![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/Teoreem_Johan_Elm12-2512x1675.jpg\")
<\/p>\n\n\n\n
H\u00e4sti elava kodanliku perekonna rahulikku id\u00fclli astub \u00fchel p\u00e4eval meeldiv tundmatu. Tal tekivad intiimsed suhted k\u00f5igi perekonnaliikmetega, mis peagi ulatuvad kaugemale s\u00f5prusest. Isa, ema, poeg ja t\u00fctar tajuvad, et midagi v\u00e4ga olulist neis on muutumas. Linnud laulavad, riided langevad, vabrikuviled undavad ja teenijad minestavad.<\/em><\/p>\n\n\n\n Lavastaja Juhan Ulfsak, lavastuste alusmaterjali valides on vahel oluline ainult konkreetne tekst v\u00f5i stsenaarium, vahel on aga tavap\u00e4rasest olulisem ka selle autor ning temaga kaasatulev omamaailm. Kuidas seekord?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Antud juhul olid olulised m\u00f5lemad, nii \u201eTeoreemi\u201d tekst kui ka selle autor Pier Paolo Pasolini laiemalt. Ma sain Pasolini vastuolulise maailmaga esimest korda kontakti siis, kui n\u00f5ukogude ajal n\u00e4idati t\u00e4nases Heliose kinos Pasolini filmide retrospektiivi ning kultuurihuvilise noorukina vaatasin k\u00f5ik filmid \u00e4ra. Ei saa \u00f6elda, et \u201eTeoreem\u201d oleks filmina k\u00f5ige rohkem meelde j\u00e4\u00e4nud, ent Pasolini muutus mingil moel m\u00fc\u00fctiliseks kangelaseks. Tema loomingus on v\u00e4ga huvitav mikstuur seksuaalsest ambivalentsist, religioossest \u00fclevusest ja kriitilisest marksismist. Tema teostes ja filmides otsitakse heakskiitu ja samas pettutakse, k\u00f5ik on seotud ja vastandatud ning k\u00f5ige alt kumavad mingid v\u00e4ga tugevad \u00fcrgsed impulsid.<\/p>\n\n\n\n \u201eTeoreemi\u201d puhul valisin ma alusmaterjaliks mitte stsenaariumi, vaid jutustuse. Olen t\u00f6\u00f6tanud mitmel korral teatris filmistsenaariumitega, tahtsin seekord kirjandust. Jutustuses avanes Pasolini poeedina, tema s\u00f5nakasutus, s\u00fcntaks, kirjelduste poeesia on erakordsed. Aga muidugi olid ennek\u00f5ike olulised Pasolini ideed, mis tekitavad intriigi ja plahvatusohtlikkust. Lavastuse valmimise k\u00e4igus selgub, kas \u00fcldse ja mis sellest t\u00f5esti ka plahvatab, millised osad alluvad teatrikeelele ja mis mitte, kuid alguspunkt on olemas. Kuna teatri v\u00e4ljendusvahendid erinevad filmi v\u00f5i kirjandusteose omast, siis tuli leida teatrile ainuomased viisid Pasolini v\u00e4ga filmiliku ja v\u00e4ga poeetilise tunnetuse v\u00e4ljendamiseks.<\/p>\n\n\n\n Miks sa tahtsid lavastada \u201eTeoreemi\u201d just Eesti Draamateatris?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00d5igupoolest oli l\u00e4htepunktiks mitte \u201eTeoreem\u201c, vaid soov lavastada Draamateatris.<\/p>\n\n\n\n Miks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sest klassikalisemat lava Eestis ei ole kui Eesti Draamateatri oma ning kui midagi on klassikaline, siis see t\u00e4hendab, et ta vajab pidevat uurimist, uuesti defineerimist \u2013 ning see pakub mulle huvi. Me vaatame itaalia lava kui suurt ekraani ning see peaks v\u00f5istlema Netflixiga, mis suudab toota seriaale, kus \u00fcks episood maksab rohkem kui meie riigi aastane kultuurieelarve. Kui lava hakkab Netflixiga v\u00f5istlema, siis ta sureb. Ent teisalt sobib antud ekraan endiselt lugude jutustamiseks ning kui olla aastal 2023 romantiliselt ja h\u00e4sti meelestatud lugude jutustamise suhtes, siis tuleb esitada k\u00fcsimus: kuidas sellel laval lugusid jutustada? Loomulikult oleks esimene