Pille-Riin Purje
Teater.Muusika.Kino nr 5, mai 2018<\/p>\n\n\n\n
Anton T\u0161ehhov, \u201eIvanov\u201d. T\u00f5lkija: Ernst Raudsepp. Lavastaja: Uku Uusberg. Kunstnik: Lilja Blumenfeld. Valguskunstnik: Triin Suvi. Osades: Indrek Sammul, Maria Peterson (Theatrum), Aivar Tommingas (Vanemuine), Guido Kangur, \u00dclle Kaljuste, Liisa Saarem\u00e4el, Kristo Viiding, Harriet Toompere, Raimo Pass, Mait Malmsten, Ita Ever, Lauri Kaldoja, Christopher Rajaveer, J\u00fcri Tiidus, Markus Luik, Norman Verte, Priit P\u00f5ldma, P\u00e4\u00e4ru Oja ja Indrek Kruusimaa. Esietendus 27. X 2017 Eesti Draamateatri suures saalis<\/em>. <\/p>\n\n\n\n Miks kutsub \u00fcks lavastus p\u00fcsivaatlejaks? Ratsionaalselt seda lahti ei seleta. S\u00fcvavaatlus vajab aega ja \u00f5nne, vaimustumisv\u00f5imet ja tahet. K\u00f5ige t\u00e4htsam on minu jaoks n\u00e4itleja, vahel ka n\u00f5rgemas lavastuses, kus isiksuslik roll uitaks kui omaette, isep\u00e4isel sammul. Aga p\u00e4ris h\u00e4sti on siis, kui elamuseks liituvad s\u00fcndmuslavastus, s\u00f5numi erikaal, n\u00e4itleja teema ja rolli tuum. N\u00f5nda on Uku Uusbergi \u201eIvanoviga\u201d. 10. november 2017, \u201eIvanovi\u201d kuues etendus. On reede; Sirbis on ilmunud mu vastukaja \u201eLauluke surmahirmust ja teekond uksel\u00e4vele\u201d \u201eIvanovi\u201d kolme etenduse p\u00f5hjal. Soovitan igale kolleegile vaadata kordki elus kohe uuesti lavastust, millest \u00e4sja kirjutatud. Veider tunne on saalis. Piinlikkus mustvalgel ilmunud s\u00f5nade p\u00e4rast. Tohutu r\u00f5\u00f5m, et lavastuse kujundlikkus ei ammendu. <\/p>\n\n\n\n \u201eIvanovi\u201d kaheteistk\u00fcmnendat etendust n\u00e4inud Toomas Kall mainis, et mu Sirbi artiklist j\u00e4i k\u00f5lama detailirikkus, aga ta ei osanud ette kujutada, kui nauditav on tervik. \u00d5petlik tagasiside kirjanikult. Kuidas n\u00fcansside k\u00fctkes j\u00e4\u00e4dvustada suurt pilti? Adekvaatselt kirjeldada osasaamisr\u00f5\u00f5mu? \u201eIvanovi\u201d esimeses vaatuses (vaatused T\u0161ehhovi n\u00e4idendi j\u00e4rgi) on p\u00f6\u00f6rdlaval, kuivanud lehtedega kase najal, nooleviske m\u00e4rklauaks p\u00fchapildi tagak\u00fclg. Toodame iga tund kiirreageeringuid, heidame huupi arvamusnooli, n\u00e4htuse olemust adumata. <\/p>\n\n\n\n Uku Uusbergi lavastus on v\u00f5rreldav s\u00fcmfooniakontserdiga. Harmoonilises tervikus j\u00e4rgib iga osaline oma partituuri ja kuulatab kokkuk\u00f5la. R\u00f5\u00f5m on j\u00e4lgida lavastust, kus dirigent ei j\u00e4ta kedagi juhuse hoolde. Episoodilisimgi kuju saab oma hingep\u00f5llulapil toimetada. Pol\u00fcfooniline koosm\u00e4ng annab improvisatsioonilusti, hingekeeli timmitakse v\u00e4simatult. Sekka soleerivaid dissonantse. Helide panoraam Uusbergi re\u017eiis on