{"id":1804,"date":"2019-09-15T22:41:39","date_gmt":"2019-09-15T19:41:39","guid":{"rendered":"https:\/\/stage.www.draamateater.ee\/?p=1804"},"modified":"2019-09-15T22:41:40","modified_gmt":"2019-09-15T19:41:40","slug":"tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/","title":{"rendered":"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Mihhail Trunin<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Et Toompere 2019. aastal toob oma lavastuses kongeniaalsuse Mro\u017cekiga teadlikult esile, meenutab seda, kuidas Poola dramaturg m\u00e4ngib maailma klassikaga \u2013 see sunnib m\u00f5tlema, mis siis on see tabamatu kaasaegsus.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>S\u0142awomir Mro\u017ceki n\u00e4idend \u201eArmastus Krimmis\u201d on tihedalt seotud maailma kultuuri ja Venemaa ajalooga. Nagu iga kaasaegse kultuuri suurteos pole see samal ajal mitte ainult m\u00e4ng ammu arhet\u00fc\u00fcpseks saanud klassikaliste kujundite ja s\u00fc\u017eeedega, vaid ka n\u00e4idend n\u00e4idendist (ja laiemas m\u00f5ttes teatrist ja kultuurist \u00fcldse). Viimane komponent on eriti t\u00e4htis seoses sellega, et \u00fcsna hiljuti  on \u201eKrimmi  teema\u201c muutunud poliitiliselt v\u00e4gagi teravaks (lavastuse kavas tuuakse \u00e4ra Krimmi l\u00fchiajalugu, nimetades mitte ainult Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt viis aastat tagasi, vaid ka hiljutist Kert\u0161i v\u00e4ina s\u00f5jaintsidenti). Mro\u017cek, kes p\u00fc\u00fcab Vene ajaloo n\u00e4itel \u00fcldistada  20. sajandi peaaegu kogu kultuuri- ja poliitilist kogemust, esitab lavastajale t\u00f5eliselt diktaatorlikke n\u00f5udmisi: alustades \u00fclimalt \u00fcksikasjalikust stsenograafia kirjeldusest (mis detailides j\u00f5uab Mro\u017ceki armastatud absurdini, kus autor hoiatab lavastajaid, kuspool asub l\u00e4bik\u00e4ik parema kulissi taha jne) ja l\u00f5petades teksti l\u00f5pus \u00fcleskutsega lavastajatele ja n\u00e4itlejatele mitte kuritarvitada koomikat. Hendrik Toompere \u00fchest k\u00fcljest suhtub autori soovitustesse t\u00e4iesti t\u00f5siselt \u2013 igatahes ei pea ta neid lihtsalt absurdseks narritamiseks, teisest k\u00fcljest eesti lavastaja saab aru, et k\u00f5rgkultuur \u2013 see pole jutuajamised mere \u00e4\u00e4res (millele nagu meelega vihjab Mro\u017ceki n\u00e4idendi ekspositsioon), vaid lakkamatu v\u00f5itlus. N\u00e4iteks, nagu teatab meile seesama lavastuse kava, oli romanss \u201eKutsar, \u00e4ra kiirusta hobuseid\u201d [\u201e\u042f\u043c\u0449\u0438\u043a, \u043d\u0435\u0433\u043e\u043d\u0438\u043b\u043e\u0448\u0430\u0434\u0435\u0439\u201d] (mida lavastuses n\u00e4itlejad kooris v\u00e4ga s\u00fcdamlikult vene keeles esitavad) omal ajal vastuseks romansile \u201eKiirusta n\u00fc\u00fcd, kutsar\u201d [\u201e\u0413\u043e\u043d\u0438, \u044f\u043c\u0449\u0438\u043a\u201d]. <\/p>\n\n\n\n<p>Poola dramaturgi t\u00fcranlikele n\u00f5udmistele on vastuseks lavastaja pidev \u2013 isegi f\u00fc\u00fcsiline \u2013 kohalolu. Kui Mro\u017ceki tekstis tegutseb isukalt moosi s\u00f6\u00f6v Lenin vaid esimeses vaatuses, suunates igati t\u0161ehhovliku  maailma absurdi r\u00f6\u00f6bastele (v\u00f5rrelgem n\u00e4idendis t\u00e4htsat raudtee teemat, mida eesti variandis kirjeldatakse muu hulgas venekeelse fraasiga \u201eVot tiehnika, \u017eelezo jebjot \u017eelezo\u201d!), siis Toompere versioonis, kes kehastab ise juhti, realiseerib tema tegelaskuju tuntud fraasi populaarsest n\u00f5ukogude laulust \u201eLenin on alati sinuga\u201d [\u201e\u041b\u0435\u043d\u0438\u043d \u0432\u0441\u0435\u0433\u0434\u0430 \u0441\u0442\u043e\u0431\u043e\u0439\u201d]s\u00f5nas\u00f5nalt \u2013 ja ilmub lavale terve etenduse v\u00e4ltel. Selline lavastaja osalemine iseenda loomes meenutab teist 20. sajandi avangardteatri klassikut \u2013 vene lavastajat Juri Ljubimovit, kes osales ise Taganka teatris enamikus oma lavastustes, juhtis n\u00e4itlejate tegutsemist saalist oma kuulsa taskulambi abil, aga lavastuses \u201eSara\u0161ka\u201d, Aleksandr Sol\u017eenits\u00f5ni romaani \u201eEsimeses ringis\u201dlavaversioonis [\u201e\u0428\u0430\u0440\u0430\u0448\u043a\u0430\u201d, k\u00f5nekeelne v\u00e4ljend NKVD laagrites asunud salajaste teaduslike uurimis-r\u00fchmade kohta, kus t\u00f6\u00f6tasid vangistatud teadlased ja insenerid]* m\u00e4ngis Ljubimov ka ise juhti \u2013 kuid mitte Leninit, vaid Stalinit. <\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed on ka teised lavastajalahendused, kus Toompere l\u00e4heb Mro\u017cekist lahku. Esiteks, kolme vaatuse asemel on kaks, kusjuures teine vaatus on poolitatud ja vaatajate silme all toimuva  dekoratsioonivahetuse fooniks on kuulsad kaadrid  Sergei Eisensteini filmist \u201eSoomuslaev \u201ePotjomkin\u201d\u201d.  