Tiina Veismann
kultuur.err.ee, 23.11.2017<\/p>\n\n\n\n
Adolf \u0160apiro on \u00f6elnud, et T\u0161ehhovi \u201eKajaka\u201c lavastamist peaks alustama vastuse otsimisest k\u00fcsimusele, miks Treplev end maha lasi. Samasuguseid m\u00f5istatusi on kirjanik j\u00e4tnud ka teistesse n\u00e4idenditesse. Tekstist otsest vastust neile ei leia, lahenduse peaks pakkuma lavastaja t\u00f5lgendus.<\/em><\/p>\n\n\n\n \u201eIvanovit\u201c lavastades ei saa \u00fcle ega \u00fcmber k\u00fcsimusest, mis oli peategelasega juhtunud, mis oli teotahtelise, ideedest tulvil maaharitlase muutnud j\u00f5etuks, t\u00fchjusetundest t\u00e4idetud enesep\u00f5lguriks? Nii l\u00e4ksin esietendusele \u00fcpris k\u00f5rgete ootustega ja tuleb tunnistada, et lavastus \u00fcletas needki. N\u00e4gin terviklikku, musikaalsele lavastajale iseloomulikult t\u00e4pselt r\u00fctmistatud ja selgest n\u00e4gemusest l\u00e4htuvat t\u00f5lgendust. T\u0161ehhov vajab kindlat, aga delikaatset lavastajak\u00e4tt, autori antud m\u00f5istatused tuleb lahendada ilma \u00f5rnas ja t\u00e4pses tekstikonstruktsioonis laamendamata. Draamateatri seekordses \u201eIvanovi\u201c variandis on minu meelest leitud \u00fcles k\u00f5ik selle n\u00e4idendi rikkused, mida aitavad esile tuua n\u00e4itlejate n\u00fcansirikas m\u00e4ng ning leidlikud lavastuslikud kujundid.<\/p>\n\n\n\n Juba esimene stseen juhatab vaatajale k\u00e4tte p\u00f5himotiivid: Indrek Sammuli Ivanovi v\u00e4risevad k\u00e4ed ja vaiksel h\u00e4\u00e4lel \u00f6eldud esimesed s\u00f5nad (Sammuli Ivanov r\u00e4\u00e4gib kogu lavastuse v\u00e4ltel enamasti v\u00e4ga vaiksel, kuidagi vabandaval h\u00e4\u00e4lel) loovad pildi tundlikust, enesele k\u00f5rgeid moraalseid n\u00f5udmisi esitavast ja suurest sisepingest murdumise \u00e4\u00e4rel olevast inimesest (tehes vaatajale ette v\u00f5imatuks uskuda Lebedevi k\u00fclaliste klat\u0161i Ivanovi kohta teises vaatuses). Punap\u00e4ine edevas \u00fclikonnas Borkin (Mait Malmsten) viskab nooli m\u00e4rklaua pihta, mille teener Pjotr (P\u00e4\u00e4ru Oja) tema k\u00e4est p\u00e4\u00e4stab. M\u00e4rklaud osutub ikooniks, mille eest Pjotr terve etenduse v\u00e4ltel kusagil lavanurgas hoolitseb. K\u00f5ik ikooniga seonduv on lavastaja s\u00f5nadeta lisandus originaaltekstile.<\/p>\n\n\n\n Kui n\u00f5ukogude ajal armastati T\u0161ehhovi puhul r\u00f5hutada tema mittereligioossust, siis praeguseks on teada, et see p\u00e4ris nii ei ole \u2013 kirjaniku suhted kirikuga olid keerulised, kuid vertikaalne telg on tema loomingus olemas. \u00d5igupoolest pole vist \u00fckski t\u00f5eline vene hing j\u00e4\u00e4nud \u00f5igeusust puutumata, m\u00e4letatavasti haaras isegi ateistist luuletaja Bezdomn\u00f5i p\u00e4rast kohtumist saatanaga esimese ettejuhtuva, n\u00f6\u00f6pn\u00f5elaga tapeedi k\u00fclge kinnitatud paberikooni j\u00e4rele (Bulgakovi \u201eMeister ja Margarita\u201c). Nii ei m\u00f5ju ikoon ka antud lavastuses v\u00f5\u00f5rkehana, vaid vastupidi, aitab fookust luua.