k\u00fclluslik. Muusika osakaal ja m\u00f5juv\u00e4li \u201eIvanovis\u201d v\u00e4\u00e4riks t\u00e4ppisanal\u00fc\u00fcsi, milleks mul napib kuulmist. Kui \u00fcritaks? \u201e\u00dcritus on nurjunud katse\u201d (Uku Uusberg, \u201e\u00dcritus\u201d). <\/p>\n\n\n\n Muusika peegeldab, v\u00f5imendab tegelaste hingeteemasid. Eriti m\u00f5jusalt Maria Petersoni Sarra kannatusi, surmahoovust, usukaotuse ja h\u00fcljatuse valu. K\u00fclalisosat\u00e4itja valik v\u00f5imendab Sarra \u00fcksildust, ekslemist n-\u00f6 v\u00f5\u00f5ral n\u00e4itelaval. Maria Petersoni kirglikku daamisarmi l\u00f5ikub plikatirtsu metsik siirus. \u00d6\u00f6kullihuikeid saatuseks kuulatav Sarra on m\u00e4ngitud teatraalse tragismiga. Naise veetlus kuhtub, kui ta kannatustesse klammerdub. Sarra etteheitelaviinis mehele torkab k\u00f5rva: \u201eSa olid mu ebajumal.\u201d Hinge lammutav on muuta elu\u00f5nn s\u00f5ltuvaks \u00fchestainsast inimesest, ebainimlik muuta armastus jumaldamiseks. <\/p>\n\n\n\n Elav muusika l\u00e4bistab lavastust, musitseerimiseks m\u00f5nuga antav-v\u00f5etav aeg on kuldav\u00e4\u00e4rt. Muusika kuulub Pa\u0161a Lebedevi elustiili ja hinge. Lebedevi teener, Indrek Kruusimaa Gavrila on kitarriga kokku kasvanud ja paneb pilli k\u00e4est \u00fcksnes siis, kui serveerib h\u00e4rrale viinakest, mis muusikaga koos on Pa\u0161a abivahend masenduse summutamiseks. Lebedevi m\u00e4ngib \u00fcks meie subtiilseimaid draaman\u00e4itlejaid Guido Kangur, temast s\u00f5ltub lava\u00f5hustikus palju. Kanguri h\u00e4\u00e4l on meloodiline, laulvad laused ei l\u00f5pe punktiga. Ainu\u00fcksi repliik \u201ehaljas heeringas on sakusmendina sakusmentide sakusment\u201d k\u00f5lab nagu laul! Sakusmendi-intermeedium on ehtne T\u0161ehhovi novell. <\/p>\n\n\n\n Muusikasse sulandumine kolmandas vaatuses, kui Ivanovi kabinet k\u00f5rtsiks muudetakse, on gradatsiooniline. Vaimustab Lebedevi, Aivar Tommingase \u0160abelski ja Mait Malmsteni Borkini enesepilkega garneeritud surmahirmulaul. Raimo Passi kaardilauast paljasjalgsena t\u00f5usnud Koss\u00f5hhi pilkudes kitarrile v\u00e4lgatab dilemma: kas m\u00e4ngida \u00fcks eneseunustuse pala v\u00f5i mitte\u2026? H\u00fc\u00fcum\u00e4rgiks Passi kumeh\u00e4\u00e4lne, Hamleti m\u00f5\u00f5tu avaldus: \u201eAeg\u2026 on kallis. Pass!\u201d Kohtuvad autoritruu T\u0161ehhovi repliik, Uusbergi vaimus s\u00f5na-nimem\u00e4ng ja arusaam, et kui aeg libiseb k\u00e4est, siis muusikaga! Uus h\u00fc\u00fcum\u00e4rk on Ita Everi Avdotja Nazarovna saabumine. Everi rolliheli on absoluutselt t\u0161ehhovlik: \u00fches hinget\u00f5mbes kuraasikrutski ja ehe traagika. \u201eKaks meest olen maha matnud\u2026,\u201d t\u00f5deb ta saatusevaluga ja k\u00e4\u00e4nab h\u00e4\u00e4le ulakaks: \u201eL\u00e4heks veel kolmandalegi, aga ilma kaasavarata ei taha keegi v\u00f5tta!