{"id":22813,"date":"2022-09-06T17:23:35","date_gmt":"2022-09-06T14:23:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=22813"},"modified":"2022-09-07T13:22:08","modified_gmt":"2022-09-07T10:22:08","slug":"aratundmise-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/","title":{"rendered":"\u00c4ratundmise kunst"},"content":{"rendered":"\n

Teele P\u00e4rn, Eesti Draamateatri n\u00e4itleja alates 2018. aastast, intervjueerib Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanni, Eesti Draamateatri n\u00e4itlejaid alates 1972. aastast.<\/em><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

\"\"
Martin Veinmann, Kersti Kreismann. Foto: Peeter Laurits. 1997.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Etenduse l\u00f5pp on tihtipeale lavastuse k\u00f5ige pimedam hetk. Selles pimeduses on k\u00f5ik \u00fcsna reeglip\u00e4rane \u2013 \u00fched \u00fcritavad vaikselt lavalt maha saada, teised ootavad, iga\u00fcks oma v\u00e4ljakujunenud kohal. \u00dche lavastuse l\u00f5pus n\u00e4gin ma lava taga oodates iga kord t\u00e4pselt sama vaatepilti \u2013 mees ja naine tulevad k\u00e4sikaudu lava taha, siis v\u00f5tab naine mehe kampsuni, aitab selle talle kiirelt pimedas selga, s\u00fcttivad tuled, naine vaatab mehe veel korra \u00fcle, ja minnakse kummardama. Iga kord t\u00e4pselt samamoodi. See m\u00f5jus mulle alati pidulikult, kuigi neile oli see igap\u00e4evane. Kui inimesed on 50 aastat koos t\u00f6\u00f6tanud, siis vist nii ongi. Nende igap\u00e4ev on \u00fcldistusv\u00f5imeline, see t\u00f5stab argise pidulikuks. Nii m\u00f5tlesin proovi ja etenduse vahelisel ajal p\u00e4rast intervjuud, mida mul paluti teha Martin Veinmanni ja Kersti Kreismanniga nende 50 aasta t\u00f6\u00f6juubeli puhul.<\/p>\n\n\n\n

Ma k\u00f5igepealt k\u00fcsiksin\u2026<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Kas ma v\u00f5in korraks, k\u00f5ne\u00f5petuse \u00f5petajana, teha m\u00e4rkuse?

Jah, palun.<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Palun \u00e4ra kasuta tingivat k\u00f5neviisi! Ma annan kursusi praegu ja seal on p\u00f5hiline v\u00e4ljend \u2013 \u201ema nagu tahaksin\u201c. Esiteks, \u201enagu\u201c on parasiits\u00f5na, ja siis veel tingiv k\u00f5neviis\u2026

See tuleb ebalusest.<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Jah. M\u00f5nikord tahab inimene tagasihoidlik olla. Aga ole teistmoodi tagasihoidlik!

Selge! K\u00fcsin siis otse \u2013 kas te olete olnud v\u00e4ikesest peale esinejainimesed?<\/strong>
Kreismann<\/strong>: Ei, mina esineja ei olnud, mina olin v\u00e4ga uje ja tagasihoidlik. Aga k\u00f5va unistaja selle eest. Unistasin ja igatsesin lavale. Ega mind printsessirolli ei v\u00f5etud, ma olin rohkem \u00f5ukonnas. Aga meil oli v\u00e4ga hea emakeele\u00f5petaja, temale meeldis luule ja ta sai aru, et mulle ka meeldib. Ja siis mina lugesin v\u00e4ga ilusasti luuletusi\u2026
Veinmann<\/strong>: Oi jumal, kujutan ette!
Kreismann<\/strong>: \u2026ja luuletuste lugemisega sain ma koolilavale. Kui mina Tallinnasse tulin, siis k\u00e4isin kogu aeg Kirjanike Majas kirjanduslikel kolmap\u00e4evadel, ja m\u00f5tlesin, et ei, no lavale ma k\u00fcll ei julge, n\u00e4itlejaks ma k\u00fcll ei julge hakata. K\u00e4isin kogu aeg Draamateatris. Ma t\u00f6\u00f6tasin vastasmajas ja aina vaatasin Draamateatri
poole ja m\u00f5tlesin, ei, sinna ma k\u00fcll ei julge, aga kui Kirjanike Majas luuletust saaks lugeda \u2013 see oleks minu eluunistuse t\u00e4itumine!

