{"id":2059,"date":"2019-09-16T23:07:47","date_gmt":"2019-09-16T20:07:47","guid":{"rendered":"https:\/\/stage.www.draamateater.ee\/?p=2059"},"modified":"2019-09-16T23:07:47","modified_gmt":"2019-09-16T20:07:47","slug":"vennasest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/","title":{"rendered":"\u201eVennasest\u201c"},"content":{"rendered":"\n

T\u00f5nu \u00d5nnepalu
Eess\u00f5na N\u00e4idendiraamatu sarjas ilmunud \u201eVennasele\u201c (2014)<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kohe, kui ma nad sealt aidast leidsin, kopitanud kaltsude, peeglikildude ja lahtihargnenud raamatute hulgast, need niisked kollakad lehed v\u00e4ikestes sinistes kuv\u00e4\u00e4rides, sain aru, et neis on peidus \u00fcks lugu. \u00dcks lugu, mida ma tahaksin kuulda ja mida teistele jutustada. Loost saab lugu ju ikka alles siis, kui oled selle kellelegi jutustanud. Lugu on alati miski, mis leiab aset inimeste vahel ja mida inimene jutustab inimesele. Kasv\u00f5i endamisi.

Sest mis on kirjad? Endamisi teisele jutustatud lood. Paber on vahepeal, paberist paistavad l\u00e4bi vaid varjud, aga \u00f5huke ja arglik paber v\u00f5ib saada linnuks v\u00f5i laevukeseks, mis ometi sinu s\u00f5nad, sinu loo teiseni kannab, \u00fcle merede ja teinekord ka \u00fcle aja.

Kiri s\u00fcnnib lahusolekust ja lahusolekute s\u00fcnnitamises oli too m\u00f6\u00f6dasaav aastasada, XX sajand, t\u00f5eline meister. V\u00e4ljar\u00e4nnud Suure V\u00f5imaluse jahil, p\u00f5genemised elu eest, karmid (isegi kui j\u00f5ukad) pagulusaastad, mille l\u00f5ppu polnud n\u00e4ha, veel hoopis karmimad pagendusaastad, mille l\u00f5ppu tihti ei j\u00f5utudki \u00e4ra oodata. Ja ometi kirjad, need \u00f5rnad paberlaevukesed, mis \u00fcletasid ookeane ja okastraatt\u00f5kkeid, niipea kui s\u00f5da m\u00f6\u00f6da sai, niipea kui surma\u00e4hvardus leevenes. Sest kuskil sealpool pidi keegi ju ometi ootama, keegi olema elus. Ema v\u00f5i isa, \u00f5de v\u00f5i vend, s\u00f5ber v\u00f5i armsam. Keegi.

Kirjad vangilaagrist, kirjad asumiselt, kirjad v\u00f5\u00f5rsilt ja kirjad sinna. Need on Eesti XX sajandi kirjanduse t\u00f5eline klassika. Kirjad, kus peaaegu k\u00f5igest vaikitakse, aga mis \u00fctlevad \u00e4ra k\u00f5ige t\u00e4htsama: olen elus ja m\u00f5tlen sulle. Kui saan, saadan s\u00fc\u00fca, saadan raha. Kui muud ei saa, palvetan su eest.

V\u00e4ga suur osa sellest kirjandusest on igaveseks kadunud. Aja tumm vahetekk varjab meie eest neid lihtsalt elatud elusid, mis ei tahtnudki kuulutada oma t\u00f5de. Kui ahju saadetud tr\u00fckiteostest ikka m\u00f5ni eksemplar kuhugi alles j\u00e4i, siis selle koduse ja eraviisilise kirjas\u00f5na ainueksemplarid, mis kord m\u00f5nel hirmu v\u00f5i hoolimatuse tunnil tuleroaks l\u00e4ksid, olidki l\u00e4inud, alatiseks.

