsuguse iseloomu ja saatusega kui Friedebert Tuglas, Lydia Koidula v\u00f5i Debora Vaarandi. Mist\u00f5ttu v\u00f5ib t\u00f5mmata formaalseid, kuid mitte sisulisi paralleele. Vildest on ilmunud ka Romulus Tiituse naljapildiraamat \u201eL\u00f5bus Wilde\u201d (1976, tekst Elem Treier), aga selles kujutatud kirjaniku elu situatsioonidel pole n\u00e4idendis peaaegu mingit t\u00e4htsust.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcll on n\u00e4idendis t\u00e4iesti omamoodi ja t\u00e4hendusrikas lavakujundus. Selles domineerivad muuseumiesemed, peamiselt t\u00f6\u00f6riistad. N\u00e4iliselt on neid seinte \u00e4\u00e4rde kokku kuhjatud m\u00f5ttetult palju. Ent etenduse arenedes omandavad rekvisiidid aina suuremat t\u00e4hendust. Tundub, et riistad p\u00e4rinevad ajast, kui kirjanik oli v\u00e4ike poiss. Poiss kasvab, s\u00fcndmused tema \u00fcmber arenevad. Ainult \u00fclekohtuse peksu tagaj\u00e4rjel saadud verised triibud ei kao s\u00e4rgiseljalt, ehkki neid varjab hiljem enamasti soliidne pintsak. Asjad, vastupidi, j\u00e4\u00e4vad samaks ja m\u00f5juvad aina arhailisemalt. Tekib kaks ajam\u00f5\u00f5det, \u00fcks inimeste ruttavas, teine asjade seisvas maailmas. Kuna m\u00e4ngupaik on muuseum, m\u00f5jub see kontrast eriti eredalt.<\/p>\n\n\n\n
Vildet kehastab \u2013 lapsest raugani \u2013 Indrek Sammul. V\u00e4liselt Sammul Vildet ei meenuta, eriti kirjaniku vanemas eas. Poisikesena on ta oma silmatorkavast habemest hoolimata tunduvalt usutavam. (\u201eMeie perekonnas ei ole keegi olnud karvane, sest me oleme vaesed.\u201d) Lavastuse peamine m\u00f5te ongi see, et lapsep\u00f5lve traumeeriv kogemus saadab kirjanikku eluaeg. Ikka ammutab ta tinti oma veretriipudest seljal, et kriitilise realismi suurmeistriks saada. (\u201eMa olen kirjanik, mitte halastaja\u00f5de.\u201d) Miks ei peaks see v\u00e4liselt silma paistma? Nii on tegevuse arenedes laval justkui kaks Vildet \u2013 j\u00f5nglane ja t\u00e4iskasvanu \u2013, kusjuures mingit murdepunkti pole. Triibud on ja j\u00e4\u00e4vad. Sammuli Vilde on oman\u00e4oline, energiline ja suurep\u00e4rane. Draamateater v\u00f5ib sellise n\u00e4itleja \u00fcle t\u00f5siselt \u00f5nnelik olla. Lavastaja muidugi ka.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4rvikad k\u00f5rvalkarakterid<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00f5iki teisi rolle m\u00e4ngivad Kristo Viiding ja Inga Salurand. Rolle on p\u00e4ris palju, kuid \u00fckski pole \u00fclearune ega teiste sarnane. Et Viiding kehastab enamasti mehi ja Salurand naisi, pole \u00fcllatus. K\u00fcll aga see, et esineb ka olulisi k\u00f5rvalekaldeid. Oluline osa lavastuse \u201eMillest tekivad triibud?\u201d tegevusest toimub saali tagaseinas asuvatel ustel. \u00dcks neist on pidevalt lahti ja selle tagusest toast paistab Eduard Vilde b\u00fcst. Kohati v\u00f5tab lavastus nii ootamatuid p\u00f6\u00f6rdeid, et tundub: b\u00fcstil vajub suu ammuli.<\/p>\n\n\n\n Teatavasti sai v\u00e4ike Eduard peksa m\u00f5isniku kiusliku ja hellitatud poja tiiki l\u00fckkamise eest. Lavastus \u00f5igustab ka viimast: \u201eMiks nad siis saadavad mulle siia ebaprofessionaalseid meelelahutajaid.