Siis on ju unistus t\u00e4itunud!<\/strong>
Kreismann<\/strong>: On k\u00fcll!
Veinmann<\/strong>: Minu esimene esinemine oli seitsmeaastasena. Ma olin d\u00fcsenteeriaga haiglas\u2026
Kreismann<\/strong>: Luule, proosa\u2026
Veinmann<\/strong>: \u2026 mul ei olnud eraldi palatit, sest oli palju haigeid ja mind pandi \u00f5dede tuppa. Ja siis ma laulsin \u00f5dedele.
Kreismann<\/strong>: Sa ei pea ju viit.
Veinmann <\/strong>(laulab<\/em>): Kukk mind vara \u00e4rata, h\u00e4sti valjult laula sa.

Kas \u00f5dedele meeldis?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: No absoluutselt!

Paljud n\u00e4itlejad \u00fctlevad, et lapsep\u00f5lves nad polnud esinejad, samas arvatakse, et n\u00e4itleja peab olema suure egoga inimene.<\/strong>
Kreismann<\/strong>: Ma ei saa sellest aru ausalt \u00f6eldes. Pigem on vastupidi. P\u00e4he tulevad teistsugused s\u00f5nad nagu alandlikkus, t\u00e4nulikkus\u2026 Aga suur ego? Mind h\u00e4irib, kui kolleegil on suur ego.
Veinmann<\/strong>: Ego on laialivalguv termin. Seesama ego v\u00f5ib olla ju ainus asi, mille p\u00e4rast sind vaatama tullakse. Ja samamoodi v\u00f5ib see olla see asi, mis k\u00f5ik \u00e4ra l\u00f5hub ja k\u00f5ik kontaktid v\u00f5imatuks teeb. K\u00fcsimus on selles, kuidas seda ego millegi ette rakendada. Millegi teenistusse.

Milline oli Kersti lavaka \u00fcli\u00f5pilasena, kursusekaaslasena?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Meie kursus oli nii kirju nagu vanasti maakoolid \u2013 viiendast kuni k\u00fcmnendani k\u00f5ik \u00fches klassis. Meil oli ka nii \u2013 kui Jaak Tamleht oli 27, siis mina olin 17. Mis jutte sai olla minul tema jaoks? <\/p>\n\n\n\n

Aga mind huvitab, milline Kersti oli?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Sa, Kersti, olid 21 vist? Meil on neli aastat vahet. Ma v\u00f5in \u00f6elda viisakalt, et alguses ma t\u00fcdrukutele t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ranud.

Ma ei k\u00fcsigi seda, ma k\u00fcsin, kas sa kursakaaslasena tol ajal vaatasid ja m\u00f5tlesid, et temast saab Kersti Kreismann, Draamateatri n\u00e4itleja?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Ei, kes see nii m\u00f5tles! Ma ei m\u00f5elnud \u00fcldse nii. Ma ei muretsenud \u00fcldse Kersti p\u00e4rast! Ma muretsesin iseenda p\u00e4rast! Me tegime \u201eVedelvorsti\u201c. Mina m\u00e4ngisin kiriku\u00f5petaja Tanelit ja ma ei tea, kas ma kirikus olin kunagi k\u00e4inud v\u00f5i ei, aga ju ma tegin v\u00e4ga halvasti. Ja siis Panso \u00fctles: \u201eNii,\u201c \u2013 tal oli siis kombeks \u00f6elda mulle Mart \u2013 \u201eNii, Mart. N\u00fc\u00fcd mine lavale. Loe \u201eOlla v\u00f5i mitte olla\u201c monoloog ja siis mine Toompealt alla.\u201d Lugesin \u00e4ra. Ta \u00fctles: \u201eV\u00f5id j\u00e4\u00e4da.\u201c

Ma saan siis aru, et olid rohkem iseendaga h\u00e4das?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Jah!
Kreismann<\/strong>: Me olime kursusel eri puntides. T\u00fcdrukuid oli v\u00e4he, varsti puistati neid v\u00e4lja ka. Siis olid spordipoisid \u2013 Martin ja Rein Kotkas. Rein n\u00e4itas Martinile ette, kuidas tuleb elada ja kuidas sporti teha. Viru baaris k\u00e4isite ja\u2026
Veinmann<\/strong>: Kus sa tead, kus me k\u00e4isime!
Kreismann<\/strong>: Rahvas r\u00e4\u00e4kis.

