Kairi Kruus, Draamateatri ajaleht nr 26, oktoober 2023<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Vastab Tiit Ojasoo<\/em><\/p>\n\n\n\n 1. novembril Draamateatri suures saalis esietenduv \u201eVend Antigone, ema Oidipus\u201c on Mati Undi t\u00f6\u00f6tlus Sophoklese ja Euripidese antiiktrag\u00f6\u00f6diatest. Kuidas j\u00f5udsid just selle tekstini?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eks tekst leitakse ikka l\u00e4bi vajaduse. Alati rabab \u00fcht lavastust l\u00f5petades p\u00f5letav k\u00fcsimus, et kuhu edasi? M\u00f5nikord on selge, et tuleb minna kuskile t\u00e4itsa mujale, vahetada mastaapi, stiili, k\u00f5la; teinekord on vajadus j\u00e4tkata samas suunas. P\u00e4rast \u201eMacbethi\u201c ei tundunud v\u00f5imalik asuda olmeprobleeme, isiksustevahelisi armuasju v\u00f5i muud taolist lahendama. Pealegi muutub maailm \u00fcha hektilisemaks ja murelikumaks, kom\u00f6\u00f6dia siin suuremat enam ei aita, meelt pole vaja mitte lahutada, vaid kinnitada.<\/p>\n\n\n\n Antiiktrag\u00f6\u00f6diad on kirjutatud ajal, kui l\u00e4\u00e4nemaine kultuur oli veel noor, kui demokraatiat alles leiutati ja samas ei olnud \u00fchiskonda, polisesse puutuvad k\u00fcsimused kauged ja delegeeritavad, vaid igal kodanikul tuligi ise s\u00f5tta minna, oma rahaga kultuuri toetada ja seda k\u00f5ike veel ratsionaalselt p\u00f5hjendada. Trag\u00f6\u00f6diad on kirjutatud selleks, et s\u00fcda oleks vapper ja pea selge. Siit hakkab paistma, miks ma praegu trag\u00f6\u00f6dia juurde j\u00f5udsin.<\/p>\n\n\n\n Mati Undi t\u00f6\u00f6tlus on muidugi omaette teema. L\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes on nii, et antiiktrag\u00f6\u00f6diaid lavastatakse Eestis v\u00e4he, sest neid lavastatakse v\u00e4he, kuna neid lavastatakse v\u00e4he. Traditsioon on nii \u00f5huke ja \u00fcldine (antiik)kultuuriharidus samuti, et m\u00fcriaad Vana-Kreeka nimesid, millest iga\u00fchega<\/p>\n\n\n\n kaasneb kohe ka mitmeid m\u00fc\u00fcdiversioone, see k\u00f5ik ummistab vaataja vastuv\u00f5tukanalid juba esimestel sekunditel. Eestlastena me saame hetkega aru, kui keegi viitab toa mustale laele, aga seda lage vanale kreeklasele seletama hakata\u2026 l\u00e4heks ilmselt keeruliseks. Kui keegi viitab kuningas Laiose needusele, siis neid, kes teavad, et ta oli neetud, ei ole paraku enamus ja neid, kes teavad, mille eest t\u00e4psemalt ta neetud oli \u2013 noh, neil on olnud \u00f5nne saada hea humanitaarharidus. Samas kuningas Oidipuse loo kontekstis on see teadmine suhteliselt oluline.<\/p>\n\n\n\n Unt geniaalse dramaturgina on v\u00f5tnud kolm Teeba linna puudutavat lugu, puhastanud and suuremalt jaolt sellest, millest keegi niikuinii aru ei saaks (kusjuures Unt oli meie, lihtsurelike vastu k\u00fcllaltki leebe, uskus meie m\u00f5istusesse ja lugemusse), l\u00fchendanud ja rookinud v\u00e4lja ka hulga k\u00f5misevat paatost. Traagika on alles j\u00e4\u00e4nud, huumoriton juurde tulnud. Ma oleks p\u00fcstihull, kui ma ei kasutaks t\u00e4nuga sellist dramaturgilist ettevalmistust. Undi enda lavastusest on m\u00f6\u00f6das piisavalt palju aega, see tekst lihtsalt n\u00f5udis uuesti lavale toomist.