Valle-Sten Maiste, Sirp, 28,07.2023<\/p>\n\n\n\n
Kui k\u00fcsida, mis on kultuuris praegu kuum ja elus oluline, on selge, et mis iganes. Tambet Kaugema k\u00fcll hoiatas, et suveteatris on \u201ev\u00f5imalus koperdada kehva lavastuse otsa kahetsusv\u00e4\u00e4rselt suur\u201c. Delfi aga on suvespektaaklite reportaa\u017eide tarvis rakendanud lisaj\u00f5ude. Ja ehkki \u201eNorman ja Siivutud m\u00f5tted\u201c pole esile kutsunud Taylor Swifti \u00fcmber tekkinud p\u00f6\u00f6rist, kus \u201epileteid ei v\u00e4ljastata enam j\u00e4rjekorra, vaid f\u00e4nnide ps\u00fc\u00fchikasse arme j\u00e4tva \u00f5udusunen\u00e4olise loterii alusel\u201c, t\u00f5devad meiegi lustim\u00e4ned\u017emendid, et \u00e4ra tarbitakse k\u00f5ik. Nagu eraelulise ainese pinnalt nentis kogenud n\u00e4itlejanna Merca: \u201eEesti mees on ikka kohal nagu sitt bumerang\u201c.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4\u00e4vaid v\u00e4\u00e4rtusi janunedes ei j\u00e4\u00e4 s\u00f5elale palju, ent esile t\u00f5useb siiski Merca kunagine lavapartner Igor Maasik aka Bella. \u00c4sja ilmutati vin\u00fc\u00fclil juba neljas Bella album. \u00dcleilmselt seksikat Misha Panfilovit Bella v\u00e4\u00e4rikaimate helikandjate arvukuse osas ilmselt ei p\u00fc\u00fca. Kuid n\u00e4iteks Anne Veski j\u00f5udis sama tulemuseni vaid sovetimasinav\u00e4rgi ja vene keele toel ning \u201eainult eesti ja inglise keeles ning ainult s\u00fcdamest laulvad kultusb\u00e4ndid\u201c* nagu Karavan ei ole k\u00fc\u00fcndinud saavutuseni isegi mitmeks pooldudes.<\/p>\n\n\n\n
Vin\u00fc\u00fclide k\u00f5rval on Bella p\u00e4randit monumentaliseerimas viimse \u00f5htu ja ruutmeetrini v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud m\u00e4lestusmuusikal rahvusteatris. Sellist au ei ole osutatud Smeljanskile ega Vlassovile, Jaak Joalale ega Gunnar Grapsile, kelle tegemised talletas teatrilukku eraalgatuslik avangardtrupp kodumaa \u00e4\u00e4realadel. \u00dchiskonna ja vaimu arengud\u00fcnaamikat m\u00f5ista soovijail on aeg k\u00fcsida, mis on viinud olukorrani, et Eesti Draamateatri auv\u00e4\u00e4rne publik tungleb vaatama lavastust figuurist, kes oma austajaskonna poole p\u00f6\u00f6rdus s\u00f5nadega: \u201eHea kuulaja, mul on sulle suveniir v\u00e4lja pakkuda \u2013 T-s\u00e4rk nikkuvate rottidega\u201c?<\/p>\n\n\n\n
\u00dclearune on Bellaga seoses r\u00e4\u00e4kida mingist tabude paljastamisest, piiride \u00fcletamisest. Transgressiivsust, kunsti kunsti p\u00e4rast v\u00f5i progressiivsust identi\u00adteedik\u00fcsimustes meie omap\u00e4rane keemiainsener vaatamata oma kleitidele, naiselikele h\u00e4\u00e4litsustele ning Amanda Leari lembusele ei pakkunud. Absurdne on selle provintsikabaree puhul k\u00f5nelda seksist ja selle s\u00fcmbolist (andku armas Heli Vahing siinkohal andeks). Laval ebalevas k\u00e4puli\u00adasendis alasti paariliste (neiu Eva k\u00f5rval meenub siin ka \u201eteine Arnold\u201c) \u00fcmber kohmakalt v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadega \u017eongleerinud Bella t\u00f5i meelde pigem Sylvia Plathi, kes kirjutas, et meil k\u00f5igil on krohvi ja l\u00e4ike all oma puujalg, papist tuss v\u00f5i klaassilm.<\/p>\n\n\n\n
Bella karneval oli algusest peale (\u201eMiks \u00fckski daam ei istu mu Fiatti?\u201c) ja k\u00fcpsena aina enam valu ja l\u00e4bi\u00adkukkumisi mitte kinni katta p\u00fc\u00fcdev freakshow, sellisena t\u00e4ielik vastand \u00fcmbritsevale \u00e4hkivale edukultusele. 1990. aastail algas v\u00f5ltshelmeste ja paukherneste ajastu \u00fches uut t\u00fc\u00fcpi heroilisuse ja pihtimuslikkusega. T\u00e4helepanu t\u00f5mbas isikute v\u00f5itlus meeleolu k\u00f5ikumiste, kehakaalu, ninakuju ja tagumiku diameetriga. Bella jorsijoodli fenomen peitus oskuses seda piinlikkust, edu\u00adkultust, t\u00e4helepanus\u00f5ltuvust, t\u00fchis\u00f5nalisust, aga ka mees\u0161ovinistlikku jobusust filtriteta \u00e4\u00e4rmuseni pongestada.<\/p>\n\n\n\n