\u00dches\u00f5naga, Martin oli siis ulakas?<\/strong>
Kreismann<\/strong>: Ei olnud! Sihuke edasip\u00fc\u00fcdlik. Aga mina j\u00e4lle olin Juhani (Viidingu<\/em>) sabas.<\/p>\n\n\n\n

Nii et te ei olnud tandem kooliajast peale, aga koos te siiski Draamateatrisse tulite. Kuidas see algus teatris oli?<\/strong>
Kreismann<\/strong>: Minul l\u00e4ks v\u00e4ga h\u00e4sti seep\u00e4rast, et Pansol oli juba repertuaaris Tammsaare \u201eInimene ja inimene\u201c. Kui Maila R\u00e4stas tuusikuga v\u00e4lismaale l\u00e4ks, hakkasin mina tema asemel Tiina rolli sisse \u00f5ppima. L\u00e4ksime kohe ringreisile. Seal oli v\u00e4ga tore ja huvitav, sest p\u00e4rast etendusi vesteldi, lauldi, eri p\u00f5lvkonnad olid k\u00f5ik koos.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Tiina \u2013 Kersti Kreismann. Indrek \u2013 Mati Klooren. (\u201eInimene ja inimene\u201c, lav. Voldemar Panso, 1972). Foto: Gunnar Vaidla<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Veinmann<\/strong>: Aga minul l\u00e4ks palju lihtsamini.<\/p>\n\n\n\n

Sest sa l\u00e4ksid s\u00f5jav\u00e4kke\u2026<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Veinmann<\/strong>: \u2026ja kui tulin tagasi, ootas Kaarin Raid mind avas\u00fcli \u201eK\u00fclalistega\u201c!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00fclaline \u2013 Einari Koppel. Peremees \u2013 Martin Veinmann (\u201eK\u00fclalised\u201c, lav. Kaarin Raid, 1974) Foto: Eesti Draamateater <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00d6eldakse, et on raske, kui l\u00f5petad kooli ja ei saa kohe t\u00f6\u00f6le.<\/strong>
Veinmann<\/strong>: See on k\u00f5ik jama. Ei ole \u00fchte reeglit. Minul oli ka hirm, et oi, mis siis selle ajaga k\u00f5ik juhtub\u2026 Mitte midagi! Tol ajal ei t\u00e4htsustatud seda \u00fcle ka, kui kellelgi midagi kohe \u00f5nnestus. Praegu on k\u00f5ik superstaarid niipea, kui esimene asi \u00f5nnestub. Aga arvustusi lugesid k\u00fcll k\u00f5ik, ei olnud niisugust eputamist, et mina ei loe arvustusi.
Kreismann<\/strong>: Ja kirjutati palju. Ja kriitikaga arvestati, ma m\u00f5tlen n\u00e4itlejate poolt. Seda anal\u00fc\u00fcsiti ja sellega arvestati.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas teie olete saanud hakkama sellega, kui midagi ei ole \u00f5nnestunud?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Kas eba\u00f5nnestumine on tuttav tunne? On muidugi.<\/p>\n\n\n\n

Aga kuidas te olete neist hetkedest \u00fcle saanud?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: \u00dcks v\u00f5imalus on muidugi m\u00f5elda, et me oleme koos eba\u00f5nnestunud!
Kreismann<\/strong>: Minul on suhteliselt \u00f5nnelikult l\u00e4inud, mul ei tule ette, et mind oleks kriitika v\u00e4ga materdanud. Kui on t\u00f6\u00f6d olnud, siis on enambv\u00e4hemb h\u00e4\u00e4tahtliselt vastu kah v\u00f5etud.<\/p>\n\n\n\n

