![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/Teoreem_Johan_Elm12-2512x1675.jpg\")
Tekstitihedas lavastuses p\u00fcgatakse sisemisi elupuid.<\/em><\/p>\n\n\n\n L\u00e4\u00e4ne kultuuris on aasta 1968 maagilise auraga \u2013 see on m\u00e4ssu aasta. Samal aastal tulid Pasolinil pealkirja \u201eTeoreem\u201d all v\u00e4lja nii film kui ka jutustus. Kui film on pea \u00e4\u00e4rmuseni s\u00f5naaher, siis raamat on oma \u00f5hukeses formaadis pea \u00e4\u00e4rmuseni s\u00f5na- ja t\u00e4hendustihe \u2013 siin on k\u00f5ike, mida 60ndate kontrakultuur endas kandis: vasakpoolseid\u00a0statement\u2019e,\u00a0religioonim\u00e4nge p\u00fchalikkusega, seksuaalrevolutsiooni ning hulganisti ambivalentsust ja vastuolusid. Kuidas sellisest ajastu vaimust (ning muidugi Pasolini enese erakordsest p\u00f5lemisest) kantud teose kohandamine pea 50 aastat hiljem Draamateatri lavale ja laiemalt Eesti kasvava heaolu\u00fchiskonna pinnasesse k\u00fcll toimida v\u00f5iks? Toimib ja ei toimi, oleks k\u00fcllap aus vastus. Nii nagu algmaterjal, on ka Ulfsaki lavastus teatavas m\u00f5ttes aja ja kohata. Markeeritakse k\u00fcll mingit aegruumi, kuid see j\u00e4etakse ka lahtiseks. Ometigi tiirleb lavastus materjalitruult kodanluse kui klassi v\u00f5i m\u00f5iste orbiidil, mille p\u00fc\u00fcdlikult \u00fclalhoitavasse igap\u00e4eva s\u00f5idab sisse eikusagilt saabunud m\u00fcstiline K\u00fclaline.\u00a0<\/p>\n\n\n\n K\u00fclaline on kui 70ndate glamuurne popstaar, kes ilma pingutuseta l\u00e4bi ruumi liugleb ja t\u00fckk t\u00fcki haaval patriarhaalse perekonna tundemaailmast vaid varemed j\u00e4rele j\u00e4tab. Tuumikpere liikmed on kui f\u00e4nnid, kes tahaksid K\u00fclalisest viilu saada, julgemata seda k\u00fcll otse tunnistada. Ja selle all tiirleb oma muruniidukiga imelist rohelist aeda hariv vaevum\u00e4rgatav Teele, kelle karakterikaar lumpenist messiaks ka eht pasolinilik on. <\/p>\n\n\n\n Kas Eestis eksisteerib kodanlus, kelle elukombed, rituaalid ja v\u00e4\u00e4rtused lubavad neid koherentse grupina k\u00e4sitleda? V\u00f5imalik, kuid kindlasti mitte viisil nagu 60ndate P\u00f5hja-Itaalias. Teisalt pole sel ka suuremat t\u00e4htsust, samastumise v\u00f5i vastandumise t\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4gu iga\u00fche enda teha. Pasolinit ja Ulfsakit huvitavad lisaks r\u00f5hutatud poliitilisele \u00f5rritamisele paljuski ikkagi kunstilised vahendid, mis neile k\u00e4tte on antud. Nagu Pasolini raamatus ka s\u00f5nab, pole tegemist niiv\u00f5rd jutustuse kui referaadiga ja teksti v\u00f5iks k\u00e4sitleda kui \u201ekoodi\u201d, mitte \u201es\u00f5numit\u201d. Peale selle pole lugu realistlik, vaid salap\u00e4rane, kirjutab Pasolini. Ulfsaki \u201eTeoreem\u201d depersonaliseerib n\u00e4itlejad (eelk\u00f5ige kodanliku tuumpere); iseennast ja \u00fcksteist peegeldavad olustiku- ja iseloomukirjeldused loovad v\u00f5\u00f5ristava keskkonna, kus Liisa Saarem\u00e4eli kehastatud K\u00fclaline (soovoolav salap\u00e4rane teine) ja Teele P\u00e4rna kehastatud teenija (toidukullerikotiga maat\u00fcdruk) saavad moodustada tugeva kaksikheeliksi. <\/p>\n\n\n\n Draamateatri lava on kunstnik Laura P\u00e4hlapuu suurep\u00e4rase tsentraalperspektiiviga \u00e4ra kasutanud ja \u00fcle\u00fcldse liigub lavastus sujuvalt kirjanduse-teatri-filmi-muusika vahealas. Materjali on tihedalt ja palju ning publikus v\u00f5ib m\u00e4rgata teatavat eba\u00f5dusust. Ventiile, mille kaudu saaks vahepeal kopitama l\u00e4inud \u00f5hku v\u00e4lja lasta, Ulfsak eriti ei paku. Etenduse ajal on ka lahkujaid, mida pean alati heaks m\u00e4rgiks. \u201eTeoreem\u201d on kummaline ja konarlik, v\u00e4sitav ja m\u00f5nus. Ulfsak on midagi otsinud, v\u00f5ib-olla mingit \u00fcleminekuaega lavastajana, oodanud seda K\u00fclalist, et see tema maailma lahti raputaks.<\/p>\n\n\n\n *Tsitaat Pier Paolo Pasolini jutustuse \u201eTeoreem\u201d alapeat\u00fckist \u201eSurmaihalus\u201d, Loomingu Raamatukogu nr 7\u20139, 1990. Itaalia keelest t\u00f5lkinud Merike Pau.<\/p>\n\n\n\n