Ja ometi peab ju neiski tagasihoidlikes eludes olema oma t\u00f5de, v\u00f5ib-olla isegi suurem kui suurte saavutuste ja suurte kannatuste t\u00f5de. Kange himu oleks k\u00fcll piiluda sinna aja tumma vaheteki taha, k\u00fcsida neilt, kes palju ei r\u00e4\u00e4kinud ja kes n\u00fc\u00fcd sootuks vaikivad: mis aeg see oli, mis elu see oli, mida te elasite, mis see oli, mida te tundsite ja m\u00f5tlesite, mis on need hirmud ja lootused, mis me teilt eneste teadmata p\u00e4rinud oleme?

M\u00f5nikord see vahetekk v\u00e4ikese ime l\u00e4bi siiski korraks paotub. Juhtumisi ja muuseas, nagu k\u00f5ik n\u00e4ib olevat toimunud juhtumisi ja muuseas ka neis lihtsates inimeludes.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Sada aastat tagasi, Ilmas\u00f5ja eel\u00f5htul (ilma et keegi seda oleks aimanud), olid ookeanid t\u00e4is laevu, mis viisid ja t\u00f5id \u2013 kaupu ja inimesi, kirju ja lootusi. See oli eelmise suure \u00fcleilmastumise kulminatsioon. Aastat 1914 v\u00f5ib ju t\u00f5epoolest kirjeldada m\u00f5neti samade s\u00f5ndega kui aastat 2014. Maailm on \u00e4ra jagatud suurv\u00f5imude vahel, kes omavahel \u00e4gedasti kauplevad ja veel \u00e4gedamini konkureerivad. \u00dcle merede ja \u00fcle piiride liiguvad seniolematud kaubakogused, \u00fclemaailmne t\u00f6\u00f6jaotus t\u00f6\u00f6tab t\u00e4istuuridel. \u00dcks j\u00f5ukas londonlane v\u00f5i berliinlane ei teagi, kust see k\u00f5ik p\u00e4rit on, mida ta s\u00f6\u00f6b, kannab ja tarvitab\u2026<\/p>\n\n\n\n

Nii nagu t\u00e4nap\u00e4eval imeline internet, oli siis imeline elekter asunud \u00fcmber korraldama inimeste elu. Telegraaf ja telefon v\u00f5isid viia raha v\u00f5i b\u00f6rsis\u00f5numid hetkega \u00fchelt mandrilt teisele. Kiired rongid ja ookeaniaurikud vedasid suuri rahvahulki \u00fchest kohast teise, nende k\u00f5ige odavama klassi tekil v\u00f5i vagunis (nagu t\u00e4nap\u00e4eva odavlendude kitsastel istmetel) konutas alati \u00fcksikuid \u00f5nneotsijaid v\u00f5i terveid perekondi, valmis vastu v\u00f5tma oma saatust seal, teel tundmatu \u00f5nne poole. Nendesamade rongide ja aurikutega r\u00e4ndasid \u00fchelt maalt teisele ka uue aja ideed ja neist nakatunud hinged, revolutsion\u00e4\u00e4rid, anarhistid ja terroristid. Valitsuste tohutud nuhkimis- ja j\u00e4litamiss\u00fcsteemid olid nende tabamiseks sama abitud kui t\u00e4nap\u00e4eval. Sest nagu n\u00fc\u00fcd, nii ka siis tiivustas neid revolutsiooniprohveteid usk.