Aga kas teil on selline hetk meeles, kus te tundsite, et n\u00fc\u00fcd olete kohale j\u00f5udnud? Et olete \u00f5igustanud oma kohalolu teatris.<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Tead. Kui niisugune m\u00f5te p\u00e4he tuleks, siis ilmselt juhtuks sama asi, mis mul Kaarin Raidi \u201eK\u00fclalistega\u201c oli. Sina, Kersti, olid ka seal, ja sul olid pikad juuksed. \u00dchelt pildilt, mis on sellest lavastusest tehtud, ei tundnud ma sind selja tagant \u00e4ragi! Ma m\u00f5tlesin, kes see k\u00fcll v\u00f5iks olla, Klenskajat ju ei olnud seal!
Kreismann<\/strong>: Oli, muide. Aga tal ei olnud pikad juuksed. Minul olid. Ma olin vennanaine. Ma olin sinu venna naine.
Veinmann<\/strong>: No mul oli ilmselt silme eest nii must, et praegu k\u00fcsingi, kas sa m\u00e4ngisid ka seal v\u00f5i? \u00dche etenduse ajal ma m\u00f5tlesin: \u201eNo kurat, n\u00fc\u00fcd l\u00e4ks k\u00fcll h\u00e4sti.\u201d Ja Kaarin Raid helistas j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. K\u00fcsis: \u201eMis sul viga on?\u201c Ta oli vaatamas k\u00e4inud. \u201eMartin, sa olid v\u00e4ga halb,\u201c \u00fctles ta mulle. \u201eMida sa r\u00f6\u00f6gid?\u201c J\u00e4relikult ma ajasin end laval nii endast v\u00e4lja, et k\u00fcll mul oli vaja alles r\u00f6\u00f6kida! Kui n\u00fc\u00fcd midagi sellist juhtub, siis ma tunnen selle kohe \u00e4ra, ja m\u00f5tlen: \u201eAhah, Martin, m\u00e4letad?\u201c Selles m\u00f5ttes on k\u00fcllaltki kahtlane, kui keegi \u00fctleb, kus n\u00fc\u00fcd ma alles tegin! Hoopis teisi asju tuleb enda puhul v\u00e4\u00e4rtustada. N\u00e4iteks, kui ma saan t\u00f6\u00f6ga kontakti, kui ma t\u00f5lgin lavastuse t\u00e4hendustest midagi enda ja saali jaoks \u00e4ra. Sest k\u00f5ik peab hakkama saalis k\u00f5lama.
Kreismann<\/strong>: Naiste puhul on teine oht \u2013 kangesti kannatada, nii et pisarad jooksevad. \u201eOi, k\u00fcll ma t\u00e4na elan l\u00e4bi!\u201c See on see Panso jutt: saal peab nutma, mitte sina. Kannatamine on magus tulema, aga see on petlik virvatuluke. Sest toredam ja elamuslikum on publikul vaadata, kuidas sa nuttu tagasi hoiad ja sellega v\u00f5itled, kui et lahistad nutta. Ega see kaugele ei paista ka. Esimesse ritta paistab.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Laertes \u2013 Martin Veinmann. Ophelia \u2013 Kersti Kreismann. (\u201eHamlet\u201c, lav. Mikk Mikiver, 1978). Foto: Gunnar Vaidla<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Martin, kuidas Kersti n\u00e4itlejana muutunud on?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Kui ma \u00fctleks, et pole \u00fcldse muutunud, oleks see puhas vale. Muutuse defineerimise juures tuleb v\u00e4ga ettevaatlik olla. \u00d6elda \u201eKersti on muutunud\u201c eeldab seda, et ma olen tundnud Kerstit, teadnud, kes ta on. Aga see on ju enese \u00fclehindamine, kui ma \u00fctlen, et ma teadsin, kes ta oli. Ma v\u00f5isin aimata. Kersti l\u00e4heb ainult edasi, \u00fctleme niimoodi. See algne s\u00fctik on tema sees olemas.

Kas ta suudab sind endiselt \u00fcllatada?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Mind \u00fcllatas \u201eSolistis\u201c (2022, lav. Kersti Heinloo<\/em>), et ta l\u00e4ks niisuguse inimese kehasse, m\u00f5ttemaailma, mis ei ole p\u00e4ris tema oma. See Laretei on nii kaval, et n\u00fc\u00fcd ta v\u00f5ib hakata Kerstit muutma! M\u00f5nikord sa isegi igatsed seda! Mina k\u00fcll igatsen seda, et tegelane muudaks mind natuke.<\/p>\n\n\n\n

\"Kersti
K\u00e4bi Laretei \u2013 Kersti Kreismann (Solist, lav. Kersti Heinloo, 2022). Foto: Heikki Leis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kuidas Martin on muutunud?<\/strong>
Kreismann<\/strong>: Ma arvan, et me m\u00f5lemad oleme suhteliselt introvertsed inimesed. Meie m\u00f5lema fookused on ajapikku mujale liikunud \u2013 minu s\u00f5pruskond on teatrist v\u00e4ljas, ma arvan, et Martinil ka ei ole suuri semusid siin oma majas. Varem oli teater mulle kohutavalt t\u00e4htis, eriti p\u00e4rast l\u00f5petamist. Palju ohverdati teatri nimel. Mul on sellest kahju olnud, aga see, kui olulisel kohal teater minu jaoks oli \u2013 ta ei ole enam seda. Ma saan ilma temata hakkama. V\u00f5ib-olla ma olen seda ise endas kasvatanud, leidnud mingeid alternatiive v\u00f5i teisi v\u00e4ljundeid\u2026