Revolutsiooniliste  s\u00fcndmuste n\u00e4itamine just selle filmi abil (aga mitte n\u00e4iteks sellesama Eisensteini \u201eOktoobri\u201d kui teemaga sobivama filmi abil) tundub ajalooliselt ebaloogilisena,  kuid kunstiliselt absoluutselt \u00f5igustatuna: kui lavastuse finaalis tekivad ekraanile (seda ei saanud Mro\u017cek 1993. aastal lihtsalt ette n\u00e4ha, et kui ekraan s\u00e4\u00e4stab lavaruumi f\u00fc\u00fcsiliselt, siis laiendab see v\u00f5imsalt kunstilist  ruumi) erinevad  isikud, nagu Katariina II, saab ilmselgeks, et soomuslaev \u201eTauria Potjomkin\u201d  (teiste  s\u00f5nadega  \u201eKrimmi  Potjomkin\u201d)  sobib  n\u00e4idendiga \u201eArmastus Krimmis\u201d k\u00f5ige paremini. Nii ajalooga kui ka dramaturgi rangete soovitustega esmapilgul omavoliline \u00fcmberk\u00e4imine ei t\u00e4henda muidugi kardinaalset \u00fcmberm\u00f5testamist, vaid sammu  v\u00f5rra  eemaldumist  (edasi).  Kuid see samm n\u00f5uab suurt loomingulist julgust, sest Mro\u017cek, kes k\u00e4ib oma tekstis mineviku suure kirjandusega vabalt \u00fcmber ja samal ajal keelab seda pilgata, oli 20. sajandi Poola dramaturgias sama mis Czes\u0142aw Mi\u0142osz luules, see t\u00e4hendab kaasaegne klassik, kes seisab \u00fches reas iirlase Samuel Bec-kettiga ja prantslase Eugene Ionescoga. Sedasorti \u201emitmekihilisust\u201d, mis loob kujutluse  mingist  v\u00e4ga  h\u00e4sti  tehtud  burgerist,  v\u00f5ib olla kirjeldataksegi salap\u00e4rase s\u00f5naga \u201epostmodernism\u201d. N\u00fcanss  seisneb selles, et \u201eArmastus Krimmis\u201d kirjutamise aeg \u2013 see on tegelikult postmodernismi ajastu langus nii kirjanduses kui ka teatris. Ja et Toompere 2019. aastal toob oma lavastuses kongeniaalsuse Mro\u017cekiga teadlikult esile, meenutab seda, kuidas Poola dramaturg m\u00e4ngib maailma klassikaga \u2013 see sunnib m\u00f5tlema, mis siis on see tabamatu kaasaegsus. Ja kuidas seda \u00fcldse tabada ja m\u00f5ista, tsiteerides \u00fche tegelase s\u00f5nu (mis muide \u00f6eldakse n\u00e4idendi algupoolel): \u201eVaat istume siin, istume ja joome teed, aga juuksed kasvavad. Kas see on midagi erakordset? Ei ole. Me ei pane seda isegi t\u00e4hele\u2026\u201d?<\/p>\n\n\n\n<p>Toompere tunneb endal olevat \u00f5iguse kultuuriliste allusioonide sasipundart pisut edasi n\u00fcgida: nii k\u00f5lab laval vene popgrupi t.A.T.u. \u201eMeid ei j\u00e4litata\u201d [\u201e\u041d\u0430\u0441\u043d\u0435\u0434\u043e\u0433\u043e\u043d\u044f\u0442\u201d], mis ei olnud ega saanud  olla  1993.  aastal  kirjutatud  n\u00e4idendis ja mida ilmselgelt mitte asjata esitab k\u00f5ige vanem tegelane, oma-moodi t\u0161ehhovlik Firss seelikus. Sama v\u00f5ib \u00f6elda ka teiste transformatsioonide kohta, mis toimuvad mitte ainult n\u00e4idendi tegelastega, vaid isegi t\u00e4henduslike  esemetega.  N\u00e4iteks nimme absurdne p\u00fcssilask \u201et\u0161ehhovlikus\u201d esimeses vaatuses kajab Toomperel vastu tugeva automaadivalanguna finaalis, kus n\u00e4idatakse \u201ej\u00f5hkraid \u00fcheksak\u00fcmnendaid\u201d. N\u00e4iteid temaatilistest kajadest ja nendega seotud transformatsioonidest nii n\u00e4idendi tekstis kui ka laval v\u00f5iks tuua mitmeid. Poola  dramaturgi  postmodernism eesti lavastaja t\u00f5lgenduses osutub elitaarseks kunstiks. Ega asjata kirjanik Jelena Skulskaja oma \u201eArmastus Krimmis\u201d retsensioonis ei iseloomustanud lavastust kui \u201esuure kunstniku suurt riski, kes on valmis astuma vaatajatega konflikti [&#8212;], olles snobismis kahtlustatud\u201d. Ja see on veel \u00fcks p\u00f5hjus, miks tingimata vaadata uut lavastust, mis n\u00f5uab vaatajatelt t\u00f5sist intellektuaalset t\u00f6\u00f6d ja \u2013 mis ehk t\u00e4htsamgi \u2013 sunnib veelkord m\u00f5tlema, mis on kunst \u201epost-post\u201d ajastul.