Kaja Kann, Sirp, 24.11.2023<\/p>\n\n\n\n
Kinoteater on pannud lugejad-vaatajad kihama v\u00e4ljaspool teatrit, aga teatri sees, kaasa arvatud laval, p\u00f5rkuvad nende kiiduv\u00e4\u00e4rt ponnistused pinksipallina seinast tagasi.<\/em><\/p>\n\n\n\n Eelmise reede \u00f5htul toimus Eesti Draamateatris enneolematu s\u00f5prusm\u00e4ng, kus \u201eB-koondis\u201c kohtus \u201eVend Antigone, ema Oidipusega\u201c. P\u00f5nevaks tegi m\u00e4ngu see, et meeskonnad ei olnud samas ruumis: Tiit Ojasoo trag\u00f6\u00f6dia oli valinud endale m\u00e4nguplatsiks suure ja vennad Piigid v\u00e4ikese saali. Nii nagu \u201eB-koondise\u201c m\u00e4ngus ka teada anti, oli nende saal puup\u00fcsti t\u00e4is, samal ajal kui vastasm\u00e4ngijatel olid siiski m\u00f5ned vabad kohad saadaval. Siis kui suure saali meeskond vajas palju rohkem aega, et soovitu \u00e4ra \u00f6elda ja meeskond koos t\u00f6\u00f6le panna, alustati v\u00e4ikeses saalis oma m\u00e4ngu esimesest sekundist peale hoogsalt ja hoiti seda kiirendust terve esimese poolaja.<\/p>\n\n\n\n \u201eB-koondise\u201c aju Paavo Piik \u00fctles enne m\u00e4ngu, et nii nagu antiiktrag\u00f6\u00f6diaski laval suremist v\u00e4ga ei n\u00e4idata, nii k\u00e4sitletakse ka nende m\u00e4ngu p\u00f5hiteemat \u2013 sporti \u2013 lava taga.1<\/sup> \u00dchiseks jooneks oli ka see, et n\u00f5medatest ja vastikutest teemadest r\u00e4\u00e4giti kom\u00f6\u00f6diav\u00f5tmes. V\u00f5itjaks tuli siiski suure saali meeskond, kelle v\u00f5ttestiku kogum moodustas kokku mitmekihilise ja n\u00e4rivalt vastuolulise terviku. \u201eB-koondise\u201c sporditeemalised sket\u0161id suutsid t\u00fchistada k\u00f5ik t\u00f5statatud teravad probleemid ja saal r\u00f5kkas m\u00f5nusalt muhedast naerust nii ahistaja kui ka ahistatu \u00fcle. Ehk oli kaotuses s\u00fc\u00fcdi ka \u201eB-koondise\u201c liiga kiire algus v\u00f5i ammendasid nad end t\u00f5esti pooleteist tunniga, nii et teist poolaega ei j\u00e4rgnenudki.<\/p>\n\n\n\n Eks see m\u00e4ng veidi ebav\u00f5rdsetel alustes toimuski, suure saali meeskonda oli kaasatud tunduvalt rohkem m\u00e4ngijaid ja taustaj\u00f5ude, eks see n\u00f5udiski pikemat m\u00e4nguaega, et koost\u00f6\u00f6 m\u00e4ngijate vahel hakkaks \u00f5litatult t\u00f6\u00f6le. \u201eB-koondis\u201c aga oli kodut\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud, m\u00e4ngiti algusest l\u00f5puni v\u00e4ikese ja \u00fchtse meeskonnana. Sealjuures haarati kaasa ka kogu kohale tulnud f\u00e4nnibaas.<\/p>\n\n\n\n Meeskonna juhid Paavo ja Paul Piik on seda m\u00e4ngu ette valmistanud peaaegu kaks aastat ja esimene avalik \u00fclesastumine oli eelmisel aastal Eesti Televisioonis Katarsiseks2<\/sup> nimetatud jalgpallistuudios. P\u00e4evalehtede pealkirjad kuulutasid Katarsise kindlaks v\u00f5itjaks nii jalgpalli MMi kui ka kogu ajakirjanduse \u00fcle. See oli terav, julge ja t\u00f5esti t\u00f5i spordis valitsevad tabuteemad laia vaatajaskonna ette.<\/p>\n\n\n\n Selles kontekstis m\u00f5jus Eesti Draamateatris toimuv kui hale j\u00e4relkaja jalgpallistuudiole. J\u00e4tkates sporditerminitega, kaotas \u201eB-koondis\u201c r\u00e4igelt ka iseendale ehk Katarsisele. K\u00f5ik oleks teisiti, kui teatris oleks r\u00e4\u00e4gitud teatrist. Etenduse ajal m\u00e4ngisin peas sellist m\u00e4ngu, et vahetasin sportlased, treenerid, kohtunikud v\u00f5i alaliitude esindajad v\u00e4lja Eesti teatris tegutsenud v\u00f5i tegutsevate n\u00e4itlejate, lavastajate, kriitikute v\u00f5i teatrin\u00f5unike vastu. T\u00f5desin, et ega lavastuse teksti poleks v\u00e4ga muuta vajagi. Teatriringkonnas ahistamisest on Paavo Piik koos Heneliis Nottoniga kirjutanud terava artikli Levilasse.3<\/sup><\/p>\n\n\n\n Uus ja n\u00e4rima j\u00e4\u00e4nud m\u00f5te