<\/em>Kunagi Priit Pedaja \u201eAugustikuud\u201c lahates \nt\u00f5desin, et \u201etehniliselt filigraanne, ent esteetiliselt isikup\u00e4ratu \nlavastus sarnaneb pigem m\u00f5ne maali reprodutseerimise kui algup\u00e4rase \nteose loomisega. Meisterliku maali (re)produktsioon v\u00f5ib k\u00fcll pakkuda \nsilmale samav\u00f5rd v\u00f5i ehk rohkemgi r\u00f5\u00f5mu kui m\u00f5ni hale originaal, ent \nisegi sellisel juhul pole tegemist kunsti, vaid meisterliku k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Sama v\u00f5ib vabalt \u00f6elda ka \u201eKolme talve\u201c kohta. Tegemist on \nmotellikunstiga, n\u00e4idendi hillitsetud illustratsiooniga. \u201eKolme talve\u201c \nvaadates meenus lapse\u00adp\u00f5lves Kadriorus kogetud s\u00f5it T\u0161ehhoslovakkia \np\u00e4ritolu ameerika raudteel: lavastuse veidi roostes katarsiser\u00f6\u00f6pad \nkulgesid nii ennustatavalt, et l\u00f5pueelsele peap\u00f6\u00f6ritusele eelnenud kaht \nja poolt tundi v\u00f5iski pidada ettevaatlikuks ettevalmistuseks Liisa \nSaarem\u00e4eli v\u00f5imsale avanemisele horvaadi perekonna uue matroonina. T\u00f5si,\n mulle seekord selline rahulik ja veidi logisev pedajalik kulg klappis, \noli k\u00fcll abituid, butafoorseid stseene ja alati ei kandnud ka n-\u00f6 \npisarakiskumise kohad, aga materjal ise on piisavalt huvitav, et lasta \nlavastajal perekond Kosi mitme p\u00f5lvkonna lugu rahulikult laval lahti \nrullida.<\/p>\n\n\n\n
Jugoslaavia oli N\u00f5ukogude ajal eestlasele v\u00e4ikestviisi sovetlik l\u00e4\u00e4s,\n sinna puhkusetuusiku saamine oli auasi. Ka t\u00f6\u00f6turusuhted olid seal \nveidi vabamad kui N\u00f5ukogude vabariikide plaanimajandustes: \nkodukapitalism on Tena \u0160tivi\u010di\u0107i n\u00e4idendis esindatud Aleksandari (Guido \nKangur) koduse \u00f5mblust\u00f6\u00f6koja kujul. Jugoslaavia \u00fchiskonnale oli \nkommunistlikule plaanimajandusele v\u00f5\u00f5ras t\u00f6\u00f6tuseprobleem ka horvaadi \np\u00e4ritolu autokraat Tito ajal tuttav. Samuti ei toiminud kultuuriline \ntsensuur Jugoslaavias N\u00f5ukogude Liidu kombel. Selles plaanis oli \nJugoslaavial kommunistliku re\u017eiimi kokku\u00advarisemise j\u00e4rel oluliselt \nparem stardiplatvorm, kui ei oleks olnud rahvuslikke pingeid ja neist \njohtuvat kodus\u00f5da.<\/p>\n\n\n\n Pole juhus, et \u00fcks n\u00e4idendi peategelasi \u2013 Koside maja \u2013 asub XII \nsajandist p\u00e4rit Zagrebi vanalinnas. T\u00e4pselt sama vana on ka horvaatide \nidee riiklikust iseseisvusest. Horvaadi traditsionalistliku koega, \nkonservatiivset rahvuslust ja sellest tuleneva natsionalismi (mh ka \nserblaste diskrimineerimise ja katoliku kiriku koost\u00f6\u00f6d natsidega) \nteemat k\u00e4sitleb autor riivamisi. See avaldub haritud, ent sallimatu \npereisa Vlado (T\u00f5nu Oja) aasimises oma t\u00fctre Alisa (Britta Sollilt \nsoliidne esitus) eraeluliste valikute kallal. Ka Jugoslaavia s\u00f5jast ning\n horvaatide toimepandud s\u00f5jakuritegudest s\u00f5idab autor justkui teemat \npeljates \u00fcle, selle kajana esineb posttraumaatiline stress Koside \nmajanaabril Markol (Christopher Rajaveer) ja Koside peretuttava Igori \n(Taavi Teplenkov) surma mainimine.