Ma olin v\u00e4ga \u00fcllatunud, kui Martin oma raamatu ilmutas (\u201eVajadus olla m\u00f5istetav: k\u00f5ne kui enesev\u00e4ljendus\u201c<\/em>). See p\u00f5hjalikkus \u2013 v\u00f5tta ette ja tegeleda nii s\u00fcvitsi \u00fche asjaga. Ja k\u00f5ik tema avaliku esinemise koolitused \u2013 t\u00e4pselt ma ju neist ei tea, ma nendel koolitustel ise pole k\u00e4inud \u2013, aga et ta sellist asja teeb, see on vaat et missiooni moodi asi, h\u00e4sti s\u00fcmpaatne.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas teie arvates teater on muutunud? Kas publik on muutunud?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Kui etendus \u00f5nnestub, siis on publik ikka samasugune.

See on k\u00fcll tore!<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Ja kui ta ei \u00f5nnestu, siis on ka samasugune.
Kreismann<\/strong>: Aga v\u00e4ike muutus on teatris k\u00fcll. N\u00f5ukogude ajal oli teater \u00fcks \u00e4rapanemise vahendeid, kus sai meelsust v\u00e4ljendada. Kui hakkasid tulema Miku (Mikiveri<\/em>) lavastused, aga varem ka Panso lavastused, siis inimesed nokkisid ridade vahelt k\u00f5ik v\u00e4lja. Publiku ja lava vahel oli solidaarsus.

Aga n\u00fc\u00fcd? Kas teater peaks teie arvates \u00fchiskonnas rohkem kriitilist vaimu \u00fcleval hoidma?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Ega Mikiveri asjad ei olnud kriitilised. Nad olid ideelised. Ideest t\u00f5ugatud. Tuleks k\u00fcsida, mis ideed me m\u00fc\u00fcme? Sest see ju toob publiku, seda peaks otsima. Kuna teater on kollektiivne kunst, siis see t\u00e4hendab ka mingit \u00fchist tunnet. Selle puudumist ei saa kaua peita. Ma ei \u00fctle, et seda \u00fchist tunnet praegu ei ole.
Kreismann<\/strong>: Samas on praegu niimoodi, et ei ole mingeid piire. Tee, mida tahad. Teatrit tehakse v\u00e4ga palju ja v\u00e4ga erinevat. Mina v\u00e4ga igatsen ja tahan, et oleks olemas selline k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes ps\u00fchholoogiline teater. Aga kuidas sa seda siis teed, et see poleks seesama kannatamine, millest ma r\u00e4\u00e4kisin? Mis on need vahendid, et sa ikka ja j\u00e4lle suudaksid k\u00f6ita Shakespeare\u2019iga v\u00f5i T\u0161ehhoviga v\u00f5i Ibseniga?

Kas te ise k\u00e4ite praegu palju teatris?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Ei k\u00e4i. Aga ma olen k\u00e4inud k\u00fcll!
Kreismann<\/strong>: Mina olen eluaeg v\u00e4ga palju k\u00e4inud.
Veinmann<\/strong>: Sina muidugi oled. Mina olen Kerstit soovitanud kultuuriministriks. Ta on nii palju vaadanud.
Kreismann<\/strong>: Ait\u00e4h. Ja muide, sa ei ole esimene. Ma olen v\u00e4ga palju vaadanud teatrit, aga ma tahan seda \u00f6elda, et ma olen n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud seisu, kus\u2026
Veinmann<\/strong>: \u2026ei taha enam?
Kreismann<\/strong>: Ei k\u00f6ida enam teater, jah. Uurin inimeste k\u00e4est, kelle maitset ma enamb-v\u00e4hemb usun ja loen endiselt k\u00f5ik retsensioonid l\u00e4bi ja kujundan oma eelarvamuse. Aga ma ei saa enam nii palju elamusi.
Veinmann<\/strong>: Jumal t\u00e4natud! Ei tohi palju elamusi saada! Elamusi peab doseerima, et vastu peaks.