<\/p>\n\n\n\n Lavastuse esimeseks kulminatsiooniks kujuneb I vaatuse l\u00f5pp, kui Anna Petrovna (Maria Peterson) otsustab s\u00f5ita Lebedevide juurde, oma abikaasale j\u00e4rele. Eelnenud dialoogid Ivanovi ja doktor Lvoviga panevad s\u00fcgavalt kaasa tundma sellele intelligentsele, haprale olendile, kes meeleheitlikult p\u00fc\u00fcab p\u00e4\u00e4sta oma abielu, mille eest ta on maksnud v\u00e4ga kallist hinda. Peaaegu lageda lava tagaplaanil oma saatusele vastu ruttava \u00fcksildase Anna k\u00f5rval p\u00fc\u00fcab vaataja pilku ootamatu kujund \u2013 maas vedelev \u00fcksildane \u00f6\u00f6kullitopis, teine s\u00f5natu lisandus n\u00e4idendi tekstile, mida vaatajal on p\u00f5nev lahti m\u00f5testada. \u00dchelt poolt ennustab \u00f6\u00f6kull Anna surma, sest viimane kuuleb korduvalt ainsana selle linnu huikeid (vana uskumuse kohaselt huikab \u00f6\u00f6kull neid, kes peagi surevad). Teiselt poolt seostub topis T\u0161ehhovi kontekstis paratamatult \u201eKajakaga\u201c. \u201e\u00dche v\u00e4ikese jutu s\u00fc\u017eee\u2026\u201c Vihje, et Anna on nagu Niinagi v\u00f5rgutatud ja petetud, m\u00f6\u00f6duva kire ohver? \u00dctleb ju ka doktor Lvov (Kristo Viiding): \u201eNoh, seletage, tehke mulle selgeks, kuidas teie, tark, aus, peaaegu p\u00fcha olend, lasksite end vedada sellesse \u00f6\u00f6kullipessa?\u201c Kuid \u00fcks T\u0161ehhovi teemasid on ka n\u00e4ivuse ja t\u00f5e eristamine, ja mida edasi etendus kulgeb, seda enam tundub, et \u00f6\u00f6kulli kujund markeerib just nimelt \u201eKajaka\u201c-paralleeli n\u00e4ivust.<\/p>\n\n\n\n Teise vaatuse algus on lavastatud r\u00f5hutatult aeglases tempos. Ma ei ole vist kunagi varem teatris n\u00e4inud niiv\u00f5rd huvitavalt kujutatud igavust – ja seda eelk\u00f5ige t\u00e4nu v\u00f5rdselt v\u00f5rratutele n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6dele, mida on \u00e4ra m\u00e4rkinud ka k\u00f5ik kriitikud, kes seni lavastust arvustada v\u00f5tnud. T\u0161ehhovi eesm\u00e4rk on Lebedevide k\u00fclalistetoa stseeniga n\u00e4idata Ivanoveid \u00fcmbritseva seltskonna sisemist t\u00fchjust ja silmakirjalikkust, mis igas \u00e4rksama vaimuga inimeses tekitab t\u00fclpimust. Tegelased vahetavad sisutuid repliike, v\u00e4hehaaval koorub v\u00e4lja iga\u00fche pisut koomilinegi loomus. Veidi m\u00f5istatuslikuks j\u00e4\u00e4b Babakina (Harriet Toompere) \u00f5lal istuva papagoi kujund \u2013 kui eeldada, et see peaks t\u00e4hendama midagi enamat kui Babakina juba niigi ilmset edevust ja t\u00fchisust. Samas m\u00e4ngib Harriet Toompere Babakina tegelaskuju suuremaks \u00fcheplaanilisest t\u00f5usikust, lastes aimata v\u00e4lise puise v\u00e4\u00e4rikuse taha peidetud sisemist ebakindlust ja \u00fcksindusehirmu.<\/p>\n\n\n\n Zinaida Savvi\u0161na (\u00dclle Kaljuste) haiglane kokkuhoidlikkus ja ihnus v\u00f5imendub Lilja Blumenfeldi kujundatud k\u00f5ledas v\u00f5\u00f5rastetoas metafooriks \u2013 nii nagu perenaisel ei ole oma k\u00fclalistele muud pakkuda kui l\u00e4\u00e4ge \u201etikerb\u00e4rimoosiga\u201c teed, nii ei ole kogu seltskonnal \u00fcksteisele pakkuda midagi, mis toidaks vaimu ja hinge. Lebedev (Guido Kangur), kes \u00fclej\u00e4\u00e4nutest intelligentsi ja suuremeelsuse poolest eristub, tuimestab t\u00fchjusetunnet viinaga. Mis k\u00fcll Ivanovit siia peaks t\u00f5mbama? Triviaalne vastus oleks, et see on v\u00e4rskelt puhkenud \u00f5is Sa\u0161a (Liisa Saarem\u00e4el), kes umbses keskkonnas \u00fcksnes Ivanovit enese v\u00e4\u00e4riliseks peab. Kuid j\u00e4lgides Ivanovi ja Sa\u0161a dialoogi, tundub algusest peale, et lavastaja ei ole l\u00e4inud tavap\u00e4rase interpretatsiooni teed.