\u201d Ise l\u00e4heneb Gavrilale, kes jahmub, katsub moonduda k\u00f6ssis siilikeseks, kahmab kitarri. Everi tantsupuhang on liigutav. S\u00fcgav kummardus, millega \u201e\u00e4ge vanaemake\u201d Ivanovit tervitab, toob aga meelde Everi hoopis teist masti, ent sama eluapla Melania Maksim Gorki \u201eP\u00e4ikese lastes\u201d (lavastaja Merle Karusoo, 1976). Lahket elutarkust sisaldab muie Ita Everi silmanurgas, kui ta vaatab oma noori partnereid. \u201eHea asja v\u00f5tsime k\u00e4sile, h\u00e4rrased!\u201d m\u00f5jub \u00f5nnistusena kogu lavastusele. <\/p>\n\n\n\n Kuigi Pa\u0161a ise pilli ei m\u00e4ngi, elab ta \u00fcleni muusikas. D\u017e\u00e4ssilik tunnetus teeb Kangurist v\u00e4\u00e4rt partneri: minetamata oma rolliheli, keskendub ta teistele, hoolib, tunneb kaasa. L\u00f5pmata osav\u00f5tlik ja s\u00fcdamlik Lebedev on \u201eIvanovi\u201d panoptikumis lohutav pidepunkt. <\/p>\n\n\n\n \u00dcllalt tseremoniaalseks kujuneb Lebedevi kohtumine Tommingase krahv \u0160abelskiga. Lebedev tellib Gavrilalt adagio, aeg aeglustub, \u201evanade laste\u201d silmad l\u00f6\u00f6vad s\u00e4rama, seljad sirguvad, s\u00f5brad kaelustavad hardalt. Kaotsi l\u00e4inud aegade v\u00e4\u00e4rikus ristub aristokraatliku eneseparoodiaga. Ivanov vaatleb neid eemalt, vargse meeleliigutusega. <\/p>\n\n\n\n Kanguri Lebedev on Indrek Sammuli Ivanovi sugulashing. M\u00f5lemad delikaatsed, tundlikud labasuse suhtes. Tabavalt ilmneb see, kui Lauri Kaldoja koloriitne Jegoru\u0161ka karjerituaaliga k\u00fc\u00fcnlaleeke kustutab: k\u00fclalised naeravad, Lebedevil ja Ivanovil on piinlik. Jegoru\u0161ka soolost hoovab m\u00fcstika \u00f5\u00f5va, Avdotja Nazarovna teeb ristim\u00e4rke, \u00dclle Kaljuste Zinaida Savvi\u0161na naer paisub h\u00fcsteeria piirini. Kaljuste m\u00e4ngib kroonilist ihnurit Zuzuukest vohava groteskiga, mille varjus valvas mure mehe ja t\u00fctre p\u00e4rast. <\/p>\n\n\n\n Vaimukaaslust kannab Ivanovi lause Pa\u0161ale: \u201eMeid on ju nii v\u00e4he, aga t\u00f6\u00f6d on palju.\u201d K\u00f5lab kui tsitaat minevikust, m\u00f5jukalt oraatorilt v\u00f5i riigimehelt. M\u00f5nel etendusel viirastub Mikk Mikiveri s\u00fcmboliv\u00e4\u00e4rtusega t\u00e4mber.<\/p>\n\n\n\n Uusbergi \u201eIvanov\u201d \u00e4ratab m\u00e4lus varasemaid T\u0161ehhovi-t\u00f5lgendusi. Hiljuti n\u00e4itas ETV2 taas Adolf \u0160apiro lavastust \u201eKolm \u00f5de\u201d (esietendus 1973, salvestus 1981). Seal k\u00f5las kolm kitarriakordi viisist, mida \u201eIvanovis\u201d kaua andumusega m\u00e4ngitakse. Ja kuidas Sammuli Ivanovi tasane laulu\u00fcmin monoloogis \u201eMinu maa vaatab mind nagu orb\u2026\u201d elustab J\u00fcri Krjukovi Ivanovi (Elmo N\u00fcganeni