Olete te kogenud teatriimet?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Muidugi olen, muidu ma poleks \u00fcldse 50 aastat siin olnud. See oli kindlasti enne teatrisse tulemist. See oli siis, kui ma k\u00e4isin \u2026
Kreismann<\/strong>: Noorsooteatris!
Veinmann<\/strong>: Noorsooteatris!
Kreismann<\/strong>, Veinmann<\/strong>: Panso lavastused.
Veinmann<\/strong>: Ja Mikiveri Hjalmar Ekdali roll \u201eMetspardis\u201c (1969, lav. Voldemar Panso<\/em>), Panso \u201eHamlet\u201c (1966<\/em>).
Kreismann<\/strong>: Jah, r\u00e4\u00e4kimata \u201eGodot\u2019st\u201c (1976, \u201eGodot\u2019d oodates\u201c, lav. Lembit Peterson<\/em>).

Kas seda imet on kergem tabada siis, kui oled ise v\u00e4hem teatriga seotud?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: K\u00fcllap ikka. Ma tunnen alati kaasa nendele ekskursioonidele, kui inimesi viiakse teatri tagaruumidesse. Et vaadake \u2013 siin me paneme need asjad valmis talle ja siin on see lava ja\u2026 See on ju ruum ainult! Ime kaob \u00e4ra nii. Minu arvates on teatriime see, kui teater tuleb oma m\u00f5ttega teatrist v\u00e4lja.

Et suudab m\u00f5jutada \u00fchiskonda?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Jah! Just seda ma nimetaksin teatriimeks.
Kreismann<\/strong>: See on t\u00f5esti ime, aga minu viimane elamus oli \u201eLehman Brothers\u201c (2020, lav. Hendrik Toompere jr<\/em>). See tuli minu hinge. Ta oli hariv ja k\u00f5ik osised olid nii paigas ja t\u00f6\u00f6tasid \u00fche asja nimel. Ma nautisin ja ma imetlesin oma kolleege.<\/p>\n\n\n\n

Kas teil on praegu unistuste rolli? Unistuste partnerit, lavastajat, materjali?<\/strong>
Kreismann<\/strong>: Mina olen oma loomult lapsep\u00f5lvest peale selline, et kui ma midagi v\u00e4ga igatsen, siis see ei t\u00e4itu. Nii et ma olen selle enesele \u00e4ra keelanud. Mul oli \u00fcks roll ja selle ma tegin l\u00e4bi raskuste \u00e4ra. Proua Alving Ibseni \u201eKummitustest\u201c (2003, lav. Hilda Hellwig<\/em>). Ma tundsin, et minus oli selline \u00fcle-karakteriusk endasse, et ma saan sellega hakkama. Ja ma saingi. Aga kuna see nii r\u00e4ngalt, nii raskekujuliselt tuli, v\u00f5ttis see unistamiseisu veel rohkemgi \u00e4ra, kui seda seni oli olnud. K\u00e4bi Laretei roll tuli mulle nagu taevakingitus, ka v\u00e4ga raskelt. Mida aeg edasi, seda raskemalt k\u00f5ik asjad tulevad. Minus on suur enesekriitilisus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Proua Helene Alving \u2013 Kersti Kreismann (\u201eKummitused\u201c, lav. Hilda Hellwig, 2003). Foto: Teet Malsroos<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Aga tahe teha ei ole raugenud, hoolimata sellest, et tuleb raskelt?<\/strong>
Kreismann<\/strong>: Vaat sellega on nagu tsirkusehobusega: \u201eEi, mina olen juba pensionil ja mul polegi vaja ja k\u00e4in kontserdil ja ei pea olema seal laval tingimata\u2026\u201c Aga. Kui see v\u00f5imalus tekib, siis ma v\u00f5tan ennast v\u00e4ga kokku. Algan ikka lollina, t\u00e4iesti abituna j\u00e4rjekordselt, \u00fcha abitumana. Ei mingit sellist \u201eoo, ma olen ju kogenud n\u00e4itleja, ma peaks ju oskama\u201c \u2013 ei oska. \u00dcldse ei oska.<\/p>\n\n\n\n