\u201d<\/p>\n\n\n\n Elulooline n\u00e4idend j\u00e4\u00e4ks vist igavaks, kui ei oleks v\u00e4rvikaid k\u00f5rvalkaraktereid, kes peategelast m\u00f5jutavad. Vilde-n\u00e4idendis on neist keskseim isa (Kristo Viiding). Seda muidugi \u00f5igusega, sest tema ju poisile jutus \u201eMinu esimesed triibulised\u201d need triibulised ehk keret\u00e4ie annabki. (\u201eMa peksan su triibuliseks ja siis ruuduliseks.\u201d) Vadi on Vilde isa kuju \u00fchendanud Kupja-Kaarliga, kes teatavasti ei leia oma uhketest adjustaatidest hoolimata t\u00f6\u00f6d ja sureb lumehanges k\u00fclma, n\u00e4lga ja vanadusse. Vilde isa t\u00f6\u00f6tas t\u00f5esti m\u00f5isa kupjana, ehkki l\u00fchikest aega. Lavastuses saabki ta selle koha seet\u00f5ttu, et oma poega nii p\u00f5hjalikult peksis. Isa toob esile ka kupja positiivse rolli Eesti majanduses: \u201eHea, kui teenistus j\u00e4\u00e4b ikka oma rahva k\u00e4tte.\u201d<\/p>\n\n\n\n Ka \u201eM\u00e4ek\u00fcla piimamees\u201d on s\u00fc\u017eeesse p\u00f5imitud. Eduardi isa k\u00e4sib emal m\u00f5isnikule armukeseks minna ja lehm Musti etendab samuti olulist rolli. Ka \u201eMahtra s\u00f5da\u201d ja \u201eVigased pruudid\u201d p\u00f5imuvad t\u00fcki s\u00fc\u017eeesse.<\/p>\n\n\n\n Laval teisigi kirjanikke<\/strong><\/p>\n\n\n\n Vilde ametivendadest n\u00e4eme k\u00f5ige rohkem Juhan Liivi (Inga Salurand), kellega teda seob eesti kirjanduse \u00fcks tuntumaid konflikte. (\u201eSa ei tohi enam kunagi inimeste \u00fcle naerda.\u201d) Salurand meenutab v\u00e4liselt Liivi veel v\u00e4hem kui Sammul Vildet. Kuid j\u00e4llegi pole oluline visuaalne k\u00fclg, vaid ideed. N\u00e4iteks see, et Liiv on ka p\u00e4rast surma hull ja soovitab Vildele minna Rumeeniasse kuningaks. Hoogne ja sisukas on Vilde kohtumine Marie Underiga ning siin on ka Saluranna v\u00e4line sarnasus m\u00f5juv. Saame n\u00e4ha, kuidas Vilde, Under ja Underi abikaasa Artur Adson kolmekesi improviseerides kirjutavad kokku Underi luuletuse \u201eEkstaas\u201d (\u201eAh! Toredaim on elamine maine\u2026\u201d).<\/p>\n\n\n\n Laval (\u00f5igemini k\u00fcll p\u00f5randal) n\u00e4eme teisigi kirjanikke. Oodatult Vilde l\u00e4hisugulast ja eakaaslast Eduard Bornh\u00f6hed, kes ilmub Ivo Schenkenbergi kujul ja kuulutab, et t\u00e4dipoeg on talle lapsest saadik vastik olnud. (Vilde vastus: \u201eMind ja revolutsiooni sa ei tapa.\u201d) Episoodiliselt kohtume K. A. Hindrey ja Georg Luigaga, kes olid p\u00f5his\u00fc\u00fcdlased selles, et Vilde \u201eTabamata ime\u201d ei saanud kirjandusseltsi esimest auhinda. Mist\u00f5ttu Vilde kirjutas uue n\u00e4idendi \u201ePisuh\u00e4nd\u201d. See v\u00f5itis auhinna ja v\u00f5imaldas Vildel selle vastuv\u00f5tmisest keelduda, et Hindreyle ja Luigale k\u00e4tte maksta. See on lavastuses \u00fcks ilmekamaid stseene.<\/p>\n\n\n\n Oskar Lutsu laval pole, k\u00fcll aga on tema tegelaskuju T\u00f5nisson, kellest saab Vilde \u00e4ssitaja 1905. aasta revolutsiooni p\u00e4evil. (\u201eK\u00f5igi maade proletaarlased, \u00fchinege! Elagu Jaapan!