impulss k\u00f5ik tagurpidi keerata, vett t\u00e4is valada, sametist toolid v\u00e4lja visata. Aga v\u00f5ibolla uurida v\u00f5imalust, kus vaatamegi lava kui suurt ekraani: kas ja kuidas ta meiega k\u00f5neleb. See on v\u00e4ga huvitav v\u00e4ljakutse, sest erinevalt blackbox<\/em>\u00b4ist ei ole k\u00f5ik neli suunda vabad, on ainul frontaalne suund ja lisaks selle lava ja ruumi konventsioonid ning traditsioonid. Selle k\u00f5ige keskel huvitab mind k\u00fcsimus: mis on Eesti Draamateatri suurel laval see, mis on autentne ja jutustamisv\u00e4\u00e4rne?<\/p>\n\n\n\n Sa oled lavastajana kasutanud vorme, mis pealtn\u00e4ha tegelevad hoopis loo l\u00f5hkumisega: assotsiatsioonid, s\u00fcrrealism, ambivalents ja nii edasi. Proovides r\u00f5hutad sa samas alati, et k\u00f5ige olulisem on lugu. Miks lugu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sest me ei saagi ennast teisiti v\u00e4ljendada kui loo kaudu, meie minapilt, identiteet, moraal, religioon ja ajalugu on k\u00f5ik lood. Eriti h\u00e4sti jutustatud lugusid hakatakse t\u00f5eks pidama ja osade puhul isegi tapma. Lugude abil me m\u00e4\u00e4ratleme ennast ja lugude abil suhtleme me teistega. Me keeldume olemast pelgalt bioloogia, me tahame olla oma v\u00e4ikese looga osa suuremast muinasjutust. Loo jutustamine ei t\u00e4henda minu jaoks ainult s\u00f5nalist narratiivsust, vaid v\u00e4ga erinevate impulsside kasutamist, muuhulgas emotsioone.<\/p>\n\n\n\n Ent lugu on vist ka miski, mille kaudu ma saan k\u00f5igepealt endaga ja siis loodetavasti ka vaatajaga kontakti. Kontakti tahaks aga sellep\u00e4rast, et kui seda mitte tahta, siis milleks \u00fcldse teatrit teha?<\/p>\n\n\n\n Pasolini on v\u00e4ga poeetiline, v\u00e4ga kirjanduslik. Kas kirjanduslikkus v\u00f5i r\u00f5hutatult poeetiline s\u00f5na on teatris takistuseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Pasolini on poeet k\u00fcll, kuid ta v\u00f5itleb k\u00f5igega ja k\u00f5igiga, mis liigub ning on. See kehtib ka poeesia kohta. Tema poeesia on korraga provokatiivne ning dramaatiline ning dramaturgiline ja poeetiline. Kuid ta ei ole h\u00f5llanduslik. Kui ta \u00fctleb asju, siis v\u00e4ga otse, tema poeesia on halastamatu. Pasolini poeesia ei vii sind sf\u00e4\u00e4ridesse, vaid l\u00f5ikab sisse.<\/p>\n\n\n\n \u00dcheks oluliseks teemaks Pasolini loomingus ja ka \u201eTeoreemis\u201d on kodanluse kriitika. Teiselt poolt on sul s\u00fcgav umbusk, kui teater hakkab moraliseerima. Kuidas \u00fchendada teatris kodanluse kriitika ja moraliseerimise v\u00e4ltimine?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See ongi v\u00e4ga keeruline. Esmalt peab antud konfliktist olema teadlik ning seda teadlikkust ka mingil moel n\u00e4itama. Me ise v\u00f5ime proovisaalis suurep\u00e4raselt teada, et kui me kritiseerime kodanlust, siis me kritiseerime iseennast, kuid teatrilaval v\u00f5ib k\u00f5ik ikka v\u00e4lja kukkuda mannetu moraliseerimisena ja epistli lugemisena.