Jelena Skulskaja, Eesti P\u00e4evaleht, 13.12.2020<\/p>\n\n\n\n
Praegu, kui meie elu harjumusp\u00e4rane laius on t\u00f5mbunud kokku Raskolnikovi pugerikuni, on Dostojevski eriti aktuaalne. T\u00e4na esietendub Draamateatris Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastatud \u201eKurit\u00f6\u00f6 ja karistus\u201d.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Fjodor Dostojevski on rabavalt etten\u00e4gelik: Raskolnikov v\u00e4riseb, on palavikus, pea tal suurt ei jaga, ta on haige. \u00c4kki Raskolnikov just p\u00f5deski esimesena sedasama koroonaviirust, mis sunnib praegu meid k\u00f5iki maailmast eralduma ja keskenduma ainult oma sisemistele \u00fcleelamistele. Ja siis ehk koorubki kellelgi idee sellest, et tal \u201eon \u00f5igus\u201d?!<\/p>\n\n\n\n Kui Elmo N\u00fcganen lavastas \u201eKurit\u00f6\u00f6d ja karistust\u201d Tallinna Linnateatris (1999), siis k\u00f5igepealt nakatus ta Dostojevski Peterburist (romaani veel lugemata). Algul nakatus ta \u00f5hus heljuvast kujundist k\u00fclmast ja tuulte poolt l\u00e4bipuhutud, soodele ja luudele rajatud Venemaa Veneetsiast. Teda h\u00e4mmastas k\u00f5ik see imeilus, mille Peeter Suur oli soisele kalmistule loonud, lavastuse v\u00f5ttis ta ette hiljem. Kukkus nii v\u00e4lja, et me teamegi ainult seda Dostojevski maalitud k\u00fclmetanud ja raevutsevat Peterburi, see on t\u00e4htsam kui reaalne linn \u2013 laitmatu ja suursugune. N\u00fcganeni ammuses lavastuses oli keset intiimseid pihtimusi ja fanaatilisi monolooge ainult \u00fcks koomiline, jantlik karnevalistseen \u2013 Marmeladovi peiede stseen, massiskandaali stseen, mis \u00e4kitselt laiendas iga tegelase individuaalruumi kokkusulamiseni, soisesse \u00fcldmassi vajumiseni, mis matusepeol k\u00e4rarikkalt tantsiskles. Raskolnikovi m\u00e4ngis Indrek Sammul, kes aeglaselt j\u00e4ttis h\u00fcvasti oma \u00fcliinimese tunnetusega ja muutus piinaks, millel n\u00e4gu polegi.<\/p>\n\n\n\n Kes \u00fckskord Dostojevskit m\u00e4nginud, see\u2026<\/strong><\/p>\n\n\n\n Varsti p\u00e4rast N\u00fcganeni lavastust tuli Tallinna k\u00fclalisetendustega silmapaistev Moskva lavastaja Kama Ginkas ja n\u00e4itas \u201eKurit\u00f6\u00f6 ja karistuse\u201d alusel loodud monoetenduse \u00ab\u041a.\u0418. \u0438\u0437 \u00ab\u041f\u0440\u0435\u0441\u0442\u0443\u043b\u0435\u043d\u0438\u044f \u0438 \u043d\u0430\u043a\u0430\u0437\u0430\u043d\u0438\u044f\u00bb, kus peaosas, Katerina Ivanovna Marmeladovat m\u00e4ngis Oksana M\u00f5ssina (laval olid ka Katerina Ivanovna lapsed, lisades sellega etendusele traagilise fooni). Ginkase lavastus oli \u00fcles ehitatud aktiivsele suhtlusele publikuga, n\u00e4itleja provotseeris ja noris riskantselt vaatajatega t\u00fcli, nagu oleks neilt siiralt oodanud osalemist oma p\u00f6\u00f6rastes vempudes. Oma mehe \u2013 Marmeladovi \u2013 peiede stseenis kutsus n\u00e4itleja peielaua taha ja sundis osa vaatajaid reaalselt lavale tulema. H\u00e4mmastav, kuid esimeseks inimeseks, kelle ta saalist lavale kutsus, esimeseks ja k\u00f5ige t\u00e4htsamaks inimeseks sellel matusepeol sai just Indrek Sammul, kellega ta ei olnud tuttav, kuid eksimatu vaistuga tundis temas \u00e4ra h\u00fcsteerilistele peietele ideaalselt sobiva kuju.<\/p>\n\n\n\n Need, kes on m\u00e4nginud Dostojevskit, tunnevad kuidagi teineteise \u00e4ra, p\u00fc\u00fcavad kuidagi jagada seda talumatut koormat, aidata teineteisel reaalsuses mitte haigestuda.