<\/p>\n\n\n\n Kui lavastuse mehed on k\u00f5ik uimasev\u00f5itu (eriti Taavi Teplenkovi \ns\u00fcmpaatne m\u00f6ku Igor), siis naisn\u00e4itlejais on piisavalt temperamenti, et \nl\u00f5unamaise kuraasiga end maksma panna. Ita Ever on aristokraat Karolina \nrolli loomulik valik, n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6dest intrigeerib aga enim \u00dclle Kaljuste\n Ma\u0161a: n\u00e4idendi \u00fchel olulisemal tegelasel justkui polegi karakterit, ta \npelgalt peegeldab ja kohaneb, j\u00e4ttes nii m\u00f5ttelise l\u00fcnga oma ema, \nj\u00f5ulise Rose\u2019i (Kersti Heinloo) ja t\u00fctre Lucija (Liisa Saarem\u00e4el) \nvahele, reetes Koside naisliini ennastkehtestava eetose. Ma\u0161as kas ei \nole Rose\u2019i j\u00f5nkust v\u00f5i on ta selle mingil p\u00f5hjusel peitnud oma mehe \nVlado (T\u00f5nu Oja) eest, kelle sallimatuse taga paistab omakorda peituvat \ntubli annus agressiooni. Kui Ma\u0161a \u00f5e Dunja (Laine M\u00e4gi) ja tema mehe \nKarli (Tiit Sukk) vaheline pinge plahvatab laval perev\u00e4givallaks, siis \nMa\u0161a ja Vlado suhe j\u00e4\u00e4b painama, midagi selles ei klapi \u2013 sellele viitab\n ka asjaolu, et Ma\u0161a oli Vlado ees varjanud tema serblasest s\u00f5bra \nkunagisi l\u00e4henemiskatseid. Ma\u0161a on silman\u00e4htavalt \u00f5nnetu ja pettunud \nkooselust mugava ja \u0161ovinistliku Vladoga, aga pole teinud \u00fchtki valusat \notsust, selleks et \u00f5nnelikuks saada. Ma\u0161a esindab kadunud p\u00f5lvkonda.<\/p>\n\n\n\n Et n\u00e4idendi tegevus toimub l\u00e4bi poole sajandi, siis on vaatajal \nv\u00f5imalus t\u00f5mmata paralleele horvaatide ja eestlaste euroskepsise, \nsallimatuse v\u00f5i traditsioonitruuduse vahel. Lucija (Liisa Saarem\u00e4el) oma\n v\u00f5imsas l\u00f5pumonoloogis manifesteerib \u00fche p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusena k\u00fcll \neestlaselegi omase kohanemisv\u00f5ime, ent ta teeb veel midagi, millest \neestlanegi v\u00f5iks ehk \u00f5ppust v\u00f5tta: ta keeldub end ja oma rahvust ohvriks\n kuulutamast, otsustades olla \u00f5nnelik, t\u00f5dedes, et \u00f5nnelikkus on sama \npalju sisemise otsuse kui v\u00e4liste asjaolude k\u00fcsimus. \u201eSee on minu kuradi\n elu k\u00f5ige \u00f5nnelikum p\u00e4ev,\u201c \u00fctleb ta oma pulmap\u00e4eva hommikul hetkel, kui\n peres k\u00f5ik on k\u00f5igiga t\u00fclli p\u00f6\u00f6ranud ning pulma\u00adtoitlustaja just \nteatanud, et on teel eksinud. MEIE KURADI \u00d5NNELIK ELUMeelis Oidsalu Kui \u201eKolme talve\u201c mehed on k\u00f5ik veidi uimasev\u00f5itu, siis naisn\u00e4itlejais on piisavalt temperamenti, et l\u00f5unamaise kuraasiga end maksma panna. Kunagi Priit Pedaja \u201eAugustikuud\u201c lahates t\u00f5desin, et \u201etehniliselt filigraanne, ent esteetiliselt isikup\u00e4ratu lavastus sarnaneb pigem m\u00f5ne maali reprodutseerimise kui algup\u00e4rase teose loomisega. Meisterliku maali (re)produktsioon v\u00f5ib k\u00fcll pakkuda silmale samav\u00f5rd v\u00f5i […]<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-1059","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"\n![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/kolmtalve_2017-04-19_3065_foto-siimvahur.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
Sirp, 17.11.2017<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"