\u201ePuumaalingu\u201c (\u201eTr\u00e4m\u00e5lning\u201d, 1954) tekst ilmub Loomingu raamatukogus Ingmar Bergmani 100. s\u00fcnniaastap\u00e4evaks 2018. aasta suvel.<\/p>\n\n\n\n
Bergman kirjutas \u201ePuumaalingu\u201c Malm\u00f6 linnateatri pean\u00e4itejuhina t\u00f6\u00f6tamise ajal (1952\u20131958). Tekst valmis hooajal 1953\u20131954 ja oli kirjutatud tema n\u00e4itleja\u00fcli\u00f5pilastele. Esimest korda j\u00f5udis n\u00e4idend publiku ette raadioteatris 1954. aastal Bergmani lavastuses. 1955. a kevadel lavastas ta selle ka Malm\u00f6 linnateatris, ja samal s\u00fcgisel j\u00f5udis see lavale ka Stockholmis Kuninglikus Draamateatris Bengt Ekeroti lavastuses \u2013 tema m\u00e4ngis Surma rolli m\u00f5ne aasta p\u00e4rast \u201ePuumaalingu\u201c p\u00f5hjal valminud filmis \u201eSeitsmes pitser\u201c (1957). N\u00e4itetrupp oli v\u00f5imas, lisaks m\u00e4ngisid seal Max von Sydow (r\u00fc\u00fctel Antonius Block), Bibi Andersson (Mia, n\u00e4itleja Jofi naine), Nils Poppe (n\u00e4itleja Jof), Gunnar Bj\u00f6rnstrand (kannupoiss J\u00f6ns) jt. Ekerot ja von Sydow \u2013 Surm ja R\u00fc\u00fctel \u2013 s\u00fcnge mere taustal malet m\u00e4ngimas on \u00fcks k\u00f5ige tsiteeritumaid kaadreid maailma filmiajaloos.<\/p>\n\n\n\n
Bergman on \u00f6elnud, et t\u00f5uke s\u00fcmbolistliku \u201ePuumaalingu\u201c kirjutamiseks sai ta lapsep\u00f5lves n\u00e4htud surmatantsu motiivist Rootsi keskaegses kirikus. Tema pastorist isa v\u00f5ttis poja vahel maale teenistust pidama s\u00f5ites kaasa ja Bergmanil p\u00fcsis alla 10-aastasena n\u00e4htud pilt silme ees terve elu.<\/p>\n\n\n\n
Surmatants seob erinevaid figuure: r\u00fc\u00fctel, kannupoiss, lapseootel naine, n\u00f5id, noor t\u00fcdruk, narr, sepp ja tema naine. Musta riietatud nooruk m\u00e4ngib lautot ja jutustab kohutavast katkust. N\u00e4idend k\u00f5neleb inimeste katsetest kuidagi katku eest p\u00e4\u00e4seda \u2013 \u00fcletada surm, kaos, piinad, h\u00e4ving, lootusetus. Narri ja Surma omavahelise malepartii teema kandus ka filmi \u201eSeitsmes pitser\u201c. Filmis on taustal n\u00e4ha kuulus Albert Pictori lubjamaaling \u201cSurm m\u00e4ngib malet\u201d T\u00e4by kirikus.<\/p>\n\n\n\n
Oma autobiograafias \u201eLaterna magica\u201c kirjutas Bergman, kuidas \u201ePuumaalingust\u201c kasvas v\u00e4lja film, mis oli talle v\u00e4ga hingel\u00e4hedane, kirjutatud surmahirmu \u00fcletamise puhangus. Stsenaariumi kirjutamist alustas ta Karolinska haiglas k\u00f5huhaigusest paranedes. K\u00e4sikiri l\u00fckati alguses tagasi ja alles p\u00e4rast \u201eSuve\u00f6\u00f6 naeratuste\u201c edu andis Svensk Filmindustri \u201eSeitsmenda pitseri\u201c tegemisele rohelise tule. Bergman kirjutas stsenaariumi viis korda \u00fcmber ja lavastas selle 1957, sellest sai tema seitsmeteistk\u00fcmnes film. Elu l\u00f5pul tunnistas Bergman, et tema rohkem kui 60 filmi hulgas on k\u00fcmmekond selliseid, mille taga ta n-\u00f6 t\u00e4ielikult seisab, olles nendega rahul ka tagantj\u00e4rele vaates \u2013 ja \u201eSeitsmes pitser\u201c on \u00fcks neist.<\/p>\n\n\n\n
\u201eMARTIN: \u00dche L\u00f5una-Sm\u00e5landi kiriku eeskojas, paremat k\u00e4tt, otse ukse k\u00f5rval, on meie n\u00e4item\u00e4ng seinale maalitud. Maal p\u00e4rineb neljateistk\u00fcmnenda sajandi l\u00f5pust ja motiivi on m\u00f5jutanud katk, mis just tol ajal sealmail ja \u00fcmberkaudu m\u00e4ratses. Kunstnik on tundmatu. Sellep\u00e4rast olen nimetanud selle t\u00fcki \u201ePuumaalinguks\u201c ja j\u00e4rgin \u00fcldistes joontes maali jutustust, mis algab kiriku eeskoja v\u00e4ikeste akende juurest, kus p\u00e4ike s\u00e4rab veel rohelise maastiku kohal, ja l\u00f5peb nelja meetri kaugusel pimedas nurgas, kus viimased s\u00fcndmused toimuvad hallil raskel vihmam\u00e4rjal koidikul\u2026\u201c (\u201ePuumaaling\u201c)<\/p>\n\n\n\n
Anu Salu\u00e4\u00e4r-Kalli sissejuhatus<\/p>\n\n\n\n
Autor \u2192 Ingmar Bergman \u201ePuumaalingu\u201c (\u201eTr\u00e4m\u00e5lning\u201d, 1954) tekst ilmub Loomingu raamatukogus Ingmar Bergmani 100. s\u00fcnniaastap\u00e4evaks 2018. aasta suvel. Bergman kirjutas \u201ePuumaalingu\u201c Malm\u00f6 linnateatri pean\u00e4itejuhina t\u00f6\u00f6tamise ajal (1952\u20131958). Tekst valmis hooajal 1953\u20131954 ja oli kirjutatud tema n\u00e4itleja\u00fcli\u00f5pilastele. Esimest korda j\u00f5udis n\u00e4idend publiku ette raadioteatris 1954. aastal Bergmani lavastuses. 1955. a kevadel lavastas ta selle ka Malm\u00f6 linnateatris, ja samal s\u00fcgisel […]<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[176],"tags":[268,376,440,170,439],"class_list":["post-11685","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-esimene-lugemine","tag-esimene-lugemine","tag-ingmar-bergman","tag-kersti-kreismann","tag-martin-veinmann","tag-puumaaling"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Lugesid \u2192\u00a0Liisa Saarem\u00e4el, J\u00fcri Tiidus, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Liisa Pulk, Kersti Heinloo, Martin Veinmann, Kersti Kreismann
Lavastajana juhendasid \u2192 Kersti Kreismann\u00a0ja\u00a0Martin Veinmann
<\/strong>Rootsi keelest t\u00f5lkinud\u00a0\u2192 Anu Salu\u00e4\u00e4r-Kall
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"