Muidugi oli 1914. aasta maailm meie omast ka v\u00e4ga erinev. Kuigi p\u00f6\u00f6ratud innustunult k\u00f5ige uue poole, kandis ta veel \u00fcleni vana pitserit, iidse talupoegliku ja seisusliku maailma r\u00f5ivaid ja kombeid. Moodsa aja k\u00f5igist h\u00fcvedest said osa vaid Euroopa ja Ameerika suurlinnade elanikud. Valdav osa rahvast, ka Euroopas ja Eestis, elas endiselt maal oma k\u00fclas ja nende elus oli m\u00f6\u00f6dunud sajanditega v\u00f5rreldes muutunud alles \u00fcpris v\u00e4he (nii nagu ka n\u00fc\u00fcd elab suurem osa maailma rahvast veel internetieelsel ajastul). Endiselt teenisid nad oma kasinat elatist raske kehalise t\u00f6\u00f6ga, endiselt l\u00e4ks suurem osa nende t\u00f6\u00f6viljast teistele. Aga paljud neist, Eestis juba \u00fcsna k\u00f5ik nooremad inimesed, oskasid lugeda ja kirjutada. Maailm oli hakanud avanema ka nende jaoks, nii vaimses kui ka praktilises m\u00f5ttes. Ja samas olid need inimesed, kes olid harjunud leppima piskuga, kes ei kartnud k\u00fclma ega kuuma, rasket t\u00f6\u00f6d ega l\u00fchikest und. See k\u00f5ik oli olnud nende osa siin ilmas m\u00e4letamata p\u00f5lvedest. Aga n\u00fc\u00fcd olid nad \u00f5ppinud tahtma paremat. Neist, sajandi k\u00fcnnise suurte unistustega lihtsatest maa- ja rannapoistest (ja t\u00fcdrukutest) pidi saama uue ajastu k\u00fctus. Nende j\u00f5ul ja nende elude hinnaga pidi peetama sajandi suured s\u00f5jad ja revolutsioonid, ehitatama laevad ja raudteed, linnad ja riigid.

Noore sajandi noored mehed, musklid t\u00e4is askeetlikku rammu, pead t\u00e4is plaane ja ideid. Ja kui oldi veel ilmale tulnud nii merekeskises paigas nagu seda on Hiiu K\u00f5pu \u201esaar\u201c, siis oli siht selge: merele, laevadele! Mitte et laevateenistus oleks olnud kergem \u201cadramadruse\u201d omast maal, aga see oli V\u00f5imalus, see oli lubadus. See oli neil poistel veres. Vennaksed Jakob ja Willem olid \u00fched neist. <\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Ilmale tulnud veel vana korra loojangul (Jakob 1893, Willem 1896), meheks saanud uue verises koidus. Vanem vend juhtus suure s\u00f5ja puhkedes 1914 olema merel, sealpool ookeani. Noorem, Willem, saadi k\u00e4tte siitpoolt, pandi mundrisse ja saadeti s\u00f5tta \u2013 Keisri, Usu ja Isamaa eest, kuigi \u00fckski neist polnud p\u00e4riselt tema oma. Kes seda k\u00fcsis!

Aga Jakob, kes p\u00e4\u00e4ses Vanast maailmast minema just suurte murrangute eel\u00f5htul, v\u00f5ttis Uudegi kaasa murrangueelse \u00e4revuse, sajandialguse revolutsioonilised ideaalid, s\u00e4ilitades need seal Ameerikamaal omamoodi puutumatul kujul, sest iial ei saanud ta n\u00e4ha nende teostumist ja reostumist. Need oli v\u00f5rdsuse ja vabaduse, vendluse ideaalid. N\u00fc\u00fcd me oleme \u00f5ppinud nende \u00fcle muigama, sest teadagi\u2026 Aga siis polnud veel mingit \u201eteadagit\u201c olemas. Oli vaid usk, et saab ka teisiti, et vanast korrast, mis silma n\u00e4hes murenes ja tolmuks vajus, v\u00f5ib s\u00fcndida ka midagi hoopis paremat, midagi hoopis \u00f5iglasemat. Et inimene ehk polegi inimesele mitte hunt, vaid hoopist\u00fckkis vend. Igivana lootus, mis tol XX sajandi k\u00fcnnisel oma peavoolus oli punast v\u00e4rvi. Seda punast unistust pilgates unustame liigagi tihti, et l\u00f5puks s\u00fcndis ka meie oma riik ja vabadus sellest. Esiteks Vene revolutsioonist, teiseks siiski ka v\u00f5rdsuseideest, ideest, et omand polegi p\u00fcha ja puutumatu, et selle v\u00f5ib \u00fcmber jagada. Et maa kuulub neile, kes seda on harinud ja harivad, et mets ja maa saab meitele. Seda Eesti riigi revolutsioonilist algust on tagantj\u00e4rele arusaadavatel p\u00f5hjustel h\u00e4benema hakatud, aga ilma asjata. Tol hetkel polnud need ideed veel ennast m\u00e4\u00e4rinud. Ja nad olidki viljakad. L\u00f5ppude l\u00f5puks on terve XX sajandil s\u00fcndinud moodne maailm neist l\u00e4bi imbunud. Sotsiaalhoolekanne, riik k\u00f5igi jaoks, v\u00e4hemate \u00f5igus. Alles n\u00fc\u00fcd on saabunud nende ideede ja neist s\u00fcndinud maailma p\u00f5hjalikum revisjon ja kuhu see viib, ei tea keegi.