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Eesti Draamateatri ajaleht nr 21, kevad 2019<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mihhail Trunin Et Toompere 2019. aastal toob oma lavastuses kongeniaalsuse Mro\u017cekiga teadlikult esile, meenutab seda, kuidas Poola dramaturg m\u00e4ngib maailma klassikaga \u2013 see sunnib m\u00f5tlema, mis siis on see tabamatu kaasaegsus. S\u0142awomir Mro\u017ceki n\u00e4idend \u201eArmastus Krimmis\u201d on tihedalt seotud maailma kultuuri ja Venemaa ajalooga. Nagu iga kaasaegse kultuuri suurteos pole see samal ajal mitte ainult [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-1804","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Mihhail Trunin Et Toompere 2019. aastal toob oma lavastuses kongeniaalsuse Mro\u017cekiga teadlikult esile, meenutab seda, kuidas Poola dramaturg m\u00e4ngib maailma klassikaga \u2013 see sunnib m\u00f5tlema, mis siis on see tabamatu kaasaegsus. S\u0142awomir Mro\u017ceki n\u00e4idend \u201eArmastus Krimmis\u201d on tihedalt seotud maailma kultuuri ja Venemaa ajalooga. Nagu iga kaasaegse kultuuri suurteos pole see samal ajal mitte ainult [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2019-09-15T19:41:39+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2019-09-15T19:41:40+00:00\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"5 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kairi Kruus\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"headline\":\"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul\",\"datePublished\":\"2019-09-15T19:41:39+00:00\",\"dateModified\":\"2019-09-15T19:41:40+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\\\/\"},\"wordCount\":958,\"commentCount\":0,\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\\\/\",\"name\":\"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2019-09-15T19:41:39+00:00\",\"dateModified\":\"2019-09-15T19:41:40+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\",\"name\":\"Kairi Kruus\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kairi Kruus\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/kairi\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul - Draamateater","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul - Draamateater","og_description":"Mihhail Trunin Et Toompere 2019. aastal toob oma lavastuses kongeniaalsuse Mro\u017cekiga teadlikult esile, meenutab seda, kuidas Poola dramaturg m\u00e4ngib maailma klassikaga \u2013 see sunnib m\u00f5tlema, mis siis on see tabamatu kaasaegsus. S\u0142awomir Mro\u017ceki n\u00e4idend \u201eArmastus Krimmis\u201d on tihedalt seotud maailma kultuuri ja Venemaa ajalooga. Nagu iga kaasaegse kultuuri suurteos pole see samal ajal mitte ainult [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2019-09-15T19:41:39+00:00","article_modified_time":"2019-09-15T19:41:40+00:00","author":"Kairi Kruus","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Kairi Kruus","Est. reading time":"5 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/"},"author":{"name":"Kairi Kruus","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"headline":"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul","datePublished":"2019-09-15T19:41:39+00:00","dateModified":"2019-09-15T19:41:40+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/"},"wordCount":958,"commentCount":0,"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/","name":"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2019-09-15T19:41:39+00:00","dateModified":"2019-09-15T19:41:40+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/tsehhovist-ja-mitte-ainult-ehk-kunst-post-post-ajastul\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"T\u0161ehhovist, ja mitte ainult, ehk kunst \u201epost-post\u201d ajastul"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8","name":"Kairi Kruus","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","caption":"Kairi Kruus"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/kairi\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1804","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1804"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1804\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1804"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1804"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1804"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}