Veinmann<\/strong>: Mind kutsuti noorest peast Mikiveri n\u00e4itlejaks, sest ma olin j\u00e4rjepanu tema t\u00fckkides. Mikiver hakkas \u201eKolme \u00f5de\u201c (1996<\/em>) tegema ja ma k\u00fcsisin ta k\u00e4est, kes keda m\u00e4ngib. Tema k\u00fcsis, keda sa tahad. Ma \u00fctlesin \u2013 Ver\u0161ininit. No ja m\u00e4ngisin Ver\u0161ininit. Ega midagi pahasti ei olnud, aga see ei kuulu kindlasti minu rollide TOP 10-sse. Siis ma m\u00f5tlesin, aga \u00e4kki see ei loegi, mida mina tahan. Mina tunnen iseennast justkui teistmoodi. Loeb see, mismoodi mind n\u00e4hakse. Mina pean \u00e4ra ootama selle kuvandi, mida lavastaja minus n\u00e4eb. Nagu j\u00e4rsku tuli Mikiver ja \u00fctles: \u201eSa oled Pearu.\u201c Misasja! Mina? Pearu? L\u00f5puks oligi see Pearu mulle armsam kui see, mida ma ise kangesti tahta oskasin.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Pearu \u2013 Martin Veinmann (\u201eTagasi Vargam\u00e4el\u201c, lav. Mikk Mikiver, 2001). Laua taga Konrad Pihel, Aarne \u00dcksk\u00fcla, Aleksander Eelmaa, Andrus Vaarik, Aksel Orav, (Enn N\u00f5mmik), Ain Lutsepp. Foto: Harri Rospu.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et \u00fcksk\u00f5ik kui kogenud n\u00e4itleja on, see amet sisaldab endas paratamatult seda, et n\u00e4itleja ei tunne iseennast l\u00f5puni.<\/strong>
Kreismann<\/strong>: Jah, ma arvan k\u00fcll. Ei saagi ju minna lavale iseendana, nii, kuidas tahad, peab arvestama lavastajaga, lavastusega, partneritega. Ei saagi kunagi olla see Ise. Trupis nii ei saa. Vist.

Kas selles v\u00f5ib peituda ka mingi rikkus?<\/strong>
Kreismann<\/strong>: V\u00f5ib.

Te \u00fctlesite, et olete introvertsed. Ometi alustate 51. aastat trupiteatris. Kui trupiteatri v\u00f5lu ei seisne selles, et me k\u00f5ik oleme siin parimad s\u00f5brad ja k\u00e4ime tihedalt omavahel l\u00e4bi, siis milles?<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Kui s\u00f5brad m\u00e4ngivad koos laval, siis ei pruugi nad \u00fcksteise suhtes olla nii p\u00f5him\u00f5ttekindlad, nii n\u00f5udlikud, nii ausad. Me arvame, et s\u00f5prus on midagi idealistlikku, s\u00f5prus, see on \u2013 kas sa minuga luurele tuleksid? Jah, see on \u00fcks osa s\u00f5prusest. Mina n\u00e4iteks mitmete inimestega siit teatrist l\u00e4heks luurele. Kerstiga ka! Isegi sinuga, Teele.

Ait\u00e4h!<\/strong>
Veinmann<\/strong>: Aga kindlasti on ka neid, kellega ma ei l\u00e4heks. Ega see ei ole s\u00f5pruse \u00fclddefinitsioon, see on \u00fcks osa sellest. P\u00f5hiline asi on \u00fchine idee.
Kreismann<\/strong>: Kui \u00fchte lavastust teed, siis kujuneb h\u00e4\u00e4s m\u00f5ttes perekond, sa hoiad kokku, hoiad truppi. Ja kui lavastus v\u00f5etakse repertuaarist maha, siis minnakse ilusti s\u00f5pradena lahku. Ja tulevad uued kooslused.
Veinmann<\/strong>: Teatris on nii, et me tegeleme trupina \u00fchtede ja samade teemadega. Ja kes tegeleb nendega s\u00fcdamest, selle tunneb teine \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