oli see, mida \u00fctlesid karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petavad sportlased, et nad soovivad saada treeneriks \u2013 ikka selleks, et midagi tagasi anda. Kurb. Treeneriks v\u00f5iks soovida saada ikka selleks, et s\u00fcsteemi paremaks muuta ja vanu mustreid murda. Kinoteater on pannud lugejad-vaatajad kihama v\u00e4ljaspool teatrit, aga teatri sees, kaasa arvatud laval, p\u00f5rkuvad nende kiiduv\u00e4\u00e4rt ponnistused pinksipallina seinast tagasi. On ju Henrik Kalmet ise olnud skandaali keskmes, kui ta Elmo N\u00fcganenile varba peale astus. N\u00e4itleja Jan Uusp\u00f5ld on v\u00f5tnud selle k\u00f5ik h\u00e4sti kokku intervjuus Teater. Muusika. Kinole: \u201eSee, mida Kalmet r\u00e4\u00e4kis, on ju \u00f5ige, noored peavadki niimoodi r\u00e4\u00e4kima ja m\u00f5tlema. Aga Eestis on teatrirahvas olnud ajast aega v\u00e4ga \u00fchtehoidev tsunft. Kalmetil v\u00f5ib \u00f5igus olla, aga seda ei minda masti otsa kellama, seda peab v\u00e4lja \u00fctlema, aga mitte niimoodi. Aga ega Kalmetit sellep\u00e4rast tsunftist v\u00e4lja visata, ta saab lihtsalt m\u00f5nda aega vitsa ja p\u00e4rast on ta j\u00e4lle oma laps edasi.\u201c4<\/sup><\/p>\n\n\n\n \u00dcha rohkem n\u00e4ib, et teatris ei saa \u00fcldse enam millestki teravast r\u00e4\u00e4kida. \u00dchiskonnakriitilist lavastust tehes peab t\u00e4nap\u00e4eval truppi kaasama ka juristi. Kanuti gildi saalis etendatud Kim Noble\u2019i (keda Madli Pesti nimetab geriljakunstnikuks5<\/sup>) lavastus \u201eSa ei ole \u00fcksi\u201c oli ehk kogu Euroopa peale viimane v\u00f5imalus n\u00e4ha teatrilaval midagi ausat, ebakorrektset ja s\u00fcgavalt isiklikku.<\/p>\n\n\n\n Ja kui poliitiline ja otsekohene teatrilavastus ei ole v\u00f5imalik, siis saab ja peab teater tegelema v\u00e4hemalt teatrikunstiga. Selleks aga oleks vaja l\u00e4inud tahet ja veidi suuremat meeskonda. Tegelege n\u00e4itlejatehnikaga, sest teatraalselt publikusse vaadates samastab vaataja sind muinasjutust p\u00e4rit Sinihabemega ega v\u00f5ta juttu t\u00f5siselt. Lavastuses oli ka paljulubavaid f\u00fc\u00fcsilisi sket\u0161e, n\u00e4iteks kohtunike ja treenerite v\u00e4gikaikavedu, kus ainsaks vahendiks end arusaadavaks teha on vile ja kehakeel. Kutsuge koreograaf kampa ja teie naljad muutuvad mitmekihilisemaks. Kui juba nimesid varjata, mitte n\u00e4puga n\u00e4idata, lihtsalt naljatleda, on esteetika hea vahend nii eneseirooniaks kui ka kriitikaks.<\/p>\n\n\n\n Nii nagu sportlased, nii ka n\u00e4itlejad innustavad, inspireerivad ja m\u00f5jutavad vaatajaid, on eeskujuks (need \u00fctlused on p\u00e4rit Kalmeti m\u00e4ngitud sket\u0161ist), istuvad \u201eRingvaate\u201c diivanil v\u00f5i \u201eOPi\u201c hubases loftis, j\u00e4ttes mulje, et see maailm on glamuurne, rikas, heatahtlik ja v\u00e4ga inspireeriv. Ei v\u00f5istle, ei konkureeri, ei kadetse, ei osta inimesi \u00fcksteiselt \u00fcle, puhta kunsti nimel ei tegele haltuuraga. Tegelikult ise palehigis sandikopikate eest viiel rindel t\u00f6\u00f6tades, nii nagu \u00fctles seda viimati Kadri Tikerpuu6<\/sup>. Ehk oleks aeg m\u00e4rgata palki ka enda silmas, suurendada meeskonda, v\u00f5tta pikem aeg uurimiseks, otsida sponsoreid ja riputada lava ette, taha ja ka k\u00fclgedele m\u00f5ne firma logod. N\u00e4iteks m\u00f5ned tubaka- ja alkoholireklaamid, mille najal suur osa Eesti teatrist seisabki (sest riigieelarves ei ole ju raha). See oleks aus ja julge tegu.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast selle teksti kirjutamist ei tundugi B-koondise kaotus v\u00e4ga suur, pigem kohtusid omavahel B- ja A-koondis, kellest \u00fchel puudub vastutus v\u00f5ita, aga teine hakkab vaikselt l\u00f5petama, sest kaotusvalu ta ei talu.<\/p>\n\n\n\n