<\/p>\n\n\n\n Ja siis muidugi see kaar, mille Unt omakorda antiiksete hiiglaste \u00f5lgadel seistes kokku veab \u2014 Teeba linna asutaja t\u00fctardest ja nende lastest kuni Antigoneni, kes peatab s\u00fcndimise, kes l\u00f5petab selle seitse inimp\u00f5lve kestnud kannatuste loo. Unt p\u00fc\u00fcab muidugi veel kaugemale sirutada, sest Kadmos, Teeba asutaja, sattus Kreekasse ju \u00fcldse ainult selle p\u00e4rast, et ta l\u00e4ks Euroopat otsima (Europet, oma Zeusi poolt r\u00f6\u00f6vitud \u00f5de), kuid loobus, tappis m\u00f6\u00f6daminnes \u00fche lohe, k\u00fclvas selle hambad maha, neist kasvasidki talle kodanikud. Lohe oli s\u00f5jajumal Arese poeg, Ares ei olnud oma poja m\u00f5rvamise \u00fcle \u00f5nnelik ja need lohehambakodanikud, ega neist ka rahuarmastavaid t\u00fc\u00fcpe ei saanud. Ehk siis Unt r\u00e4\u00e4gib Euroopa kultuuri s\u00fcnni ja paraku ka surmaloo.<\/p>\n\n\n\n Unt l\u00f5i selle teksti 2000ndate alguses omaenda lavastuse jaoks. Mis on Undi teksti juures sellist, mille puhul tundsid \u00e4ra, et see klapib just sinu n\u00e4gemusega, kuidas praegu antiiktrag\u00f6\u00f6diat lavastada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Noh, eks seal on selliseid 20 aastat vanu nalju ka \u2013 viited Heimar Lengile ja Hannes V\u00f5rnole, nendest oleme me m\u00f5istagi vabanenud. Samas kui vastv\u00f5itud kuningas Kreon seab prioriteediks number \u00fcks julgeoleku ja \u00e4hvardab, et \u201eme laev v\u00f5ib pardal kanda ainult liitlasi\u201c, siis tsiteerib Unt 9\/11 j\u00e4rgset USA administratsiooni, kuid need laused ei ole ajaloo edenedes meist kaugemale j\u00e4\u00e4nud, vaid paraku ebameeldivalt palju l\u00e4hemale nihkunud. Ennustaja Teiresias manitseb \u201eBakhantides\u201c pimeduse ja upsakusega l\u00f6\u00f6dud kuningas Pentheust, et uus jumal Dionysos \u201euusi suundi esindab: teatrit, hullust, h\u00e4marseisundeid, meesnaist, naismeest, ja jumalinimest ja inimjumalat, ja \u00fcldse igasugu kahem\u00f5ttelisust ja ekstaasi\u201c. Sellist teksti Euripidesel m\u00f5istagi ei ole, h\u00e4marseisund on Undi lemmikv\u00e4ljend, meesnaised ja naismehed on \u00fchtpidi vanakreeka suurused, teistpidi oli see 20 aastat tagasi kuidagi rohkem \u00fcllatav ja innovaatiline, t\u00e4nap\u00e4eval isegi enam mitte.<\/p>\n\n\n\n Mulle l\u00e4heb korda k\u00f5ige rohkem see inimjumala-jumalinimese nimetamine, meenub kohe Yuval Noah Harari ja tema \u201eHomo Deus\u201c, mis algab umbes nii, et inimkond on \u00fcletanud n\u00e4lja, s\u00f5ja ja haigused ning j\u00f5udnud jumala staatusesse. \u00dcle maailma \u00fcha hoogu koguvat barbaarsust tunnistades peab jumalaks olemise \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5tlema\u2026 Nagu igas klassikalises tekstis, on Undigi Teeba-ts\u00fckli r\u00f5huasetused ajas veidi nihkunud, kuid see v\u00e4rskus, mille Euripides ja Sophokles oma tekstidesse kinni p\u00fc\u00fcdsid ja mille Unt \u201eeestindas\u201c, see v\u00e4rskus on ikka alles.<\/p>\n\n\n\n Mis puutub konkreetselt lavastatavasse teksti, siis \u00fcldjoontes oleme Undi-truud. Kuid ta kirjutas oma versiooni konkreetsetele n\u00e4itlejatele m\u00f5eldes, meie trupp on kaunikesti erinev. Ma olen nimiosad palju rohkem n\u00e4itlejate vahel laiali jaganud, see on omakorda tinginud ka v\u00e4ikesed k\u00e4rped ja mitu olulist juurdekirjutust \u2013 muidugi mitte minu enda kidurast sulest, vaid ammutame samadest allikatest, kust Untki seda tegi. Unt oli postmodernist, ta viitas ja tsiteeris,vihjas ja v\u00f5\u00f5ritas. Mina olen ehk vanamoodsam, ma usun s\u00fcndmusesse, siin ja praegu olemisse, katarsisesse. Haridus mul ju ka selline rakenduslik\u2026 K\u00f5ige suuremat inspiratsiooniallikat, mille Unt teksti sisse kirjutas, ta kummalisel kombel ise ei kasutanud \u2013 nimelt on instseneeringus mitmeid l\u00f5ike Hella Wuolijoki \u201eS\u00f5jalaulust\u201c, ta on sinna lisanud \u201eMehetapja Maie\u201c laulu ja nii edasi, kuid Vanemuise lavastuses neid ei lauldud, \u00fcksnes retsiteeriti. Meil lauldakse, ja see on oluline.