<\/p>\n\n\n\n \u201eJa \u00f5igesti tegi!\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n Moskva Taganka teatri lavastuses viskles Raskolnikov imepisikeses kuuri moodi toas, l\u00f5i ennast \u00e4ra vastu seinu, ei saanud kuidagi v\u00e4lja oma ideest, oma \u00f5udusest. Svidrigailovit m\u00e4ngis toona Vladimir V\u00f5ssotski \u2013 kitarriga, sarmikas, ahvatlev, tohutu v\u00f5rgutaja. Sest kurjus oskab sillerdada nii k\u00fctkestavate ja pidulike v\u00e4rvidega, et sellest loobuda on lihtsalt v\u00f5imatu.<\/p>\n\n\n\n Juri Ljubimovi lavastus l\u00f5ppes julgelt ja koomilis-hirmsalt. K\u00f5ik osat\u00e4itjad lonkisid m\u00f6\u00f6da lava sunnit\u00f6\u00f6ahelates. Seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdus \u00fcks n\u00e4itlejatest saali poole s\u00f5nadega: \u201eRaskolnikov tappis vanamuti \u00e4ra ja \u00f5igesti tegi. Kahju, et vahele j\u00e4i!\u201d Siis pidas n\u00e4itleja l\u00f5putuna tunduva pausi ja lisas: \u201eKoolikirjandist.\u201d Mida siis kirjanikud temalt \u00f5ppisid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Maailmas on \u00fcsna palju kirjanikke, kes pidasid Dostojevskit oma \u00f5petajaks. Franz Kafkast kuni Ry\u016bnosuke Akutagawani. Kategooriliselt eitas Dostojevski m\u00f5ju iseendale vist ainult \u00fcks silmapaistev kirjanik \u2013 Vladimir Nabokov. Tema Dostojevski vihkamist v\u00f5ib v\u00f5rrelda vast sellega, kuidas Tolstoi vihkas Shakespeare\u2019i. Niisiis kirjutas Nabokov, et \u201eKurit\u00f6\u00f6 ja karistus\u201d on t\u00e4iesti andetu kriminaalromaan, et Dostojevski, kes niiv\u00f5rd p\u00f5hjalikult kirjeldab Raskolnikovi valmistumist liiakasuv\u00f5tjast vanaeide m\u00f5rvaks, kirjeldab silmust mantlis, kus ripub kirves, ei suuda samal ajal kirjutada, kuidas t\u00e4psemalt l\u00e4ks oma au m\u00fc\u00fcma Sonja Marmeladova. L\u00e4ks \u00e4ra \u00f6\u00f6sel, tuli hommikul rahaga tagasi ja ongi k\u00f5ik.<\/p>\n\n\n\n Jah, romaanis on t\u00f5esti nii, kuid Nabokov sai suurep\u00e4raselt aru, et Dostojevski jaoks oli siin t\u00e4htis v\u00e4lja tuua Sonja ohvrimeelsus, mitte aga kirjeldada f\u00fcsioloogilisi \u00fcksikasju, mille poole p\u00f6\u00f6rdus Dostojevski hea meelega teistes tingimustes. Nabokov lihtsalt oli l\u00f5pmata s\u00f5ltuv Dostojevskist ja p\u00fc\u00fcdis seda piinarikkalt varjata\u2026<\/p>\n\n\n\n Kuid tahaksin ikkagi tulla tagasi teatri juurde ja meenutada veel \u00fchte suurep\u00e4rast \u201eKurit\u00f6\u00f6 ja karistuse\u201d lavastust, mille m\u00f5ned aastad tagasi t\u00f5i Vene Teatris lavale Igor L\u00f5ssov ja mille peaosas on Viktor Marvin. See lavastus ei ole mitte kurit\u00f6\u00f6st, vaid \u00fcletamisest, lubatavuse, v\u00f5imalikkuse piiri \u00fcletamisest. Kas ei \u00fcletanud Mozart k\u00f5ik oma aja muusikalise harmoonia kaanonid? Kas Kolumbuse avastused ei l\u00e4inud talle maksma verd ja pisaraid? Kas ei l\u00f5hkunud Jeesus Kristus vana usu templi, et rajada uus?