\u201d) J\u00e4lle loogiline \u2013 T\u00f5nisson oli ju hirmus sakste vihkaja ja m\u00f5isade p\u00f5letamine oligi revolutsiooni silmapaistvaim saavutus Eestis.<\/p>\n\n\n\n Vilde oli viimased 28 eluaastat abielus Linda Vilde-J\u00fcrmanniga. Seegi suhe v\u00e4ljendub laval napilt, kuid t\u00e4pselt:<\/p>\n\n\n\n \u201eMa ostsin uue \u00fclikonna.\u201d<\/p>\n\n\n\n \u201eAga kartulid?\u201d<\/p>\n\n\n\n Lavastuse l\u00f5pp muutub v\u00e4he\u00fctlevaks ja sentimentaalseks. Loovisiku vanadusp\u00f5lv, eriti kui sellega kaasneb n\u00e4gemise kaotus, pole juba iseenesest huvipakkuv ega s\u00fcndmusterikas. (\u201eEga minust enam palju v\u00f5tta ei ole.\u201d) Tema salaarmastatu Raheli kuju m\u00f5jus \u00fclearuselt, pealegi ei eristunud ta eriti Lindast. Vadi lavastus on algusest l\u00f5puni provokatiivselt tinglik. Ent selles stseenis m\u00f5jub see omadus p\u00f5hjendamatult. Vadi tekst on muidu tabav ja tuumakas. (\u201eMeil, revolutsion\u00e4\u00e4ridel, ei ole midagi vaja. Ainult \u00fclikonnad, hea, kui koos riidepuudega.\u201d; \u201eMa tahan, et sa oleksid \u00f5nnelik.\u201d \u201eMine \u00e4ra, siis ma olengi \u00f5nnelik.\u201d) Raheli ja Eduardi suhtes kumbki omadus ei ilmne.<\/p>\n\n\n\n Lool v\u00e4\u00e4rikas punkt<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eesk\u00e4tt on l\u00f5pu m\u00f5ningases \u00e4ravajumises s\u00fc\u00fcdi Eduard Vilde ise. Miks ei surnud ta tunduvalt nooremalt ja hulluna nagu Juhan Liiv? \u201eMillest tekivad triibud\u201d on ju nii sisemiste kui ka v\u00e4liste kujutamisv\u00f5tete poolest paarimees Vadi n\u00e4idendile \u201eKus sa oled, Juhan Liiv?\u201d. Viimases ilmselt l\u00f5puga muret polnud, juba ainsa kuue kinkimine Estonia teatrimaja ehituse toetuseks annab konkurentsitu eelise.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4ris finaal, kus isa ja poeg teispoolsuses taas kohtuvad ning isa ikka oma adjustaate kiidab, on seevastu sisukas ja paneb loole v\u00e4\u00e4rika punkti.<\/p>\n\n\n\n \u201eMillest tekivad triibud\u201d oli esimene esietendus, mis j\u00e4i Eestis eriolukorra kehtestamise t\u00f5ttu \u00e4ra. (Oli planeeritud 13. m\u00e4rtsile.) Nii m\u00e4ngupaiga spetsiifilisuse, tegevuse tinglikkuse kui ka kiires tempos rollide vaheldumise t\u00f5ttu oli seda ilmselt komplitseeritum taastada kui m\u00f5nda salongidraamat. Peale selle Sammuli pidev m\u00e4ng kahes plaanis: \u00fcks, mida ta \u00fctleb, ja teine, mida m\u00f5tleb. Ent lavastuses see t\u00f6\u00f6faas v\u00e4lja ei paista. Lavastuses n\u00e4eme k\u00f5ike, mis seal olema peab: lopsakat fantaasiat ja kibedat t\u00f5tt, tundeid ja m\u00f5istust, koomikat ja traagikat. Ent mis k\u00f5ige parem \u2013 lavastus \u00fchendab kirjaniku kadunud elu ja j\u00e4\u00e4va loomingu, ilma et kumbki teist varju j\u00e4taks. Vildel olid need kaks asja tunduvalt rohkem lahus kui Liivil, \u00fclesanne on seega raskem.<\/p>\n\n\n\n \u201eKas sa tead, kui raske on olla kriitiline realist?\u201d k\u00fcsib Vilde n\u00e4idendis. Vastus oleks: raske, aga huvitav.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/DSC2474-2512x1844.jpg\")