![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/Kertu_Moppel_Kroot_Tarkmeel.jpg\")
<\/p>\n\n\n\n
Varem v\u00f5is lavastaja ja n\u00e4itleja Kertu Moppel (37) t\u00f6\u00f6tada end pigem puruks kui \u00f6elda \u201eei\u201c ahvatlevale pakkumisele. N\u00fc\u00fcd on ta \u00f5ppinud keelduma rahulikuma s\u00fcdamega. Vaimse tervise huvides v\u00f5iks seda teha ka p\u00f5hjenduseta, et oled pisikese lapse ema, arvab ta.<\/em><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kokkusaamisele tuleb Kertu pooleteiseaastase t\u00fctre Kirkega, kelle loomus on sama soojalt asjalik nagu ookerkollane kampsunike ta seljas. Kirkele v\u00e4ga meeldib h\u00e4ngida t\u00e4didega, ka poolv\u00f5\u00f5rastega, selgitab Kertu muigamisi. Kertu aga keskendub sel kevadel hoopis ainukordsele t\u00e4di nimega onule: hakkab lavastama enda kirjutatud t\u00fckki \u201eOnu Bella t\u00e4hestik\u201c.<\/p>\n\n\n\n Kertu, sa oled V\u00f5rust p\u00e4rit. Kas v\u00f5ro kiilt m\u00f5istad ja kellegagi seda veel r\u00e4\u00e4gid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00f5ru keelest saan aru, aga r\u00e4\u00e4kimine on roostes. Eks vahepeal, kui v\u00f5rukeelsete inimeste seltskonda satun, siis l\u00f6\u00f6b v\u00e4lja. Aga sellega v\u00f5iks teadlikumalt tegeleda, n\u00e4iteks kodus elukaaslasega r\u00e4\u00e4kida. Ta on mulgi juurtega, mulgi keel on \u00fcsna sarnane.<\/p>\n\n\n\n Eelmisel aastal p\u00e4lvisid koos Juhan Ulfsakiga kultuuri aastapreemia lavastuse \u201eMefisto\u201c eest Draamateatris. Oled \u00f6elnud, et l\u00fchidalt r\u00e4\u00e4gib \u201eMefisto\u201c sellest, kuidas v\u00f5itlevast kommunistist saab natsiriigi esin\u00e4itleja, v\u00f5imu t\u00f6\u00f6riist. V\u00f5ib vedada paralleele t\u00e4nap\u00e4eva Eestiga…<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lavastus tuli v\u00e4lja siis, kui Eestis hakati mingeid asju \u00e4ra keelama. Seej\u00e4rel l\u00e4ks poliitiliselt paremaks. N\u00fc\u00fcd, Ukraina s\u00f5ja tingimustes, r\u00e4\u00e4gib ta hoopis teist lugu. Meil on Juhaniga kokku lepitud, et ta m\u00e4ngib nii kaua kui jaksab: paratamatult inimene mingi hetk v\u00e4sib.<\/p>\n\n\n\n Draamateatri naabermajas Estonias alustab ERSO igat kontserti Ukraina h\u00fcmniga. Tuletab publikule meelde, et kristall-l\u00fchtrite all samettoolides muusika nautimine ei ole sugugi iseenesestv\u00f5etav. Mida sa arvad s\u00f5jateema kajastamisest t\u00e4nap\u00e4eva teatris?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui riigis on \u00fcksk\u00f5ik milline suur paradigma muutus, on imelik, kui sellest m\u00f6\u00f6da minnakse. Kuidas r\u00e4\u00e4kida nendest asjadest, aga mitte liiga otse, sest liiga otse tihti ei suuda. Saan aru, kui inimesed \u00fctlevad, et nad ei jaksa. Kuidas siis vaatajat s\u00e4\u00e4sta ja samal ajal mitte pisendada karme teemasid? Aasta otsa olen m\u00f5elnud, mille \u00fcle v\u00f5ib nalja teha, kas on okei teha suvelavastust?<\/strong><\/p>\n\n\n\n …ja seda sa tegema hakkadki. 