![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/4Z6A5907.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nOmad p\u00f5hjused Kas juhuslikud seosed? Maaleht, 13.02.2014<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Margus Mikom\u00e4giMaaleht, 13.02.2014 Olen ikka vahel teatriga seotud inimestelt k\u00fcsinud, et mis teater on. T\u00f5nu \u00d5nnepalu n\u00e4idendite j\u00f5udmine meie teatritesse laseb mul seekord omal moel ja kombel sellele ise vastata. Omad p\u00f5hjusedK\u00fcllap on just teater see p\u00f5hjus, miks kirjanikuna kuulus mees sattus elama Esna m\u00f5isa, sai sealt kogemuse, et v\u00f5iks s\u00fcndida n\u00e4idend \u201eSajand\u201c. Aga \u201eVennase\u201c […]<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-1130","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"\n
<\/strong>K\u00fcllap on just teater see p\u00f5hjus, \nmiks kirjanikuna kuulus mees sattus elama Esna m\u00f5isa, sai sealt \nkogemuse, et v\u00f5iks s\u00fcndida n\u00e4idend \u201eSajand\u201c. Aga \u201eVennase\u201c aluseks said \nkirjad, mis \u00d5nnepalu Hiiumaale ostetud talust leidis. Ja mis sest et \nkunagi Hiiumaa emast s\u00fcndinud vennad \u00fcks oma Ameerikas, teine oma kodus \nH\u00fcumaal \u2013 ei saanud kunagi m\u00f5elda, et mina nende elus osalen. Ja et \nselles mu osalemises on natuke ka draamateatri pean\u00e4itejuhti Priit \nPedajast.
Teel teatrist Rapla koju laulab ta Jaan Kaplinski \nluuletusi. Teiste seas ka seda, et \u201esurnud vaatavad l\u00e4bi meie\u201c, vaatavad\n kaugusesse ja vaatavad valgusesse.
M\u00f5tlen, et kas see ongi \u00f5nn \ntajuda seoseid. N\u00e4ha, kuidas laval saavad kokku kolme p\u00f5lvkonna \ntippn\u00e4itlejad Kaie Mihkelson, Indrek Sammul ja P\u00e4\u00e4ru Oja, kuidas nad \n\u00fcksteist toetavad ja t\u00e4iendavad ning sellega seal laval mitte m\u00e4ngult, \nvaid p\u00e4riselt \u00fcht elutunnetust esindavad ja saali kanduda lasevad.
Ja muidugi on seal seltskonnas Sass \u2013 Aleksander Eelmaa, kes on endale seekord lavastaja tiitli k\u00fclge saanud.
Seesama\n mees, kes 1978. aastal Eesti teatriajalukku astus prantsuse \nlavaeksistentsialisti Samuel Becketti n\u00e4idendis \u201eGodot’d oodates\u201c.
Selles\n n\u00e4ivalt juhuslike seoste reas ei ole v\u00e4het\u00e4htis seegi seik, et \nlavastuse kujundanud kunstnik on Eelmaa Sassi t\u00fctar Liisi Eelmaa.
Liisi Eelmaa loob v\u00e4ikesele lavale lavagraafilised helgelt naivistlikud ruumid.
On\n lind ja liblikadki. Ja see omakorda on just pildiline ekvivalent, mis \nv\u00f5iks tekkida, kuulates Hiiu murdekeele k\u00f5la, milles kogu elude lugu \nk\u00f5lab. Laulvalt, p\u00fc\u00fcdena, natuke naiivsena, aga ometi eluisu ja \n\u00f5nnetunnet lisavana me materialistlikku v\u00f5iduk\u00e4iku marssivas ilmas.
Eespool\n kirjutasin, et minu meelest ei anna \u00d5nnepalu ega ka tema teksti \nlavaleseadjad hinnanguid. Selliseid plakatlikke v\u00e4hemalt. Hinnangud ja \nv\u00f5rdlused v\u00f5ivad tekkida vaatajate meeltes ja m\u00f5tetes. V\u00f5i ei peaks neid\n tekkima ka seal. Et v\u00f5rdlemine on rikutus?<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>On jah, aga mitte alati. \nMa k\u00fcll arvan, et see ei ole juhus, et Hiiumaa vendade loo \nvalguskunstnik on Priidu Adlas, teatrilapsep\u00f5lvega tippvalgustaja \nlinnateatrist. Neid valgushoogusid peab n\u00e4gema ja kuulma. Muide, ma \noleksin lavastaja ja kunstnikuna n\u00f5udnud draamateatri direktorilt Rein \nOjalt, et v\u00e4ike saal oleks selle lavastuse tarvis saanud klaasist \nseinad, n\u00f5nda et publik n\u00e4eks laval s\u00fcndiva k\u00f5rval ka seda, mis s\u00fcnnib \nVabaduse platsil, Estonia teatri k\u00f5rval ning Solarise ees ja \u00fcmber. N\u00fc\u00fcd\n j\u00e4\u00e4b \u00fcle see m\u00f5\u00f5de vaid oma peas \u00fcles leida, avamaks maailma \nmastaapsust.
Juhuslike seoste j\u00e4tkuks ka see, et lavastuse \nhelikujundaja on Lauri-Dag T\u00fc\u00fcr, kelle isa on oma maailmakuulsad \nheliteosed loonud just Hiiumaal.
Sada aastat tagasi alanud lugu on \nt\u00e4nases p\u00e4evas kinni paljude pisikeste n\u00fcketega \u2013 “Ameeri-k\u00e4n driim” oli\n siis ja on me peas ka n\u00fc\u00fcd. V\u00f5i v\u00e4hemalt see, et seal on parem, kus \nmeid ei ole.
\u00d5igus, ka see, et miks teater on? Selleks et ennast \u00e4ra \ntunda ja olla ise me \u00fcmber muutuvas maailmas. Ja siis, kui keegi meist \nvendadest k\u00fcsib teisest maailmaservast koduse m\u00e4nna seemneid, siis me \nneed ka saadame…
Enne “Vennase” etendust kurtsin oma vene s\u00f5brale, \nmilline provints meil siin ikkagi on. Sain hurjutada, et provints saab \nolla vaid oma peas, ei mujal. Sellest ka r\u00e4\u00e4kis see draamateatri \nuuslavastus.<\/p>\n\n\n\n