lavastus, 1995) sisekaemusliku \u201esee pole see\u2026\u201d-\u00fcmina samas stseenis! Viisid nagu p\u00f5imuksid, kuigi Sammuli Ivanovi laul on tema m\u00e4lus juurdunud; Krjukovi Ivanov p\u00fc\u00fcdis viisi \u00f5hust ja see hajus taas \u00f5hku\u2026<\/p>\n\n\n\n Indrek Sammuli lavaelu on heas m\u00f5ttes l\u00f5petamata heliteos. Nikolai Aleksejevit\u0161 Ivanovi hingeruum on romaanimahuline, kuigi ta t\u00fckk aega ei n\u00e4i peategelasena. Eks nendi Ivanov isegi: \u201eNagu vari hulgun ma inimeste seas ringi\u2026\u201d <\/p>\n\n\n\n Esimene lause, mille saalis oma kohti otsivat, vahel \u00fcpris k\u00e4rarikast publikut leebe naeratusega j\u00e4lginud ja tasahaaval nukrasilmseks muutunud Sammul\/Ivanov eeslaval \u00fctleb, on: \u201eSee uks sai ka kinni.\u201d Osutab tagauksele saali vahek\u00e4igus. K\u00f5lab argisena, aga lavastuse jooksul muutub Ivanovi pilk ukse suunas aina piinatumaks, pinevamaks. Kuni \u201eminna ei ole mitte kuhugi\u201d leiab lahenduse sellesama ukseni j\u00f5udmises. <\/p>\n\n\n\n K\u00fcmnendal etendusel s\u00fcndis spontaanne reaktsioon. Armunud \u0160urake \u00fctleb Ivanovile: \u201eP\u00f5geneme koos Ameerikasse!\u201d Vastus \u201eMa ei viitsi\u2026\u201d ajas naerma noored inimesed saalis. Sammul ongi j\u00e4tnud sinna mikropausi, enne kui l\u00f5petab valuga: \u201e\u2026isegi selle ukse l\u00e4veni minna.\u201d K\u00f5nekas naer: \u201eei viitsiga\u201d on h\u00f5lpsam haakuda kui uksel\u00e4ve otsimise ja kartmisega. <\/p>\n\n\n\n Ivanovi siseheli on etenduseti varieeruv. Kui doktor Lvov salvab: \u201eKeda te lollitate, v\u00f5tke mask eest!\u201d, vastab Ivanov n\u00f5utu, \u00f5hulise \u017eestiga ja eemaldab n\u00e4o eest olematu maski. Siin on v\u00f5tmekoht Sammuli rollide vaatlemisel: maskita l\u00e4bipaistvus, isiklikkus kui n\u00e4itleja elukutse tuum. Kord vaheajal arutleti kohvikulauas Sammuli m\u00e4ngu \u00fcle ja kuulsin m\u00f6\u00f6daminnes \u00fche mehe kommentaari: \u201eKamoon, mees, leia endale \u00fcks karakter!\u201d Karakterrolli voolimine on vahva, tihti \u00fcllatav tee, kuid on ka teisi uksi. Sammuli otsinguteel saab \u00fcha m\u00e4\u00e4ravamaks n\u00e4itlejateema j\u00e4rjekestvus. Ivanovi siseheitlustes, kaasajatunnetuse ja igavikuvajaduse p\u00f5imumises on olemussugulust Sammuli tegelastega, kes \u201em\u00f5tlevad kogu aeg\u201d: Thomas Becket, Indrek Paas, Rodion Raskolnikov. Kui Ivanov neljandas vaatuses juuste lehvides kummardab (\u201emina m\u00e4ngisin Hamletit\u201d), tuleb meelde noor Theo (\u201eAinus ja igavene elu\u201d). Igal \u201eIvanovi\u201d etendusel tunnen Sammuli rollide sleppi. Samav\u00f5rd tajun iga kord J\u00fcri Krjukovi Ivanovi ligiolekut. <\/p>\n\n\n\n Ivanovi p\u00f5hiheli on s\u00fcdametunnistuse