<\/p>\n\n\n\n Lavastuse k\u00f5rghetk on kolmanda vaatuse l\u00f5pp, Anja ja Ivanovi viimane stseen, kus n\u00e4itlejad m\u00e4ngivad n\u00e4htavaks k\u00f5ik kihid, mida T\u0161ehhov sellesse dialoogi on pannud. Palavikust ja surma l\u00e4hedusest hiilgavate silmadega Anja meenutab oma \u00f6\u00f6s\u00e4rgi ja kammimata peaga Opheliat, kellele samuti k\u00e4is kannatuste koorem \u00fcle j\u00f5u. Erinevalt Opheliast aga pole Anja kaotanud m\u00f5istust, vaid meeleheide ja valu on tumestanud tema t\u00f5etunnet. Varem on mulle alati tundunud, et Ivanovi \u00f6eldud labane “juudimutt” on ebak\u00f5las tema peene ja empaatilise karakteriga. Maria Petersoni murtud selgrooga Anja on aga \u00fchtaegu sedav\u00f5rd inetu oma \u00fclekohtuses s\u00fc\u00fcdistajalikkuses ja samal ajal sedav\u00f5rd liigutav ja kaastunnet tekitav oma \u00fcleinimlikus kannatuses, et teeb Indrek Sammulile v\u00f5imalikuks \u00f6elda see s\u00f5na nii loomulikult, et vaataja Ivanovit sugugi hukka ei m\u00f5ista, h\u00e4\u00e4lega, milles on \u00fchtaegu nii viha kui kohutav valu. Ja kohe p\u00e4rast selle v\u00e4lja\u00fctlemist seda hingep\u00f5hjani kahetseda. Meisterlik lavaline partnerlus!<\/p>\n\n\n\n See stseen tervikuna, aga eriti selle l\u00f5pp, kinnitab juba esimese vaatuse ajal tekkinud kahtlust, et Ivanov tegelikult armastab oma naist s\u00fcgavalt. See on uudne ja nii lavastaja kui n\u00e4itlejate poolt veenvalt antud vastus \u00fclaltoodud peamisele m\u00f5istatusele, mille T\u0161ehhov meile esitab. Kergesti v\u00f5ib uskuma j\u00e4\u00e4da Ivanovi enda s\u00f5nu t\u00fclpimusest ja armastuse h\u00e4\u00e4bumisest. Uusbergi lavastus aga suunab m\u00f5tlema sellele, et tegu on hoopis tugeva s\u00fc\u00fctundega. Ivanov lahutas armastatud naise tema perekonnast ja lapsep\u00f5lvekodust, t\u00f5i ta elama keskkonda, kus teda \u00fcmbritsesid vaimselt t\u00fchised inimesed, ei suutnud majandusliku eluv\u00f5\u00f5ruse t\u00f5ttu pakkuda talle v\u00e4\u00e4rilisi elutingimusi, neil ei olnud ka lapsi ja k\u00f5igele lisaks veel naise haigus\u2026<\/p>\n\n\n\n Ivanovi t\u00fchjusetunne ja vaimne kokkuvarisemine on p\u00f5hjustatud peamiselt sellest, et ta ei kannata v\u00e4lja oma abitust ja v\u00f5imetust abikaasana ja selle tagaj\u00e4rjel tekkinud enesep\u00f5lgust. Nii ta p\u00fc\u00fcabki lihtsalt p\u00f5geneda, p\u00f5hjustades sellega armastatud inimesele \u00fcha uusi kannatusi. Doktor Lvovi etteheited Ivanovile ei ole seega t\u00e4iesti valed, aga neil on valed ajendid \u2013 doktor ei l\u00e4htu ligimese-, vaid enesearmastusest.<\/p>\n\n\n\n Ivanovi ja Sa\u0161a suhe on lavastatud nii, et ei teki eriti kahtlustki, nagu v\u00f5iks tegu olla t\u00f5elise armastusega. Ivanov haarab Sa\u0161a nooruse ja rikkumatuse kui \u00f5lek\u00f5rrekese j\u00e4rele, teades v\u00e4ga h\u00e4sti, et see ei ole t\u00f5eline tunne. Sa\u0161a eneseohverduslikust p\u00e4\u00e4stmisvalmidusest kumab pigem l\u00e4bi soov tunda end ennastohverdava p\u00e4\u00e4stjana kui tegelikult p\u00e4\u00e4sta inimhing. N\u00e4idendi viimane versioon l\u00f5peb teatavasti Ivanovi enesetapuga (algselt kavandas T\u0161ehhov Ivanovile s\u00fcdamerabanduse). Indrek