<\/p>\n\n\n\n Muidugi on need retoorilised k\u00fcsimused. T\u00e4htis ei ole mitte see, kuidas lahendatakse kurit\u00f6\u00f6ga seotud stseenid, vaid kuidas teostub karistus, sest Raskolnikov tunnistab \u00fcles, kuid ei kahetse. Sunnit\u00f6\u00f6 kui \u00f5nnistus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Karistus aga ei ole sunnit\u00f6\u00f6s, vaid L\u00f5ssovi j\u00e4rgi on see armastuses ja andestuses. Raskolnikov ei suuda vaadata oma \u00f5e Avdotja armastavat ja andestavat pilku. V\u00f5imatu on vaadata ema armastavat ja andestavat pilku. Parem on Sonjaga sunnit\u00f6\u00f6le p\u00f5geneda. P\u00e4rast neid armastavaid silmi on sunnit\u00f6\u00f6 \u00f5nnistuseks. Sonja andestus on aga m\u00f5jus, see on tema harjumusp\u00e4rane k\u00e4itumine. Ja n\u00fc\u00fcd, sunnit\u00f6\u00f6l saab Sonja teada, et keegi sooritas veel suurema kurit\u00f6\u00f6, tappis kirvega mitte ainult vanaeide ja tolle \u00f5e Lizaveta, vaid m\u00f5rvas noaga k\u00fcmme inimest, ja Sonja jookseb Raskolnikovi juurest tolle kurjategija juurde, tormab tollele andestama. Ning mida hirmsam, mida j\u00f5ledam on see kuritegu, seda kiiremini suunab Sonja oma teod aktiivsele andestamisele.<\/p>\n\n\n\n \u2026 Dostojevski orienteerus v\u00e4ga halvasti ruumis. Talle j\u00e4id v\u00e4ga raskelt meelde marsruudid, seep\u00e4rast eelistas ta k\u00e4ia \u00fchtedes ja samades kohtades ning alati \u00fcht ja sama teed pidi. Ja isegi sellest oli kirjandusele tohutult kasu: Dostojevski kirjeldas niiv\u00f5rd t\u00e4pselt k\u00f5iki \u201eKurit\u00f6\u00f6 ja karistusega\u201d seotud kohti, et k\u00f5ik need on \u00fcles leitud, m\u00e4\u00e4ratletud ja giidid korraldavad ekskursioone usutavuse s\u00f5pradele. Minuga k\u00e4is m\u00f6\u00f6da neid kohti vene kirjanduse unikaalne tundja, hiilgav esseist Samuil Lurje. K\u00f5ndisime kolmekesi, kolm s\u00f5pra, kuid aegamisi \u00fchinesid meiega juhuslikud m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijad; nad ei suutnud vastu pidada ja hakkasid Samuilile esitama k\u00fcsimusi, millele ta meeleldi vastas, kuigi see ei olnud \u00fcldse mitte ekskursioon, vaid jalutusk\u00e4ik s\u00f5pradega. Kuid Dostojevski, eriti Lurje esituses, ahvatles, t\u00f5mbas ligi, ei lasknud lahti.<\/p>\n\n\n\n Mulle tundub, et t\u00e4na, kui meie elu harjumusp\u00e4rane laius on t\u00f5mbunud kokku Raskolnikovi pugerikuni Taganka teatris, on Dostojevski eriti aktuaalne. Ja mitte lihtsalt sellep\u00e4rast, et k\u00e4es on aeg m\u00f5tiskleda, milles meie s\u00fc\u00fc on (aktiivne elu ja sebimine segab seda alati), mitte ainult sellep\u00e4rast, et saab kellegi k\u00e4est andestust paluda (selleks on peale k\u00f5ige muu vaja palju vaba aega m\u00f5tisklusteks), vaid ka sellep\u00e4rast, et ta kutsus \u00fcles armastusele ja just sellega tahtis p\u00e4\u00e4sta maailma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Jelena Skulskaja, Eesti P\u00e4evaleht, 13.12.2020 Praegu, kui meie elu harjumusp\u00e4rane laius on t\u00f5mbunud kokku Raskolnikovi pugerikuni, on Dostojevski eriti aktuaalne. T\u00e4na esietendub Draamateatris Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastatud \u201eKurit\u00f6\u00f6 ja karistus\u201d. Fjodor Dostojevski on rabavalt etten\u00e4gelik: Raskolnikov v\u00e4riseb, on palavikus, pea tal suurt ei jaga, ta on haige. \u00c4kki Raskolnikov just p\u00f5deski esimesena sedasama […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[500,84,315,615,316],"class_list":["post-17067","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-kuritoo-ja-karistus-2","tag-arvustus","tag-ene-liis-semper","tag-jelena-skulskaja","tag-tiit-ojasoo"],"acf":[],"yoast_head":"\n
<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n