Igal juhul said neist Hiiu K\u00f5pu vendadest uue sajandi ehitajad, \u00fchest siin-, teisest sealpool suurt lompi. Ja isegi kui nad m\u00f5tlesid sellest sajandist eri ideoloogiate keeltes, rajasid nad m\u00f5lemad seda oma k\u00e4tega. Jakobi t\u00f6\u00f6 kadus k\u00fcll suure maa ja suure linna suurte asjade voolu, nagu miljonite Ameerika immigrantide oma, kes ometi panid oma v\u00e4hen\u00f5udliku vaevaga aluse t\u00e4nase superriigi maailmavalitsusele. Eks seegi ole \u00fcks ajaloo paradokse, et ka Jakobi-sugune Vene revolutsiooni ideedest l\u00e4bi imbunud \u201epunane\u201c andis oma panuse just kapitalistliku \u00fcliv\u00f5imu ehitamisse. Ja sealjuures \u2013 m\u00f5ned tema raevukad h\u00fc\u00fcatused uuest \u201eorja ajast\u201c k\u00f5lavad ju taas p\u00e4ris t\u00e4nap\u00e4evaselt\u2026

Nii see on. Vennas Jakob unistab \u201et\u00f6erahwa riigist\u201c, aga ehitab \u00fcles moodsat kapitalismi (eks ta \u00fcrita isegi v\u00e4ikest viisi \u201episnest\u201c teha, nagu \u00fchele \u00f5igele ameeriklasele kohane). Vennas Willem rajab oma talu ja oma riigi \u2013 et siis mitte veel vana mehena n\u00e4ha, kuidas need tal k\u00e4est \u00e4ra v\u00f5etakse. Siiski saab Willem elada surmani oma k\u00e4tega ehitatud kenas v\u00e4ikeses majas, oma maa peal, isegi kui see pole enam oma. Oma siiski. Oma Hiiumaa, oma K\u00f5pu rand, oma tuttavad metsad ja tuuled. Selleski asjas valitseb vennaste vahel justkui tasakaal. Jakob elab k\u00fcll v\u00f5\u00f5rsil, kus kodu vist kunagi ei saa p\u00e4riselt omaks, aga elab selles neetud \u201ekapitalismuses\u201c ometi vabana ja oma tahtmist m\u00f6\u00f6da. Willem saab k\u00fcll j\u00e4\u00e4da koju, aga tal tuleb selle \u00f5iguse eest maksta s\u00f5jaj\u00e4rgse aja hirmude ja alandustega. Paat v\u00f5etakse k\u00e4est, meri pannakse kinni, N\u00f5ukogude piirivalve terroriseerib randlasi (\u00f6iste) passikontrollidega, r\u00e4\u00e4kimata kolhoosiaja alguse t\u00f5elisest orjat\u00f6\u00f6st ja vaesusest.