1993. aasta suvel astus Rock Summeri pealaval \u2013 just enne Haddawayd \u2013 \u00fcles Onu Bella, kes oma kimedal t\u00e4mbril retsiteeris: \u00fckski sinu armsaist joobareist \/ ei kepiks sind seitse korda n\u00e4dalas ning temaga lava jaganud kirjanik Kati Murutar h\u00fc\u00fcdis heleda jaalega: anna veel! Sina olid tollal seitsmeaastane. Mis sind Bella puhul k\u00f5netab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Hakkasin m\u00f5tlema vabaduse teemale. Mis on vabadus? Kui olen vaadanud Bella videoid, siis minu jaoks ta kehastab loomevabadust tolles ajas. Kas tajume seda praegu sama olulisena? Igor Maasik tegutses Onu Bellana viis-kuus aastat, p\u00e4rast seda hakkas DJks. Olen temaga kord elus, s\u00f5bra pulmas, kus ta esines, isegi natuke juttu r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n\n\n\n H\u00e4sti lihtne on kultuuris hakata \u00fcle m\u00f5tlema, meelega s\u00fcgavust kiskuma. Onu Bella on hea n\u00e4ide, kuidas pealtn\u00e4ha inimene on loll, aga ei m\u00f5ju seejuures lollina. Ta oli ju intelligentne inimene, keemia\u00f5petaja. Kuidas saavutada m\u00e4ngulisus ja vabadus, ilma et muutuksid ise klouniks?<\/p>\n\n\n\n Kes siis Bellat m\u00e4ngima hakkab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00e4heneme sellele tegelasele kontseptuaalsemalt: on palju Bellasid. Teda kehastab mitu inimest: T\u00f5nis Niinemets, Ivo Uukkivi, Karmo Nigula, Anne T\u00fcrnpu. Trupis on veel Inga Salurand, Hilje Murel, Liisa Pulk, J\u00fcri Tiidus, Lauri Kaldoja. Valisin selle j\u00e4rgi, kes oskaks laulda ja tantsida. T\u00f5nis Niinemets siiski, vaatamata oma suurep\u00e4rasele r\u00fctmitunnetusele, ei pea viisi. Aga Bella laulis ka vahel nimme m\u00f6\u00f6da. Muusikalise kujunduse teeb Lauri Kaldoja ning laval on ka b\u00e4nd.<\/p>\n\n\n\n T\u00f5nis Niinemets on \u00fcks su ihun\u00e4itlejaid. K\u00fcmme aastat tagasi lavastasid Von Krahlis endakirjutatud n\u00e4idendi \u201eBloody Mary\u201c. Niinemets ja Ott Kartau sadasid sisse Erki Lauri ja Tiina Tauraite kehastatud paari koju ning vallandunud p\u00f6\u00f6rane joomine ja \u00f5udsed m\u00e4ngud ei j\u00e4\u00e4nud alla Edward Albee lavaklassikale \u201eKes kardab Virginia Woolfi?\u201c Mis on k\u00f5ige kummalisem koht, kust sa oled inspiratsiooni saanud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eBloody Mary\u201c inspiratsiooniks oli n\u00e4iteks \u00fclikond kui riietusese ja muidugi kokteil Bloody Mary. Eks alateadvus pani siis kokku, mida v\u00f5iks teha inimene, kes kannab \u00fclikonda ja joob Bloody Maryt. Ma usun, et nii see inspiratsioon tulebki. Pealtn\u00e4ha ebaolulistest detailidest, mis hakkavad silma.<\/p>\n\n\n\n Oled sa pigem prooviprotsessi nautija v\u00f5i tunned rahuldust tulemusest?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Oleneb etendusest. N\u00e4itlejana meeldis mulle vist proovis rohkem: k\u00f5ik on siis veel lahtine, huvitav. Etendus on juba sissetallatud rada. Rakvere teatris m\u00e4ngisime n\u00e4iteks \u201eArmastust t\u00f6\u00f6postil\u201c \u00fcle saja korra… leida seda nurka, mis sind k\u00e4ivitaks, on jube raske! M\u00fcts maha nende n\u00e4itlejate ees, kes viitsivad asju m\u00e4ngida sadu kordi. Sellep\u00e4rast ma hakkasingi h\u00e4sti kiiresti lavastama, et etenduste andmisest ma sellist kaifi ei saa.<\/p>\n\n\n\n Mis sind lavastamise juures veel v\u00f5lub?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See, et alguses ei ole midagi. Siis on m\u00f5ttev\u00e4lgatus, kujutad \u00e4hmaselt ette. \u00dched inimesed tekitavad asja ja teised tulevad seda vaatama \u2013 see muutub f\u00fc\u00fcsiliseks. Ilukirjanduse puhul toimub kogu tegevus su enda peas.