lakkamatu l\u00e4bikatsumine, s\u00fc\u00fctunne, uhkuse ja h\u00e4bi ristlev heitlus. Ta tajub taktitust, labasust ligimestes, kuid p\u00f6\u00f6rab s\u00fc\u00fcmeteraviku sissepoole. Silmis k\u00fcsiv vagus h\u00e4mming, lapselik abitus. Kui l\u00e4bi murrab j\u00e4rsk toon, katkestab selle kahetsus, andekspaluv \u017eest. Lavastuse algusj\u00e4rgus oli etendusi, kus Ivanovi teravus viis j\u00f5uliste koleerikus\u00f6\u00f6studeni. Tekkis oht, et ta ei eristu piisavalt muust \u201eparlamendist\u201d. Ka hiljem on Sammulil otsusekindlamaid, terava t\u00e4mbriga etendusi, aga n\u00e4rvlikkus annab maad mehisele karmusele ja nii on veenvam. Kuigi leebet kammertooni tasuks hoida. Kui j\u00e4\u00e4da \u0160urakese s\u00fcnnip\u00e4eva vaatama Ivanovi imestavate silmade peegli kaudu, muutub k\u00f5ik. Lebedevi ja \u0160abelski kohtumise hardust ma juba mainisin. Aivar Tommingase krahv, Ivanovi onu Matvei suunab oma rusutuse misantroopia sogasesse voolus\u00e4ngi. Tema suurtes silmades on valus p\u00f5lgus, eelk\u00f5ige iseenda vastu. See l\u00e4hendab neid Ivanoviga. K\u00f5ik klat\u0161ihimukas seltskonnas teavad, et krahv ei tohi juua. Avalikke saladusi on veel. Kui p\u00e4rast leinaaega ilmub esimest korda rahva sekka Harriet Toompere s\u00e4ravalt m\u00e4ngitud Marfa Jegorovna Babakina, teeb \u00fcks noorh\u00e4rra lese selja taga n\u00f6\u00f6r-kaela-\u017eesti. Uus novell: Marfutka mees poos end \u00fcles. Toompere Babakina on koketne, teatraalsel moel m\u00e4rterlik, samas siiralt ebakindel. Elevust tekitab papagoi Babakina \u00f5lal, kes joob teed, soputab sulgi, vahel h\u00e4\u00e4litseb. Lind ei ole pelgalt pilgup\u00fc\u00fcdja, vaid sarkastiline ja masendav v\u00f5rdlus: isegi papagoil on rohkem \u00f6elda kui \u201euppunud rottidena\u201d konutaval noorrahval. \u00dcpriski linnu moodi on ka Christopher Rajaveeri intrigeerida \u00fcritav t\u00fc\u00fcp; linnuga vahib juhmilt t\u00f5tt Priit P\u00f5ldma, kes n\u00e4eb v\u00e4lja nagu Onegini paroodia; lennuv\u00f5imetuid tiibu soputab J\u00fcri Tiidus; jutukam Markus Luik kokutab nagu papagoi, s\u00f5nad lamedad, m\u00f5tted tuhmid.<\/p>\n\n\n\n Vaimukalt valuline on episood, kus krahv s\u00e4tib end diivanil kahe \u201e panga\u201d vahele, pajatab n\u00f6rdinult doktor Lvovi puisest siirusest, ootab asjata, et daamid teda haletseksid. Siit vaid sammuke hinge alla visatud pitsini ja krahv kukub purjutama. Kosjanovelli Babakina ja krahvi vahel sobitab Mait Malmsteni \u00fcha lennukamalt oran\u017ei tukalokki pillutav avant\u00fcrist Borkin. Marfutkat peibutab krahvinna tiitel, ent lese t\u00f5mme Borkini poole n\u00e4ikse olevat enamat kui tiivarips. <\/p>\n\n\n\n Ivanovi romaan s\u00fcnnip\u00e4evalapse \u0160urakesega algab ootamatult; ta ei