Ometi pole keegi meist nii tark, et \u00f6elda, kumma venna valikud olid \u00f5igemad. \u00dchel oli niisugune tee, teisel niisugune, kumbki elas nendes oludes ja nende valikute piires oma elu nii h\u00e4sti, nii ausalt ja \u00f5iglaselt, kui oskas. Aga kas ongi nii t\u00e4htis, mis inimene saavutab siin ilmas, kas polegi k\u00f5ige t\u00e4htsam see, et ta elab nii ausalt ja \u00f5iglaselt kui ta oskab? Nii julgelt kui suudab. Kas ta eksib? Muidugi ta eksib. Kas on enamik ta arvestusi valed? Muidugi on. Aga mis siis.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Willemist j\u00e4\u00e4b maja, Jakobist j\u00e4\u00e4vad kirjad, mis seisavad alal Willemi ehitatud majas. Kokku on need \u00fcks tunnistus, t\u00e4iesti pretensioonitu, aga seda t\u00f5esem, t\u00e4iesti isiklik, aga seda \u00fcldinimlikum. Maja l\u00e4heb p\u00e4rast Willemi surma 1967. aastal (Jakobi surmadaatumit polegi mul \u00f5nnestunud v\u00e4lja selgitada, kindel on vaid see, et vanem vend noorema \u00fcle elas) uue peremehe k\u00e4tte, kes teeb hoonetele uued katused, nii et aita unustatud kirjad elavad ka tema \u00fcle. \u00dchel 2012. aasta maip\u00e4eval satun jalgrattaga metsakasvanud heinamaade vahelist teekest avastades lagunenud v\u00e4ravasse. Aias \u00f5itseb nii paks kirsiv\u00f5sa, et elumaja selle tagant ei paistagi. Koht paistab olevat juba aastaid maha j\u00e4etud (viimase omaniku surmast on t\u00f5esti m\u00f6\u00f6dunud juba kuus aastat, nagu hiljem selgub) ja sel kevadp\u00e4eval tundub ta nii kutsuvana. Naabertalust leian kadunud omaniku venna, kes asja teab: koht on t\u00f5epoolest m\u00fc\u00fcgil. Ja nii ta minu omaks saabki. Koos nende vennas Jakobi kirjadega mere tagant ja minevikust, koos nende Mamma kirjadega Willemile vaenuv\u00e4ljale, mis poeg on s\u00f5jast kaasa toonud ja alles hoidnud. Niipea kui need niiskunud lehekesed sealt prahi hulgast leian ja esimesi loen, saan aru, et olen sattunud vahendaja rolli. Et neil koltunud lehtedel ja nendes pleekinud hoonetes kokku on varjul \u00fcks lugu, mis jutustamist ootab. Ja kus oleks jutustamine veel elavam kui teatris? Pealegi on juhtumisi just v\u00e4lja kuulutatud monon\u00e4idendite konkurss, kuhu kiridraama n\u00e4ib h\u00e4sti passivat: eks ole me ju nii kirja kirjutades kui ka seda lugedes \u00fcksi \u2013 v\u00e4ga \u00fcksi ja samal ajal v\u00e4ga koos.

N\u00f5nda valmibki nende leitud kirjade ja m\u00f5nede muude paberite p\u00f5hjal dokumentaalne monodraama \u201eVennas\u201c. Kui n\u00e4idend on ammugi v\u00f5istlusele \u00e4ra saadetud, leian aida p\u00f5randat p\u00fchkides p\u00e4ris prahi seest veel \u00fche kirja. Seni ma ei teadnudki, kas kirjavahetus ka p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da ikka j\u00e4tkus, sest seni leitud kirjad l\u00f5ppesid 1939. aastaga. See \u00fcksik p\u00f5randale pudenenud kiri oli kindlasti viimane, mille Jakob vennale saatis, sest veel samal kuul, augustis 1967, kui see kirjutatud oli, Willem suri. V\u00e4ga v\u00f5imalik, et ta seda, arvestades v\u00e4lismaalt tulnud posti toonast aeglust, enam k\u00e4tte ei saanudki ja sellep\u00e4rast see niimoodi k\u00f5igist eraldi vedelema j\u00e4igi. Mina aga n\u00e4gin selles leius omamoodi kinnitust v\u00f5i m\u00e4rki, isegi viibet sealtpoolt. Miks mitte. See viimane kiri oli just see, mis puudus, et lugu endale ka dokumentaalse l\u00f5pu saaks. Vahepealsed aga vist ongi k\u00f5ige kaduva teed l\u00e4inud, sest rohkem ma neid enam neist hoonetest leidnud ei ole ja vaevalt et leiangi.