<\/p>\n\n\n\n On sul praegu mahti raamatuid lugeda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n T\u00f5esti \u00fcritan iga p\u00e4ev lugeda tunnike v\u00f5i kaks, aga kui oled p\u00e4ev otsa kirjutanud, siis viimane, mida tahad, on n\u00e4ha t\u00e4hti oma silmade ees. Nagu p\u00e4rast maratoni jooksmist ei taha ka enam staadioniringi teha. Pigem vaatame elukaaslasega \u00f5htul mingit sarja, huumorit, meelelahutust. Tegelikult peaks hullult lugema! Kust need ideed muidu tulevad?<\/p>\n\n\n\n Millist meediat sa tarbid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Podcast<\/em>\u2019i \u201eYou\u2019re Wrong About\u201c (Ameerika ajaloo ja popkultuuri taskuh\u00e4\u00e4ling, mille l\u00f5id ajakirjanik Michael Hobbes ja kirjanik Sarah Marshall \u2013 toim). See on USA-keskne saade, kus saatejuhid r\u00e4\u00e4givad teemadest, mille suhtes kultuuris on tekkinud valearvamus v\u00f5i mis ei vasta t\u00f5ele, n\u00e4iteks printsess Dianast v\u00f5i Napsterist. Youtube\u2019ist vaatan ka h\u00e4sti palju, n\u00e4iteks Philosophy Tube\u2019i, kus Abigail Thorn v\u00f5tab ette mingi filosoofilise termini, r\u00e4\u00e4gib lahedalt lahti ja seob t\u00e4nap\u00e4evaga, n\u00e4iteks transinimeste \u00f5igustega.<\/p>\n\n\n\n Kustkohast leidsid oma viimase kunstielamuse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Seda on v\u00f5imalik hankida k\u00fcll, aga praegu ei tulegi meelde. Kui Robert de Niro m\u00e4ngib, siis on mul v\u00f5imalik uskuma j\u00e4\u00e4da, et see on p\u00e4ris. Aga kui tunnen n\u00e4itlejat inimesena, siis hakkan vaatama: ahaa, ta kasutab seda tehnikat v\u00f5i ta m\u00f5tleb siin niimoodi. Eestis teatrit vaadates segavad end vahele mingid debiilsed egok\u00fcsimused: kas ta tegi seda paremini kui mina? Paigutad ennast kohalikku teatripilti ja see h\u00e4irib. Tuleb v\u00e4lismaal teatris k\u00e4ia, saab palju rohkem vaadata puhta lehena.<\/p>\n\n\n\n Mis tundeid sus tekitab, kui loed m\u00f5ne t\u00fcki kohta \u00fcksmeelselt-\u00fclevoolavalt kiitvaid arvustusi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui esimesed kolm arvustust on kiitvad \u2013 ja see ei pruugi isegi olla kriitika, vaid h\u00fc\u00fcatus \u201eSuurep\u00e4rane!\u201c Facebookis \u2013, siis see h\u00e4sti tihti ankurdab avaliku arvamuse. P\u00e4rast seda hakkavad inimesed r\u00e4\u00e4kima rohkem kriitikast kui t\u00fckist ja peame sellele vaatama juba hiti paradigmast. Inimesed ei k\u00fcsi \u00fcksteiselt, mida sa sellest t\u00fckist arvad?, vaid kas oli siis nii suurep\u00e4rane? Ja kui veel pileteid ei ole saada, siis on kindel, et inimesed tahavad selle \u00e4ra n\u00e4ha. Just nimelt, k\u00fcsitaksegi, et kas sa oled selle \u00e4ra n\u00e4inud? Miks meil tekivad mingid kollektiivsed ihad v\u00f5i arusaamad, mis on hea ja mis ei ole? Samamoodi t\u00f6\u00f6tab mood: mingid inimesed hakkavad kandma midagi, mis seni on tundunud imelik, ja \u00fctlevad, et see on ilus. M\u00f5nikord tahame kollektiivselt vihata midagi, mida enne oleme armastanud. Saame aru, et senine meid enam ei rahulda, ja tahame edasi liikuda. Hiljutine skandaal TFW \u00fcmber on selle kohta hea n\u00e4ide.<\/p>\n\n\n\n Oled sa kirjutaja-lavastajana oma asjade kallal nokitseja? V\u00f5i suudad \u00f6elda, kasv\u00f5i enesele, et n\u00fc\u00fcd on hea k\u00fcll?