ole oma naisele valetanud, seni on Ivanov n\u00e4inud Lebedevi t\u00fctres s\u00f5pra. \u201eMu tark laps,\u201d \u00fctleb mees pahaaimamatult ja j\u00e4rsku m\u00e4rkab: ei olegi enam laps, hoopis armunud neiu. Ivanov teeb t\u00f5rjuva \u017eesti, k\u00fclget\u00f5mme muutub etendustega aina tugevamaks. Liisa Saarem\u00e4el on paindlik partner. Kaheteistk\u00fcmnendal etendusel, laulatusepildis, viskas Ivanov \u00f5hku pruudikimbust pudenenud \u00f5ie ja \u0160ura p\u00fc\u00fcdis lille krapsti kinni. Just nii lennukalt Saarem\u00e4el m\u00e4ngun\u00fcansse \u00f5hust nopibki, kohandub, muudab k\u00f5lav\u00e4rve. Tema \u0160ura on julge kom\u00f6\u00f6dian\u00e4rviga, kord nooruse sirgjoonelisuses armsalt naiivne ja abitult naljakas, kord mammat\u00fctrena armutult groteskne, valmis dresseerima oma tulevast nagu toakoera. <\/p>\n\n\n\n Stseen, kus Sarra satub peale Ivanovi ja \u0160ura esimesele suudlusele, on k\u00f5ike muud kui banaalne anekdoot. Muusika tumeneb saatuslikuks. \u0160ura m\u00e4rkab Ivanovi naist ja kangestub. Alles n\u00fc\u00fcd haarab mees tal \u00fcmbert kinni, et neiu ei kaotaks tasakaalu, aga mehe s\u00f5rmedes p\u00fcsib krampuv s\u00fc\u00fc. Pind jalge all j\u00f5nksatab, lava vajub, Ivanov langeb p\u00e4\u00e4stmatult, must Kolmanda vaatuse kuhjuv pinge on taas gradatsiooniline. Dialoog Pa\u0161aga, kes puhts\u00fcdamlikult ja absurdselt p\u00fc\u00fcab v\u00f5lgades Ivanovit aidata, paotab laostunud m\u00f5isa traagika. Kui arusaadav on v\u00f5lgade paine meie kiirlaenuajastul, j\u00e4\u00e4gu isek\u00fcsimuseks. Lauda kraamides annab Ivanov leivak\u00e4\u00e4rule vaikselt ja endastm\u00f5istetavalt suud, m\u00e4hib leiva hoolikalt valgesse r\u00e4tti. Ta huulilt libiseb lause: \u201eVaju h\u00e4bi p\u00e4rast maa alla.\u201d Kui Pa\u0161a viib jutu \u0160urakesele, vajubki Ivanov laua alla. Lapselik n\u00e4htamatuks muutumise soov. Laua all, t\u00e4pselt sahtliorva mahtudes, p\u00e4rib Ivanov s\u00f5bralt: \u201eMis mul viga on?\u201d Ja otsib ise vastust: \u201eAga v\u00f5ib-olla\u2026\u201d Pilk suundub \u00fcles, kuid t\u00f5rjub kohe lootuse: \u201eMuide, ei\u2026\u201d See katkev p\u00fc\u00fcdlus on Ivanovi hingehelis sama m\u00e4\u00e4rav kui nutuhoog kumaras p\u00fchapildi kohal, palvetamisp\u00fc\u00fcd ja p\u00f5lvede t\u00f5rksus p\u00e4rast Sarra igavest lahkumist, p\u00f5lvilivajumine finaali eel ja Raskolnikovi moodi tumeh\u00e4\u00e4lne osatus: \u201eN\u00f5rgaks olen j\u00e4\u00e4nud\u2026\u201d<\/p>\n\n\n\n Ka kolmandas vaatuses on Sammuli ja Saarem\u00e4eli koosm\u00e4ng n\u00fcansirikas ja eriliselt elus. \u0160ura \u201etoimekas armastus\u201d \u00e4ratab Ivanovis heldimust ja \u00e4rritust, iha ja j\u00f5uetust. Muutumatuks j\u00e4\u00e4b