<\/p>\n\n\n\n Pasolini on \u00f5nneks h\u00e4das kodanluse m\u00e4\u00e4ratlemisega. Tema maailmas ehk 1960-ndate Itaalias oli m\u00e4rgata, kuidas suurkodanlus muutub v\u00e4ikekodanluseks ning seda teemat Eestis pole kunagi olnud. K\u00fcll aga t\u00e4hendas antud protsess, et Itaalias tekkis ulatuslik keskklass ja see on kindlasti t\u00e4nase Eestiga seotud. Nad v\u00f5itsid isegi valimised. Pasolini oli marksistina selle k\u00f5ige suhtes irooniline, aga ka eneseirooniline. Pole kahtlust, et tal l\u00e4ks majanduslikult kenasti ning et ta oli antud vastuolust teadlik. Tema segadus v\u00f5i pingutus tuleb mujalt. Ja nimelt: ta pole kindel, kas suurkodanlus, keda ta marksistina vihkab \u2013 kas selle kadumine on hea v\u00f5i halb. L\u00f5puks muutuski ta anarhistiks, sest ei osanud l\u00f5plikku seisukohta v\u00f5tta. Neil p\u00f5hjustel ei moraliseeri ta kodanluse \u00fcle, vaid k\u00fcsib, kas peaks neid m\u00f5istma v\u00f5i kas me peaks ehk ise olemagi k\u00f5ik kodanlased.<\/p>\n\n\n\n Mis on sinu seisukoht?<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00f5iki v\u00f5iks m\u00f5ista. Seda enam, kui oled lavastaja v\u00f5i n\u00e4itleja.<\/p>\n\n\n\n Miks sellisel juhul \u201eseda enam\u201d?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kritiseerida v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsida saad ainult siis, kui m\u00f5istad. Vastasel juhul esitad midagi, mida sa oled kuskilt lugenud. Probleem on t\u00f5eline ainult siis, kui see on natuke ka sinu probleem.<\/p>\n\n\n\n Pasolini teemades, aga ka kirjeldustes aimub selgelt 1960-ndate Itaaliat. Kas see oli suureks takistuseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ei olnud. Me vaatame huviga USA gangsterifilme, m\u00f5istame nende koodeksit, kuigi isiklikku sidet meil selle maailmaga ei ole. Aga vaatajad m\u00f5istavad kultuurilisi erinevusi, suudavad neid lugeda m\u00e4rkidena ning \u00fcldistada ja kohandada. Liiga palju ei pea seda teater nende eest tegema, ega vaataja rumal ei ole.<\/p>\n\n\n\n Pealegi usun ma, et paljud meie v\u00e4ikekodanlikud igatsused on just suurkodanluse ajastust ja me kopeerime neid alates sambakestest ja l\u00f5petades paplihekkidega. Kontekst v\u00f5ib olla \u201eTeoreemis\u201d Itaalia oma, kuid kultuuriliselt ei erine see k\u00f5ik nii \u00fcliv\u00e4ga palju.<\/p>\n\n\n\n \u00dcheks Itaalia-spetsiifiliseks teemaks on \u201eTeoreemis\u201d religioon, mis Itaalias on endastm\u00f5istetav, Eestis aga v\u00f5\u00f5ras. Sa tahtsid algusest peale, et see kihistus kindlasti sisse j\u00e4\u00e4ks. Miks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Minu jaoks ei olnud k\u00fcsimus religioonis, vaid ime v\u00f5imalikkuses. Inimesed ei ole \u00f5nnelikud ja rahul ning nad tahavad imet oma ellu. Nad tahavad midagi rohkemat kui see, mis on. Meil Eestis, aga v\u00f5ib-olla laiemalt kogu maailmas otsitakse sageli lahendusi esoteerikast, kuid antud juhul on ime ootus seotud klassikalise religioosse kontekstiga. Nii et k\u00fcsimus pole religioonis, vaid selles igatsuses, mis v\u00e4ljendab ennast religioonis. Ootuses ja lootuses, et tuleb miski v\u00f5i keegi ning muudab minu elus k\u00f5ik. Kas paremaks v\u00f5i halvemaks, see on juba isek\u00fcsimus. Aga ta muudab. Ja k\u00f5ik.<\/p>\n\n\n\n Veel \u00fcks oluline teemakimp on seksuaalsus, mis suudab n\u00e4idata inimest nii \u00f5rna kui ka brutaalsena, nii arvestava kui ka egoistlikuna, nii empaatilisena kui ka \u00e4rakasutajana. Mis sind huvitas?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See, et jumala v\u00f5i ime puudutus on Pasolinil just nimelt seksuaalne. \u00dchest k\u00fcljest on antud seksuaalne puudutus v\u00f5i penetreerumine kodanlasse metafoorne, kuid teisest k\u00fcljest on ta selgelt lihalik ning see lihalikkus kui religioosse ime katal\u00fcsaator on kahtlemata provokatiivne ja huvitav.<\/a><\/p>\n\n\n\n