Karl Koppelmaa n\u00e4idend v\u00f5itis 2018. a kevadel peapreemia N\u00fcrnbergi Linnateatri XIII n\u00e4idendiv\u00f5istlusel \u201eTalking About Borders\u201c, kuhu seekord olid oodatud tekstid Balti riikide autoritelt.\u00a0 \u017d\u00fcriiliikme Ott Karulini s\u00f5nul iseloomustas v\u00f5idun\u00e4idendeid (II ja III koht l\u00e4ksid leedulastele) argi- v\u00f5i peredraama vormis Euroopa kui kodu, ideaali ja ka m\u00e4lestuse k\u00e4sitlemine. \u201eEriti ilmne on see just v\u00f5idut\u00f6\u00f6s, Karl Koppelmaa n\u00e4idendis \u201eRoheline nagu laulaks\u201c. Tegu on viie tegelase p\u00f5imunud monoloogide abil jutustatud utoopiaga. Keskmes on s\u00fcndmused, mis viisid Kolmanda maailmas\u00f5jani 2031. aastal, ning seej\u00e4rel muutunud Euroopa \u00fclesehitamine. Koppelmaa kasutab seega elulooteatri v\u00f5tet, aga tegelased on (ilmselt) v\u00e4lja m\u00f5eldud ning n\u00e4idendi teeb paeluvaks just nimelt see, et meenutatakse s\u00fcndmusi, mis tegelikult pole veel toimunud. Tekst on huvitav lugemine ka esseena, praegu Euroopas toimuva kommentaarina\u201c (Ott Karulin \u201ePiirijutud\u201c, Sirp, 18.05.2018).<\/p>\n\n\n\n
Vastavalt n\u00e4idendiv\u00f5istluse tingimustele kuulub v\u00f5idut\u00f6\u00f6 esmalavastamise \u00f5igus Regensburgi Teatrile, Eesti Draamateater tutvustab n\u00e4idendit lugemise vormis.<\/p>\n\n\n\n
1992. aastal s\u00fcndinud Karl Koppelmaa l\u00f5petas 2016. aastal Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning tegutseb dramaturgi ja lavastajana teatris KELM. Sinu n\u00e4idendit lavastatakse Saksamaal. Oled sa kuulnud, kuidas neil l\u00e4heb? Millised on sinu ootused? Mis inspireeris sellist n\u00e4idendit kirjutama? Palun kirjelda l\u00fchidalt, millest sinu n\u00e4idend r\u00e4\u00e4gib? Esimene lugemine toimus 22. novembril 2018 Maalisaalis.<\/p>\n\n\n\n Lavastajana juhendas \u2192 Hendrik Toompere jr<\/p>\n\n\n\n Lugesid \u2192\u00a0Hendrik Toompere jr, Rein Oja, Laine M\u00e4gi, Kaie Mihkelson, Karmo Nigula<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Karl Koppelmaa n\u00e4idend v\u00f5itis 2018. a kevadel peapreemia N\u00fcrnbergi Linnateatri XIII n\u00e4idendiv\u00f5istlusel \u201eTalking About Borders\u201c, kuhu seekord olid oodatud tekstid Balti riikide autoritelt.\u00a0 \u017d\u00fcriiliikme Ott Karulini s\u00f5nul iseloomustas v\u00f5idun\u00e4idendeid (II ja III koht l\u00e4ksid leedulastele) argi- v\u00f5i peredraama vormis Euroopa kui kodu, ideaali ja ka m\u00e4lestuse k\u00e4sitlemine. \u201eEriti ilmne on see just v\u00f5idut\u00f6\u00f6s, Karl Koppelmaa […]<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[532],"tags":[554,557,558,559],"class_list":["post-16370","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-first-readings","tag-first-readings","tag-hendrik-toompere-jr-en","tag-karl-koppelmaa-en","tag-roheline-nagu-laulaks-en"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Su n\u00e4idend v\u00f5itis rahvusvahelise n\u00e4idendiv\u00f5istluse Talking About Borders. Millist tagasisidet oled sealt saanud?