<\/p>\n\n\n\n Paar n\u00e4dalat on Draamateatri maja olnud t\u00e4is esmapilgul vastandlikke helisid \u2013 harfim\u00e4ng ja regilaul. Spotify\u2019st sellist kombinatsiooni juba ei leia. Kuidas s\u00fcndis selline heliruum?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Selleks, et kreeka m\u00fc\u00fcdile ligi saada, tuleb k\u00f5igepealt tee oma m\u00fc\u00fctideni leida, siin aitab meid regilaul. Ja kui tahta jalad maast lahti saada, on vaja jumalikku instrumenti, milleks siis ei k\u00f5lba enam kannel, vaja on harfi. Harfi soovitas Anne T\u00fcrnpu ja Annet soovitas Mati Unt l\u00e4bi oma instseneeringu. Mul \u00f5nnestus t\u00e4nu vanale tutvusele Olari Eltsiga leida Eesti vaat et \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel \u00fclesloetavatest harfim\u00e4ngijatest just see \u00f5ige, Lisanne Rull, keda me oleme prooviperioodil k\u00fcll pidanud maestro Neeme J\u00e4rviga jagama, kuid kes s\u00f5na otseses m\u00f5ttes lummab kogu maja, kui harfi keeled helisema hakkavad.<\/p>\n\n\n\n Mul oli alguses unistus, et lavastus oleks t\u00e4ielikult unplugged<\/em>, m\u00e4ngitud ilma elektrita. Me isegi katsetasime, kas oleks v\u00f5imalik gaasilampide valgel etendada, elekter t\u00e4itsa v\u00e4lja l\u00fclitada, kuulata ainult inimese hinge\u00f5huga tehtavaid helisid. Draamateater oli piisavalt lahke, et selline eksperiment teha, paraku selgus, et elav leek s\u00f6\u00f6b p\u00e4ris mehiselt hapnikku, kuigi pilt oli ilus, siis hingamiseks suurt midagi alles ei j\u00e4\u00e4nud. Seega olin sunnitud esialgsest kontseptsioonist paar sammu tsivilisatsiooni poole astuma, aga arvutist ei tule \u00fchtegi heli, k\u00f5ik on etendajate kopsude ja s\u00f5rmede t\u00f6\u00f6. Trag\u00f6\u00f6dia on kehaline kogemus.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5rreldes teiste Euroopa teatritega lavastatakse Eesti teatrites antiiktrag\u00f6\u00f6diaid pigem harva. Millest see on tulnud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nagu ma eelpool \u00fctlesin, langeb \u00fcksikule lavastusele ja lavastajale liiga suur raskus k\u00f5ike seletada, tegelda tegelaste tutvustamise ja taustade avamisega. Teine asi on muidugi see, et eesti teatrile meeldib ps\u00fchholoogitsemine, hinges\u00fcgavusi puudutavad p\u00f5nevad lood. Antiiktrag\u00f6\u00f6dia on ju k\u00f5ike muud. Anne Lillel on \u00fcks tore artikkel sellest, mis seda Oidipust ikkagi vaevab ja ta peatub ka Sophoklese n\u00e4idendil. Sophokles ei kirjutanud lihtsalt m\u00fc\u00fcdist maha, vaid ta lisas midagi p\u00f5him\u00f5tteliselt uut.<\/p>\n\n\n\n See, mida Sophokles maailmas esimesena tegi, oli kosmose ja sootsiumi vahelisele konfliktile isikliku tasandi lisamine. Enne seda oli draamakirjanduses m\u00fctoloogiline ja \u00fchiskondlik, polise tasand. M\u00fctoloogiline kandis arusaamist maailmakorrast ehk kuidas maailmas asjad k\u00e4ivad. \u00dchiskondlik tasand s\u00fcndis asjaolust, et neid n\u00e4idendeid kirjutati Ateena linnriigis ja need suhestusid aktiivselt tollaste p\u00e4evakajaliste teemadega. Aga Sophokles lisas sinna juurde veel ka inimese isikliku tasandi. Oidipus ei ole \u00fcdini positiivne kangelane, ta ei ole ka \u00fcdini negatiivne kangelane. Ta on inimene oma vigade ja voorustega ja tema k\u00f5ige suurem tugevus on tegelikult ka k\u00f5ige suurem n\u00f5rkus.