![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/A72A8778-1.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nDraamateater n\u00e4itab taas, et neile sobib vene klassika ehk draama \nparimas m\u00f5ttes. S\u00fcgavad eksistentsialistlikud tekstid, mis kisuvad \nalasti inimloomuse argielus varjatud kihid ja mille k\u00e4igus saab palju \nnalja, sest inimesed omas mahlas, ilma paraadpoosideta, on ju totrad.<\/p>\n\n\n\n
Viimastest hooaegadest ei Dostojevski “Vennad Karamazovid”, T\u0161ehhovi \n“Ivanov” ega Gorki “V\u00e4ikekodanlased” ole muidugi kom\u00f6\u00f6diad ja ka autorid\n ning n\u00e4idendid erinevad t\u00e4iesti, nagu ka Hendrik Toompere, Uku Uusbergi\n ja Kertu Moppeli lavastused.<\/p>\n\n\n\n
Grotesksed olukorrad, tegelaste jaburus, s\u00e4hviv, vaimukas dialoog, \np\u00f5lvkondade ja seisuste konfliktid, inimlike p\u00fcrgimuste \u00e4ng ja \np\u00f5genemine alkoholi on m\u00f5ned \u00fchendavad m\u00e4rks\u00f5nad.<\/p>\n\n\n\n
Kertu Moppel ja trupp on 1901. aastal kirjutatud \u00fchiskonnakriitilise \nn\u00e4idendi lasknud ajaliselt vabaks ja Gorkit on kohati kohendatud. \nTegelased kannavad osalt t\u00e4nap\u00e4evaseid (v\u00f5i n\u00f5ukogudeaegseid, v\u00f5i \nn\u00e4idendi kaasaegseid, v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratlematuid) riideid ning v\u00e4ljenduvad meie \np\u00e4evade k\u00f5nekeeles, aga \u00f5nneks ei ole see meie aega toodud t\u00fckk. \nPuuduvad maitsev\u00e4\u00e4ratused, t\u00fchjalt k\u00f5lisevad anakronismid, \ndigitaalmaailm, isegi teler. Ka viited meie p\u00e4evade popkultuurile \nosutuksid koormavaks. Lauri Kaldoja muusikaline kujundus on moodne, ent \nt\u00f5eliselt moodne muusika ongi alati ajatu.<\/p>\n\n\n\n
Mitte mingeid tehnilisi seadmeid pole m\u00e4ngus. Sest see ei ole t\u00e4htis,\n oluline on inimloomus, mis oli l\u00e4inud sajandi alul sama nagu n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n\n\n\n
Majaomaniku Vassili Bessemjanovi jaoks on mure selles, et j\u00e4reltulev \np\u00f5lv on liiga tark, aga ometi luuserid. Ei j\u00f5ua nad elus edasi, ei too \nleiba lauale ega oska s\u00fcndsalt k\u00e4ituda. Kirev tegelastegalerii pakub \nlisaks Bessemjanovi lastele (Tatjana – Liisa Saarem\u00e4el ja Pjotr – Robert\n Annus ning kasupoeg Nil – Hendrik Toompere jr) m\u00f5ned \u00fc\u00fcrilised, \nelukunstnikud ja -heidikud.<\/p>\n\n\n\n
Indrek Sammul Bessemjanovina t\u00e4idab lava ning s\u00e4rab, aga mitte \nstaarina, vaid laseb ka teistel s\u00e4rada. Eriti tahaks kiita tema \nantipoodi Pert\u0161ihhinit kehastavat Ivo Uukkivi. Kui Sammul on hullumiseni\n impulsiivne ja tegelikult on tema Bessemjanov surmt\u00f5sine (\u00fclimalt \nnaljakad on seejuures tema v\u00f5itlused lilledega laual v\u00f5i ilma mingi \np\u00f5hjuseta lavale taritud tualettpaberirullidega), siis Uukkivi lahendab \noma karakteri m\u00f5nuga ja sobivalt koomilises v\u00f5tmes ja efektne on klaveri\n taga \u00fc\u00fcratud r\u00f5\u00f5mubluus oma t\u00fctre Polja (Liisa Pulk) mehelesaamisest \nNilile (riimid Niilu, kleidisiilu, saiaviilu jne).<\/p>\n\n\n\n
Kuna n\u00e4itlejad on ise oma tekstiosade loomises kaasa l\u00f6\u00f6nud, on tekst\n neile omasem, kui see oleks alg-Gorki puhul ning sellega k\u00e4iakse \u00fcmber \nvabalt ja teinekord l\u00e4hevad repliigid (eriti Sammulil) \u00fcle \nartikuleerimatuteks jadadeks, mis iseloomustab tegelaste meeleseisundeid\n paremini kui korrektsem dialoog suudaks.<\/p>\n\n\n\n
Gorki \u00fchiskonnakriitika on alles, ja see saeb hoiakute tasandil: \nalpus, kitsas maailmavaade, ainult \u00fche, oma t\u00f5e tunnistamine, suutmatus \nsisuliseks dialoogiks. Olmefilosoofia ja k\u00e4ibet\u00f5dede kuulutamine t\u00f5mbab \nkindlasti paralleele ka praeguse netikommentaatorite ja sotsiaalmeedia \n“arvamusliidrite” pl\u00f5ksimisega. Aga: kriitika all on inimene, k\u00f5ik \ninimt\u00fc\u00fcbid, mitte mingi kitsas ajav\u00f6\u00f6nd v\u00f5i riigikord.<\/p>\n\n\n\n
Lavastaja Kertu Moppel hoidub minemast ideoloogiliseks v\u00f5i \ndidaktiliseks v\u00f5i pateetiliseks. Kui Lauri Kaldoja \u00e4gedalt sooritatud \nTeterev r\u00e4\u00e4gib sellest, et k\u00f5ik kannatavad, \u00fctleb Marta Laane Jelena \nKrivtsova (v\u00f5i on see siiski Marta Laan) publiku poole osutades: “ja \nkannatavad veel tund aega”. V\u00f5iks olla odav nali, aga ei, t\u00f6\u00f6tab. Sest \nei elu ega kunst ole p\u00fchad ja klaaskastis, vaid elu ja kunsti essents on\n t\u00e4is absurdi ja vastuolusid.<\/p>\n\n\n\n
Laval on s\u00e4rtsu ja trupp t\u00f6\u00f6tab nagu \u00fchtne, tihe, kokkum\u00e4nginud b\u00e4nd.\n N\u00fcansirohket ps\u00fchholoogilist draamat on vaja, “V\u00e4ikekodanlased” pakub \nseda v\u00e4rskelt ja vaimukalt.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Valner Valme kultuur.err.ee, 23.04.2018 Kertu Moppeli lavastatud “V\u00e4ikekodanlased” n\u00e4itab, et Maksim Gorki kirjutas n\u00e4idendi meie ajale, ja need osad, mida ei kirjutanud, kirjutasid lavastaja ja trupp \u00fcmber. Draamateater n\u00e4itab taas, et neile sobib vene klassika ehk draama parimas m\u00f5ttes. S\u00fcgavad eksistentsialistlikud tekstid, mis kisuvad alasti inimloomuse argielus varjatud kihid ja mille k\u00e4igus saab palju nalja, […]<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-1087","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"\n