Niisugune on l\u00fchidalt nende kirjade minuni j\u00f5udmise lugu, kuigi ka seda v\u00f5iks alustada iidamast-aadamast, kasv\u00f5i sellest hetkest, kui mu jalg esimest korda Hiiu saare pinnale astus\u2026<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Ja kui siis asi j\u00f5udis n\u00e4idendi lavaletoomiseni, olin lavastaja Aleksander Eelmaaga kohe \u00fchte meelt, et tegelikult see pole monot\u00fckk, selles on kolm tegelast. Ja et omal kombel on selle t\u00fcki peategelane hoopis Mamma. Tema on nende vennaste ja selle sajandi algus. Tema ise oma eluga j\u00e4\u00e4b veel sinnapoole, vanasse maailma, tema on see, kes seda uut ja laiali lagunema kippuvat veel koos hoiab. Aga just tema teeb tee lahti ka uuele. Ta ei karda. Tema v\u00f5tab talu.

Maja ehitab ja maa harib muidugi juba Willem koos oma Juuliga. Ikka imetlusv\u00e4\u00e4rne ja peaaegu uskumatu on see noore Eesti Vabariigi inimeste hakkamine ja usk. Kui palju uusi talusid rajati, kui palju kenasid korralikke maju ehitati k\u00fcmnekonna aastaga \u00fcle terve maa! Inimesed, kellel pole \u00f5ieti midagi peale kahe v\u00e4hen\u00f5udliku ja tugeva t\u00f6\u00f6k\u00e4e, ehitavad endale elud ja majad, muuseas ka riigi. Vabadusel v\u00f5ib ikka olla suur v\u00f5im, kui see on ise k\u00e4tte v\u00f5idetud ja kui selle sisse t\u00f5siselt usutakse. Aga vabadus saab olla vaid uus ja tundmatu, vabadust ei saa taastada.

Ometi on sellel kunagisel algsel ja n\u00fc\u00fcdsel taastatud vabadusel ka palju \u00fchist. Eks ole see n\u00fc\u00fcdki retk tundmatusesse. Ainult n\u00e4ib, et kui toona asus see tundmatus siinsamas, selle maa peal, siis n\u00fc\u00fcd kutsub ta kusagilt mujalt. Siis said s\u00f5ja v\u00f5itnud noored mehed endale t\u00fcki maad sellest maast siin, n\u00fc\u00fcd l\u00e4hevad noored, kelle jaoks s\u00f5da on midagi v\u00e4ga kauget ja eksootilist, otsima oma maad mujalt. Jah, aeg on muidugi teine, ruumiline lahutatus pole enam see, mis ta oli siis, kui paberile kirjutatud read, mida loeti alles kuu aja p\u00e4rast, olidki ainus m\u00f5eldav side v\u00f5\u00f5rsilolijate ja koduste vahel. Meie elame hetkeliste, online \u00fchenduste maailmas. Ja ometi. Kas need meilid ja skaibik\u00f5ned \u00fcle merede ja maade ongi nii teistsugused kui Jakobi kirjad? Ikka seesama, et elu siin on nii teistmoodi kui seal, et elatakse lahku ja v\u00f5\u00f5raks. Et ei saada enam aru. Ja k\u00f5igest hoolimata: ollakse ju ikkagi p\u00e4rit \u00fchest puust, \u00fchest maast, \u00fchest emast ja \u00fchest paigast. Isegi kui l\u00e4heb nii, et kunagi siin ilmas enam ei n\u00e4hta, j\u00e4\u00e4dakse teineteisega r\u00e4\u00e4kima. T\u00fchjast ja t\u00e4hjast, ilmast ja hindadest, tervisest ja maailmarevolutsioonist, sest sellest k\u00f5ige t\u00e4htsamast r\u00e4\u00e4kimiseks pole s\u00f5nu. Ja pole vaja ka.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