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See ongi k\u00f5ige raskem konflikt: kas j\u00e4tta rahule v\u00f5i hakata kontrollima, mida v\u00f5iks teistmoodi teha? Kas ma n\u00fc\u00fcd hakkan \u00fctlema, et tegelase s\u00e4rgi v\u00e4rv on ikkagi pool tooni liiga hele, v\u00f5i on see suures pildis okei? Stsenaariumi v\u00f5ib \u00fcmber kirjutada l\u00f5putult, aga kui ma n\u00e4itlejaid juba tunnen, siis tean, et nad muudavad s\u00f5nastust nagunii enda j\u00e4rgi \u00fcmber. Kui sa oled teinud k\u00f5ik endast oleneva, siis on hiljem oma asja okei vaadata. Aga kui tunned, et oleks ikka v\u00f5inud proovida teistmoodi, siis j\u00e4\u00e4b kripeldama.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige lollimate hulka kuuluvat k\u00fcsimust \u201eMis on su lemmikv\u00e4rv?\u201c v\u00f5iks kunstnikult isegi p\u00e4rida. Sina \u00f5ppisid enne lavakasse astumist Tartus maalikunsti. Kuidas sa oma kunstnikuk\u00e4ekirja iseloomustad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lemmikv\u00e4rv on roheline. Ma saan aru, et minu vanuses ei ole enam normaalne, et inimesel on lemmikv\u00e4rv, aga mul on lapsep\u00f5lvest saati olnud roheline. Number kaks lemmik on lilla. Soojad toonid v\u00e4ga ei meeldi, kollane ja oran\u017e on enamasti pigem koledad. \u00d5ppisin maali ainult kaks aastat, sellega ei j\u00f5udnud k\u00e4ekiri v\u00e4lja kujuneda. Katsusin pl\u00e4tserdada, et oleks enam-v\u00e4hem sarnane objektiga, mida kujutada tahtsin.<\/p>\n\n\n\n Mis sul veel teatris ja seriaalip\u00f5llul kavas on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Teatris saab plaane teha aasta-kaks ette. Mul on praegu koost\u00f6\u00f6s arenduses kaks filmi: \u00fche teema on naistevastane v\u00e4givald, teine on sotsiaalkriitiline muusikal. Aga ma ei tea, kas nad saavad rahastuse. Elu v\u00f5ib tuua midagi muud. Paar aastat tagasi kirjutas \u00fcks mu s\u00f5ber filmistsenaariumi Putinist, kes pageb Eestisse, osa v\u00f5tteid oleks pidanud toimuma Venemaal. Arusaadavalt see projekt n\u00fc\u00fcd enam k\u00e4iku ei l\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast t\u00f6\u00f6tamist Rakvere teatris aastatel 2010\u201312 olid k\u00fcmme aastat vabakutseline, kirjutasid \u2013 ja kirjutad endiselt \u2013 n\u00e4idendeid, stsenaariume seriaalidele, stand-up<\/em>-kom\u00f6\u00f6diatekste. Kuidas vabakutselise elu sulle sobis?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Vabakutseliste kultuuriinimeste rahastamine on t\u00e4htis k\u00fcsimus. Et saaks juhtuda \u00e4gedad asjad, on m\u00f5nikord vaja teha ka midagi sellist, mis ei ole kindla peale minek; mille eesm\u00e4rk ei ole kommerts, v\u00f5imalikult suure hulga raha teenimine. On vaja aega ja ruumi, et loomeinimesed saaksid eksperimenteerida. Kunsti tegemine peab ka kunstnikule endale olema \u00fcllatav, aga selleks pead h\u00e4sti palju pimedas kobama.<\/p>\n\n\n\n Sa oled meedias k\u00f5nelenud, et juba \u00fcsna varakult, keskkoolip\u00e4evil tabas sind depressioon ning jagu said sellest m\u00f5ned aastad tagasi, kui tegid l\u00e4bi antidepressantide kuuri. Depressiooni kohta kasutatakse sageli \u00fcmber\u00fctlevat kli\u0161eed \u201emust auk\u201c. On sul v\u00e4lja pakkuda m\u00f5ni v\u00e4rskem v\u00e4ljend, andmaks edasi, mis toimub depressioonis inimese sees?