Sammuli Ivanov seisab n\u00f5utu n\u00e4oga lava \u00e4\u00e4rel, p\u00fcstol k\u00e4es, justkui k\u00fcsides publikult, mismoodi ta seda siis peaks tegema. Ja viskab p\u00fcstoli maha. Haudvaikne publik ja laulatuseks lavale kogunenud \u00fclej\u00e4\u00e4nud tegelaskond j\u00e4lgib Ivanovi ebakindlat, kobavat, tasakaalu otsivat lavalt lahkumist hinge kinni pidades. Teiste hulgas seisab ka tagasihoidlik teener Pjotr ikooniga. Ikoon on valge riidega kaetud, kuid kujutis kumab l\u00e4bi. \u00d5igeusu traditsiooni kohaselt peab ikoon olema kodu igas toas, isegi koridoris, ja see kaetakse kinni, kui ruumis toimub midagi, mis solvaks v\u00f5i kurvastaks ikoonil kujutatud p\u00fchakut.<\/p>\n\n\n\n Miks siis ikkagi just \u201eIvanov\u201c, just n\u00fc\u00fcd ja praegu? \u00dcllatavalt l\u00e4hedale tuli selle lavastuse Ivanov vaatajale, ja mitte ainult seet\u00f5ttu, et ta tihti seisiski lava serval ja r\u00e4\u00e4kis justkui iga\u00fchega saalist. Ta r\u00e4\u00e4kis iga\u00fchega, kel oma ivanov kusagil hingesopis valutamas. Ja neid ei ole praegusel ajal vist v\u00e4he. Mil viisil ka Ivanovi lahkumist ei t\u00f5lgenda, sisendab etenduse finaal ikkagi lootust, et ka Ivanovi jaoks on olemas p\u00e4\u00e4semine, keegi seisab alati m\u00e4rkamatult kusagil l\u00e4heduses ikooniga, keegi ulatab k\u00e4e\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tiina Veismannkultuur.err.ee, 23.11.2017 Adolf \u0160apiro on \u00f6elnud, et T\u0161ehhovi \u201eKajaka\u201c lavastamist peaks alustama vastuse otsimisest k\u00fcsimusele, miks Treplev end maha lasi. Samasuguseid m\u00f5istatusi on kirjanik j\u00e4tnud ka teistesse n\u00e4idenditesse. Tekstist otsest vastust neile ei leia, lahenduse peaks pakkuma lavastaja t\u00f5lgendus. \u201eIvanovit\u201c lavastades ei saa \u00fcle ega \u00fcmber k\u00fcsimusest, mis oli peategelasega juhtunud, mis oli teotahtelise, […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-2937","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Uudis, et Uku Uusberg on asunud lavastama T\u0161ehhovi \u201eIvanovit\u201c, tekitas loomulikult huvi, miks osutus valituks just see \u2013 T\u0161ehhovi noorp\u00f5lven\u00e4idend \u2013 kuna on teada, et Uusbergil on alati selge n\u00e4gemus, mida ta lavale pandava materjaliga soovib \u00f6elda.<\/p>\n\n\n\n
\nSellise t\u00f5lgenduse valguses saab ka selgeks, miks T\u0161ehhov on kirjutanud n\u00e4idendisse k\u00f5rvalteemana Borkini mahitatud krahv \u0160abelski (Aivar Tommingas) kosjaloo. \u0160abelski ja Babakina abielu oleks olnud tehing, kus \u00fcks osapool oleks saanud raha ja teine tiitli. Sarnastel valedel ajenditel oleks s\u00f5lmitud ka Ivanovi ja Sa\u0161a abielu. \u0160abelskis on vaatamata tema haletsusv\u00e4\u00e4rsele seisundile s\u00e4ilinud aristokraadi autunnet, ta nimetab kavandatavat abielu seatembuks ja kuulutab, et kui see siiski peaks teoks saama, siis kulutaks ta saadud raha, et s\u00f5ita Pariisi ja istuda p\u00e4evad l\u00e4bi oma surnud naise haual. \u0160abelski leiab eneses v\u00e4\u00e4rikust loobuda abielust ja j\u00e4rgnenud, Babakinast alguse saanud nutukoor m\u00f5jub vaatajale eht-t\u0161ehhovlikult \u2013 on \u00fchtaegu kohutavalt naljakas ja samas tahaks millegip\u00e4rast kaasa ulguda\u2026<\/p>\n\n\n\n