L\u00f5petuseks veel siiski paar s\u00f5na s\u00f5nadest, allj\u00e4rgneva n\u00e4item\u00e4ngu keelest. Kirjade ja teiste dokumentide teksti olen edasi andnud v\u00f5imalikult nii, nagu see kirja pandud oli, ja alati on need dokumentaalsed l\u00f5igud n\u00e4idendis markeeritud teise \u0161riftiga. Ei hakanud lisama ka \u201epuuduvaid\u201c kirjavahem\u00e4rke. L\u00f5ppude l\u00f5puks kirjutavad Mamma ja Jakob ju nii nagu on kirjutatud sajandeid ja sajandeid: enam-v\u00e4hem \u00fches jorus. Kirjavahem\u00e4rgid ja suurt\u00e4hed on teadagi alles p\u00e4ris v\u00e4rske leiutis. Kirja lugeja sai aru ilma nendetagi, sest esiteks ta tahtis aru saada ja teiseks ta ka aimas, millest jutt k\u00e4ib. Kas pole t\u00e4nap\u00e4eva neti-kirjavahetuses taoline
kirjaviis \u2013 v\u00f5imalikult \u00f6konoomne, k\u00f5nep\u00e4rane, isiklik ja omavaheline \u2013 taas laialt levinud?

Ja kui Jakob ja Mamma ei tundugi alati kirjutavat p\u00e4ris \u201e\u00f5iget\u201c eesti keelt, siis tuleb meeles pidada, et nende eesti keel oli \u00f5igupoolest hiiu keel. Ning sedagi, et teatavasti on eesti kirjakeele kirjapanek p\u00f5him\u00f5tteliselt foneetiline, kirjutame \u201enagu r\u00e4\u00e4gime\u201c: ja nii kirjutavad nemadki. Muidugi ei kirjuta nad teadlikult hiiu keeles, kiri on ikkagi kiri, midagi p\u00fchalikumat ja t\u00e4htsamat kui lihtsalt jutt. Arvatavasti ei tule neil lihtsalt p\u00e4hegi, et paljud s\u00f5nad ja v\u00e4ljendid, mida nad oma kirjas tarvitavad, hiiu-, mitte kirjakeelsed on. Unustada ei maksa ka seda, et 1869. aastal s\u00fcndinud (ja 1941. aastal surnud) Mamma \u00f5ppis koolis (niipalju kui seal \u00fcldse kirjutama \u00f5petati) v\u00f5ib-olla veel vana kirjaviisi j\u00e4rgi, kuna poisid k\u00e4isid hoopis venekeelses algkoolis, kus k\u00fcll muidugi ka veidi eesti keelt \u00f5petati. Tegelikult, kui vaadata Mamma kaunist k\u00e4ekirja ja Jakobi p\u00e4ris hoogsat s\u00f5naseadmist, olid nad oma aja ja keskkonna kohta pigem \u00fcle keskmise kirjaoskajad inimesed.