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Keerukas k\u00fcsimus. L\u00fchidalt v\u00f5iks \u00f6elda, et seal liiguvad tunded seinast seina. N\u00e4iteks vihahood ja tohutu v\u00e4simus on suur osa sellest. Inimesed tihti ei saa aru, et neil v\u00f5ib depressioon olla, sest neil on ettekujutus, et see on ainult kurvameelsus. Aga deprekas h\u00f5lmab endas n\u00e4iteks ka s\u00fc\u00fctunnet, et miks ma ei suuda mingeid asju teha. V\u00f5i ootamatut tahtetust. See on see tunne, et sa ei saa iseenda peale loota. Gorki \u201eV\u00e4ikekodanlastes\u201c \u00fctleb noor naine Tatjana p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud enesetapukatset: \u201eEi ole minust ilu ega r\u00f5\u00f5mu.\u201c Ma vahel m\u00f5tlen selle v\u00e4ljendi peale. Seal on midagi tabavat.<\/p>\n\n\n\n Kas sul on depressiooni t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4nud midagi tegemata?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma ei usu, et on. Pigem vastupidi. M\u00f5tlen, et mingitel hetkedel oleks v\u00f5inud puhkust v\u00f5tta ja ennast ravida, mitte kuidagi poolpiduselt, hambad ristis, \u00fcritada k\u00f5ike korralikult \u00e4ra teha. \u201eEi\u201c on v\u00e4ga raske \u00f6elda juba puhtalt hirmust, et \u00e4kki enam ei k\u00fcsita v\u00f5i kutsutagi kuhugi.<\/p>\n\n\n\n Sa v\u00f5tsid veel antidepressante, kui said teada, et oled lapseootel. Kuidas su beebiootus kulges?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lapseootus oli \u00fcllatavalt okei. Aga et rasedus oli ootamatu, tegin samal ajal t\u00f6\u00f6d kuni s\u00fcnnitamiseni. Ei olnud nii, et istun kodus, sisustan lastetuba ja ostan m\u00f5mmisid kokku.<\/p>\n\n\n\n Mismoodi m\u00f6\u00f6dusid esimesed kuud emana?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See, et magada ei saa, oli etteaimatav. Aga ma ei kujutanud ette, et midagi ei j\u00f5ua l\u00f5puni teha, kogu aeg on mingid katkestused. Meil oli alguses probleeme Kirke s\u00f6\u00f6misega: ta j\u00e4i tissi otsas magama ja tema kaal hakkas langema. Iga kahe-kolme tunni tagant tuli talle piim sisse saada. \u00dcritasime teda \u00fcleval hoida, et ta s\u00f6\u00f6ks, ja see v\u00f5is v\u00f5tta kuni tund aega. Pidime kaaluma teda ja tema kakat ja pissi samuti. See kaustik on seni alles (naerab)<\/em>! See on perereliikvia, selle saab ta k\u00e4tte, kui on 18, et tal oleks motivatsiooni kunagi emme ja issi m\u00e4hkmeid vahetada.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4hed sa m\u00f5tetes nii kaugele?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Minu vanaema oli 86, kui ta siitilmast lahkus. Ta elas l\u00f5puni oma kodus, m\u00f5nikord inimesed k\u00e4isid tal abiks ahju k\u00fctmas. Ei tea ju, mis tuleb, iga\u00fchel on see omamoodi. V\u00e4ga palju ei ole m\u00f5tet ette m\u00f5elda.<\/p>\n\n\n\n Kas teisele lapsele m\u00f5tled?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma ei ole kunagi m\u00f5elnud, et perekond peaks tingimata t\u00e4hendama lapsi. (R\u00f5\u00f5msalt) <\/em>Meil on kaks kassi ka.<\/p>\n\n\n\n Mida Kirke iseloomus sa tunnistad endale omaseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mida mina oma lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan, ei pruugi vastata sellele, mis oli tegelikult. Mina vist olin rahulikum, tema on h\u00e4sti seltskondlik \u2013 see, kahtlustan, on isa poolt.<\/p>\n\n\n\n