<\/strong>P\u00e4rast esimest lugemist N\u00fcrnbergis tutvustati mind \u00fchele saksa intellektuaalile (lugemise j\u00e4rgses elevuses ei suutnud ta nime esimese korraga haarata ning hiljem tundus piinlik k\u00fcsida, et vabandage, h\u00e4rra, mis teie nimi oligi). Igatahes, jah, saksa intellektuaal… See kujutluspilt, mis esimesena silme ette tekib, on \u00f5ige. Aga abiks: Freud, kes oli k\u00fcll austerlane, aga… See selleks. Ja selle \u201eFreudiga\u201c ma vestlesin oma pool tundi kindlasti. Muidugi p\u00f5hiliselt r\u00e4\u00e4kis tema, saksa keeles. Mulle loomulikult t\u00f5lgiti. Ja ta r\u00e4\u00e4kis pikalt sellest, kuidas Euroopa Liidus on kultuur\/religioon suures pildis teisej\u00e4rguline. Peamine on kapital. R\u00e4\u00e4kis Kalergist, Frankfurdi koolkonnast… Kusjuures seda Kalergi-juttu minule ei t\u00f5lgitud, kuid sellegipoolest p\u00fc\u00fcdsin nime ikkagi kinni. Ega ma l\u00f5puks aru saanudki, kas tegemist oli juudist kommunistiga v\u00f5i kellegagi, kes nooruses kuulus ilmselt Hitlerjugendisse, ta kaval pilk ei reetnud midagi peale tema kavaluse ning mingisuguse s\u00fcmpaatia v\u00f5i kamraadlikkuse minu suhtes. Kogu selle jutu peale k\u00fcsis ta minult, kes ma enam ei teadnud \u00fcldse, mis ma v\u00f5i kes ma olen, et miks ma keskendusin \u201eRohelises\u201c rohkem kultuurile\/religioonile ja mitte kapitalile? Mul ei olnud keeruline vastata: mu tegelased ei ole saksa intellektuaalid ja kui k\u00f5ik see, mis ta just r\u00e4\u00e4kis, vastab t\u00f5ele, siis k\u00f5igil, kes ei ole saksa intellektuaalid, ei j\u00e4\u00e4 midagi muud \u00fcle, kui oma kultuuri v\u00f5i Jumala peale loota ja palvetada. K\u00f5ige l\u00f5puks v\u00f5ttis ta asja kokku niiviisi, et \u201eRohelise\u201c puhul on tegemist meistriteosega \u2013 aga mina tundsin end selleks hetkeks viimase idioodina. \u00d5nneks kohe p\u00e4rast seda tulid kaks noort boheemlaslikku lavastuskunstnikuhakatist, kes naeratasid soojalt ja vaatasid mulle otsa ilma igasuguse kavaluseta ning teatasid, et neile v\u00e4ga meeldis. Et kaks sellist t\u00e4ielikult erinevat sihtgruppi, kellele asi l\u00e4ks korda.<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>Ma vastan, et millised on mu ootused… P\u00e4eval, mil ma N\u00fcrnbergi j\u00f5udsin, oli Saksamaa MM-ilt just v\u00e4lja kukkunud (Varssavi lennujaamas oli tohutu r\u00f5\u00f5mupidu) ja mind Baierimaa lennujaamas oodanud preislane oli samuti selle \u00fcle r\u00f5\u00f5mus nagu poolakadki. Inglismaal oli ju suur mure, et kui Inglismaa v\u00f5idab, siis rahvuslased saavad seal sellest kuidagi indu. Ja selle teadmise taustal on ka selge, miks preislane r\u00f5\u00f5mustas nagu poolakas.
Preislane v\u00e4ljendas imetlust balti rahvaste \u00fcle, et me oleme ajalooliselt segunenud sakslastega, venelastega… noh, l\u00f5putu nimekiri. Aga tema teab, et tema esivanemad on k\u00f5ik preislased ja preislane on h\u00e4sti igav olla. Aga \u00f5nneks ta lasi teha DNA-testi, et \u00e4kki ikka on midagi \u201ep\u00f5nevat\u201c kah. Ja k\u00f5ige tipuks k\u00fcsis ta minult, et kas ma ei muretse, et \u201eRohelist\u201c v\u00f5ib t\u00f5lgendada kuidagi… noh, rahvuslikult. Pidage silmas Saksa ajaloolist ja praegust poliitilist konteksti. Ja muidugi ingliskeelses vestluses kasutatud s\u00f5na \u201enatsionalism\u201c.
Kuigi \u201eRohelises\u201c on poliitika \u00fcks mitmest teemast, ei \u00fctleks ma kuidagi, et tegemist on poliitilise n\u00e4idendiga. Aga l\u00e4htuvalt sellest, mis meeleolud Saksamaal \u00fcldiselt valitsevad, vaatasid \u201eFreud\u201c ja preislane asja ennek\u00f5ike l\u00e4bi poliitilise prisma. Ja kuigi ma eelistan noorte kunstiboheemlaste kommentaare \u00e4gedast narratiivist ja s\u00fcmpaatsetest tegelastest, ei saa ma midagi parata sinna, kui need teemad, mis minu jaoks ei ole poliitilised, seda sakslaste jaoks siiski on. Ja niipidi asja vaadates ootan \u00fcht kahest: kas leitakse lavastaja, kes seab poliitika sinna, kus on ta koht, ehk taustale… v\u00f5i AfD auliikmeks kutsumist.<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>N\u00e4idendit inspireeris mind kirjutama ETA n\u00e4idendiv\u00f5istlus. Sain seal oma n\u00e4idendiga \u201eT r 0 l l\u201c esile t\u00f5stetud, kuid poodiumile ei p\u00e4\u00e4senud. Sellel t\u00e4nutseremoonial oli laual peal ka Talking About Borders info A4 peal. Pistsin paberi pintsakutaskusse ja m\u00f5tlesin, et selle v\u00f5istluse \u201epanen n\u00fc\u00fcd k\u00fcll kinni, raisk\u201c.
Mul ajusagarates keerles t\u00fckk aega… mitte midagi nii terviklikku nagu stseen… rohkem nagu… ma ei tea, paar filmikaadrit?Umbes kolm n\u00e4dalat l\u00e4ks aega, et need paar kaadrit \u00e4ra \u00f5igustada. Aga mis need kaadrid olid, ma muidugi ei \u00fctle, sest sellest saigi \u201eRoheline nagu laulaks\u201c l\u00f5pp.<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>See fantaseerib teemal, milline on minu p\u00f5lvkonda kuuluva Sebastiani elulugu.
Huvitav on seejuures asjaolu, et \u00fckski n\u00e4itleja Sebastiani ei kehasta, temast r\u00e4\u00e4givad tegelased, kelle elu Sebastian mingil moel m\u00f5jutas.
Ja peale Sebastiani seob neid omavahel ka see, et k\u00f5ik nad on \u00fchel eluhetkel k\u00fcsinud endalt k\u00fcsimuse, kes nad on.
Ja pole osanud sellele vastata. <\/p>\n\n\n\n