Seda, et n\u00e4idendi tegelased omavahel r\u00e4\u00e4givad muidugi veel \u00fcsna puhast hiiu keelt, v\u00f5ib tekstist loodetavasti aimata, aga mingile puhtale murdekeelsusele nende repliigid muidugi ei pretendeeri. \u00d5igupoolest \u201epuhast\u201c murdekeelt kirja panna polegi v\u00f5imalik, sest murdekeel ongi oma olemuselt k\u00f5ne-, mitte kirjakeel. Sellel ei ole ega saa olla mingit \u201e\u00f5iget\u201c normi. See on oma igas k\u00fclas ja igas peres, igal k\u00f5nelejal. M\u00f5istagi oleks saanud \u00fclest\u00e4henduste ja salvestuste j\u00e4rgi rekonstrueerida niisuguse hiiu keele, nagu seda tollal ja neis paigus \u00fcldiselt v\u00f5idi k\u00f5neleda. Kuid esiteks oleks see \u00fclesanne k\u00e4inud autorile \u00fcle j\u00f5u, teiseks olnud ka tarbetu kunstt\u00fckk. Paraku on selle kunagise hiiu-k\u00f5pu keelega nii, et keegi seda \u201epuhtal kujul\u201c enam ei r\u00e4\u00e4gi, ka see keel on juba p\u00e4\u00e4smatult kadunud aja vaikse vaheteki taha. Kui lavalt t\u00f5esti mingi ime l\u00e4bi kostaks saja aasta tagune hiiu keel, oleks see t\u00e4nap\u00e4eva vaatajale, isegi vist hiidlasele, \u00fcpris raskesti m\u00f5istetav. Olen siiski p\u00fc\u00fcdnud k\u00f5neteksti hiiukeelsust markeerida t\u00fc\u00fcpilisemate v\u00e4ljendite ja \u00fctlemisviisidega, mida ma ise vanemate k\u00f5plaste k\u00f5nest \u00f5ppinud olen, ja lootnud nii kuidagi kirja panna selle nobeda ja m\u00f5nusa keele isemoodi r\u00fctmi. Kodu keel on osa kodust ja selles n\u00e4item\u00e4ngus peaks ta meenutama \u00fche XX sajandi algupoole Hiiu K\u00f5pu kodu k\u00f5la, seda alles l\u00f5hkumata omailma, mis ka ookeani taha tahes v\u00f5i tahtmata kaasa v\u00f5eti.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5nu \u00d5nnepalu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00f5nu \u00d5nnepaluEess\u00f5na N\u00e4idendiraamatu sarjas ilmunud \u201eVennasele\u201c (2014) Kohe, kui ma nad sealt aidast leidsin, kopitanud kaltsude, peeglikildude ja lahtihargnenud raamatute hulgast, need niisked kollakad lehed v\u00e4ikestes sinistes kuv\u00e4\u00e4rides, sain aru, et neis on peidus \u00fcks lugu. \u00dcks lugu, mida ma tahaksin kuulda ja mida teistele jutustada. Loost saab lugu ju ikka alles siis, kui oled […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-2059","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"\n\u201eVennasest\u201c - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u201eVennasest\u201c - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"T\u00f5nu \u00d5nnepaluEess\u00f5na N\u00e4idendiraamatu sarjas ilmunud \u201eVennasele\u201c (2014) Kohe, kui ma nad sealt aidast leidsin, kopitanud kaltsude, peeglikildude ja lahtihargnenud raamatute hulgast, need niisked kollakad lehed v\u00e4ikestes sinistes kuv\u00e4\u00e4rides, sain aru, et neis on peidus \u00fcks lugu. \u00dcks lugu, mida ma tahaksin kuulda ja mida teistele jutustada. Loost saab lugu ju ikka alles siis, kui oled […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2019-09-16T20:07:47+00:00\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"15 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vennasest\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vennasest\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kairi Kruus\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"headline\":\"\u201eVennasest\u201c\",\"datePublished\":\"2019-09-16T20:07:47+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vennasest\\\/\"},\"wordCount\":3030,\"commentCount\":0,\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vennasest\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vennasest\\\/\",\"name\":\"\u201eVennasest\u201c - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2019-09-16T20:07:47+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vennasest\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vennasest\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vennasest\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u201eVennasest\u201c\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\",\"name\":\"Kairi Kruus\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kairi Kruus\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/kairi\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u201eVennasest\u201c - Draamateater","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"\u201eVennasest\u201c - Draamateater","og_description":"T\u00f5nu \u00d5nnepaluEess\u00f5na N\u00e4idendiraamatu sarjas ilmunud \u201eVennasele\u201c (2014) Kohe, kui ma nad sealt aidast leidsin, kopitanud kaltsude, peeglikildude ja lahtihargnenud raamatute hulgast, need niisked kollakad lehed v\u00e4ikestes sinistes kuv\u00e4\u00e4rides, sain aru, et neis on peidus \u00fcks lugu. \u00dcks lugu, mida ma tahaksin kuulda ja mida teistele jutustada. Loost saab lugu ju ikka alles siis, kui oled […]","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2019-09-16T20:07:47+00:00","author":"Kairi Kruus","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Kairi Kruus","Est. reading time":"15 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/"},"author":{"name":"Kairi Kruus","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"headline":"\u201eVennasest\u201c","datePublished":"2019-09-16T20:07:47+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/"},"wordCount":3030,"commentCount":0,"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/","name":"\u201eVennasest\u201c - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2019-09-16T20:07:47+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vennasest\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u201eVennasest\u201c"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8","name":"Kairi Kruus","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","caption":"Kairi Kruus"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/kairi\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2059","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2059"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2059\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2059"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2059"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2059"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}