<\/p>\n\n\n\n Anne Lill sedastab, et Sophoklese \u201eKuningas Oidipuse\u201c v\u00e4\u00e4rtus seisneb selles, et me n\u00e4eme konfliktide mitmepalgelisust, seoste keerukust. K\u00f5ik kolm tasandit \u2013 m\u00fctoloogiline, \u00fchiskondlik ja ps\u00fchholoogiline ehk isiklik \u2013 on korraga esindatud. Mida aeg edasi, seda rohkem kadus kirjandusest m\u00fctoloogiline tasand. \u00dchel hetkel kadus \u00e4ra ka \u00fchiskondlik, laiem sotsiaalne tasand. Ja see kirjandus, mis r\u00e4\u00e4gib, kuidas inimene tunneb ennast nii \u00fcksildasena, v\u00f5\u00f5randununa, on ainult inimesest endast. See ei r\u00e4\u00e4gi enam ei \u00fchiskonnast ega kosmosest.<\/p>\n\n\n\n Mulle tundub, et eesti teatris r\u00e4\u00e4gime juba pikemat aega j\u00e4rjekindlalt iseendast. Eesti teatrina r\u00e4\u00e4gime muidugi eestlasest kui sellisest. Kui huvitav eestlane on, kui raske saatusega ja kui huvitavate probleemidega, eriline ekstaas saabub siis, kui avastame, et m\u00f5ni muu maailma probleem on meil ka olemas! Me oleme ju nii kosmopoliitsed! Olen ise ka korduvalt huvitavast Eestist r\u00e4\u00e4kinud, aga n\u00fc\u00fcd tahaks teha tagasisammu. Proovida r\u00e4\u00e4kida kolmel tasandil korraga.<\/p>\n\n\n\n Kuidas end antiikm\u00fc\u00fctide halastamatus maailmas siiski kodusemalt tunda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Miks peaks end seal koduselt, hubaselt tundma? Trag\u00f6\u00f6dia peab tekitama \u00f5udu, mis lubab ise paremini elada. Need n\u00e4idendid kirjutati kaks tuhat viissada aastat tagasi Ateena linnriigis. Kodanikud olid siis ainult need mehed, kes olid vabad ja s\u00fcnnilt ateenlased, teised olid orjad. Naised avalikus ruumis ei k\u00e4inud, nad olidki vaid kudujad, millele Unt korduvalt viitab. See on ikka v\u00e4ga erinev k\u00f5igest sellest, millega me praegu harjunud oleme.<\/p>\n\n\n\n Aga teistpidi \u2014 Antigone tahab oma vaenlase poolel v\u00f5idelnud venna matta, sest see on ainu\u00f5ige tegu. Talle \u00f6eldakse, et see on seadusega keelatud ja selle eest ootab surm, kuid Antigone j\u00e4\u00e4b enesele kindlaks, sest on olemas asju, mida lihtsalt peab tegema. Antigone \u00f5de magab maha \u00f5ige hetke \u00f5ige valiku tegemiseks. Ja p\u00e4rast on juba liiga hilja. Traagilisel kombel selgub, et terve linn peab Antigone valikut \u00f5igeks, aga keegi ei julge \u00f6elda. See ei tohiks meilegi v\u00f5\u00f5ras olla, et on kerge valik ja siis on \u00f5ige valik.<\/p>\n\n\n\n Mis aga k\u00f6idab Euroopa lavastajaid antiiktrag\u00f6\u00f6diate juures, et nad ikka ja j\u00e4lle nende lugude juurde p\u00f6\u00f6rduvad? Mis sind trag\u00f6\u00f6dia v\u00f5i ka laiemalt m\u00fc\u00fcdi puhul k\u00f5netab?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Euroopa lavastajate eest ei oska k\u00fcll kuidagi k\u00f5neleda, vahest tasuks m\u00f5elda Euroopa teatripublikule, miks nad ikka ja j\u00e4lle leiavad tee trag\u00f6\u00f6diaid vaatama? Lugusid, mida on \u00fcldse v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida, kuskilt juurde ei tule, inimkonna, \u00fchiskonna ja inimese ees seisvad k\u00fcsimused on ikka needsamad, nende k\u00fcsimuste peitmine \u00fche v\u00f5i teise \u201euue\u201c loo glasuuri alla on sageli lihtsalt t\u00fc\u00fctu. Siis ongi \u00f5igem minna antiiki, mitte teha n\u00e4gu, et ma r\u00e4\u00e4gin teile n\u00fc\u00fcd p\u00f5neva seiklusloo, mille l\u00f5ppu te keegi ei tea, vaid ma r\u00e4\u00e4gin loo, mille l\u00f5ppu te teate ja ma ka tean, et te teate, ja selles \u00fchises teadmises me kinnitame, et me elame samas maailmas ja lahendame ikka sama, inimeseks olemise k\u00fcsimust.<\/p>\n\n\n\n