Teele P\u00e4rn<\/em><\/p>\n\n\n\n

Intervjuu ilmus Eesti Draamateatri ajalehes, s\u00fcgis 2022<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teele P\u00e4rn, Eesti Draamateatri n\u00e4itleja alates 2018. aastast, intervjueerib Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanni, Eesti Draamateatri n\u00e4itlejaid alates 1972. aastast.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[52],"tags":[83,440,170,169],"class_list":["post-22813","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blogi","tag-draamateater","tag-kersti-kreismann","tag-martin-veinmann","tag-teele-parn"],"acf":[],"yoast_head":"\n\u00c4ratundmise kunst - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Teele P\u00e4rn intervjueeris Draamateatri kolleege Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanni 50. t\u00f6\u00f6aasta puhul. Intervjuu on ilmunud Draamateatri ajalehes (s\u00fcgis 2022)\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u00c4ratundmise kunst - intervjuu Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanniga\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Teele P\u00e4rn intervjueeris Eesti Draamateatri kolleege 50. t\u00f6\u00f6aasta t\u00e4itumise puhul. Intervjuu ilmus Draamateatri ajalehes (s\u00fcgis 2022).\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2022-09-06T14:23:35+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2022-09-07T10:22:08+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1701\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1185\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:title\" content=\"\u00c4ratundmise kunst - intervjuu Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanniga\" \/>\n<meta name=\"twitter:description\" content=\"Teele P\u00e4rn intervjueeris Eesti Draamateatri kolleege 50. t\u00f6\u00f6aasta t\u00e4itumise puhul. Intervjuu ilmus Draamateatri ajalehes (s\u00fcgis 2022).\" \/>\n<meta name=\"twitter:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"16 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kairi Kruus\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"headline\":\"\u00c4ratundmise kunst\",\"datePublished\":\"2022-09-06T14:23:35+00:00\",\"dateModified\":\"2022-09-07T10:22:08+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/\"},\"wordCount\":2979,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/09\\\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg\",\"keywords\":[\"Draamateater\",\"kersti kreismann\",\"Martin Veinmann\",\"teele p\u00e4rn\"],\"articleSection\":[\"Blogi\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/\",\"name\":\"\u00c4ratundmise kunst - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/09\\\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg\",\"datePublished\":\"2022-09-06T14:23:35+00:00\",\"dateModified\":\"2022-09-07T10:22:08+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"description\":\"Teele P\u00e4rn intervjueeris Draamateatri kolleege Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanni 50. t\u00f6\u00f6aasta puhul. Intervjuu on ilmunud Draamateatri ajalehes (s\u00fcgis 2022)\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/09\\\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/09\\\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/blogi\\\/aratundmise-kunst\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00c4ratundmise kunst\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\",\"name\":\"Kairi Kruus\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kairi Kruus\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/kairi\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u00c4ratundmise kunst - Draamateater","description":"Teele P\u00e4rn intervjueeris Draamateatri kolleege Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanni 50. t\u00f6\u00f6aasta puhul. Intervjuu on ilmunud Draamateatri ajalehes (s\u00fcgis 2022)","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"\u00c4ratundmise kunst - intervjuu Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanniga","og_description":"Teele P\u00e4rn intervjueeris Eesti Draamateatri kolleege 50. t\u00f6\u00f6aasta t\u00e4itumise puhul. Intervjuu ilmus Draamateatri ajalehes (s\u00fcgis 2022).","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2022-09-06T14:23:35+00:00","article_modified_time":"2022-09-07T10:22:08+00:00","og_image":[{"width":1701,"height":1185,"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Kairi Kruus","twitter_card":"summary_large_image","twitter_title":"\u00c4ratundmise kunst - intervjuu Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanniga","twitter_description":"Teele P\u00e4rn intervjueeris Eesti Draamateatri kolleege 50. t\u00f6\u00f6aasta t\u00e4itumise puhul. Intervjuu ilmus Draamateatri ajalehes (s\u00fcgis 2022).","twitter_image":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg","twitter_misc":{"Written by":"Kairi Kruus","Est. reading time":"16 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/"},"author":{"name":"Kairi Kruus","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"headline":"\u00c4ratundmise kunst","datePublished":"2022-09-06T14:23:35+00:00","dateModified":"2022-09-07T10:22:08+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/"},"wordCount":2979,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg","keywords":["Draamateater","kersti kreismann","Martin Veinmann","teele p\u00e4rn"],"articleSection":["Blogi"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/","name":"\u00c4ratundmise kunst - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg","datePublished":"2022-09-06T14:23:35+00:00","dateModified":"2022-09-07T10:22:08+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"description":"Teele P\u00e4rn intervjueeris Draamateatri kolleege Kersti Kreismanni ja Martin Veinmanni 50. t\u00f6\u00f6aasta puhul. Intervjuu on ilmunud Draamateatri ajalehes (s\u00fcgis 2022)","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Stseenid-yhest-abielust_Veinmann_Kreismann-Laurits119.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/blogi\/aratundmise-kunst\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00c4ratundmise kunst"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8","name":"Kairi Kruus","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","caption":"Kairi Kruus"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/kairi\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22813","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22813"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22813\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":22861,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22813\/revisions\/22861"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22813"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22813"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22813"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}