s\u00fc\u00fctunne mehe k\u00e4tes, mis ei suuda kallistada, truudust murda. <\/p>\n\n\n\n Katarsiseni kandub vaatuse l\u00f5pp, kui langev lava viib s\u00fcgavikku Sarra. Ivanov j\u00e4\u00e4b \u00fcksi, liibub vastu p\u00f5randat, harali k\u00e4si kui vigastatud tiib. Trompet itkeb, Ivanov h\u00e4beneb publiku silmi, tirib valge s\u00e4rgi k\u00f5rgele \u00fcle kukla, n\u00e4oga vastu seina liibudes vangub saalist v\u00e4lja. Huvitav, et \u201eIvanovis\u201d m\u00e4ngides lavastab Kristo Viiding Ugalas Lev Tolstoi n\u00e4idendit \u201eElav laip\u201d, kus on samuti esindatud \u00fcleliigse inimese teema. Ivanovi p\u00e4\u00e4seteid anal\u00fc\u00fcsiv monoloog haakub Protassovi v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suotsinguga (meenub Mikk Mikiveri roll Adolf \u0160apiro lavastuses, 1980). <\/p>\n\n\n\n Viimase vaatuse nutustseen t\u00e4rkab justkui Mozarti ooperist. \u0160abelski nutt nakatab pingul n\u00e4rvidega pruuti; enesep\u00f5lgusest l\u00e4mbuv krahv \u00fctleb lahti Babakinast, kes puhkeb nutma; kohale h\u00f5ljuv Zuzuukene nutab-halab pateetiliselt. Pisarate kvartetti kuulab h\u00e4mmeldunult Lebedev, kuni lisab viienda h\u00e4\u00e4le. Mida k\u00f5ike see uhke nutustseen ei sisalda! Teatraalsete stampide, suureks m\u00e4ngitud kannatuste kvintessentsi, vana v\u00e4\u00e4rika n\u00e4itelava traagikute kokkutulekut. Oo, kui vabastav, piinlik ja nakatav, enesehaletsust pilades rabavalt helge stseen! <\/p>\n\n\n\n Ootamatult s\u00f6\u00f6stab nutjate sekka otsusekindel Ivanov. Suudleb m\u00f5rsjat kirglikult, julgustades: sa saad ilma minuta hakkama. Alles \u00e4sja on \u0160urake jaganud isaga oma kahtlusi, ent kutsunud end j\u00e4lle krapsakalt korrale, rapsinud pruudikimbuga, justkui tahaks ristim\u00e4rki teha ja samal ajal musket\u00e4rina vehelda. Kangekaelne neiu ei loobu toimekast elu\u00fclesandest. \u201ePulmi ei tule!\u201d h\u00f5ikab Ivanov, lehvitades kaelasidet nagu valget lippu, vahel suisa k\u00fckktantsu vihtudes. Pruut kajab abitult vastu: \u201ePulmad tuu-levad!\u201d Pruut ja peig kemplevad nagu lapsed, \u0160urake \u00e4hvardab: \u201eL\u00e4hen kutsun ema!\u201d ja Ivanov oiatab: \u201eEi\u2026\u201d<\/p>\n\n\n\n Hingekriisis Ivanovilt oleks nagu \u00e4ra v\u00f5etud kontakt muusikaga, erandiks vaid vaistlik \u00fcmin kirve all langevate metsade monoloogis (seda ei kuule igal etendusel). Kuid ta \u017eestid on musikaalsed ja l\u00f5puks k\u00f5lavad kaks olulist arutlust intonatsioonides nagu sonatiinid. Esmalt k\u00fcsiv: \u201eMilles oleks minu p\u00e4\u00e4setee?\u201d Oma ausale loomusele sobimatu variandi \u201eiroonilisi romaane, arvamusi, nupukesi kirjutada\u201d n\u00e4itlikustab Ivanov, s\u00fclitades k\u00e4rmesti enda \u00fcmber ja ka \u00fcles. Sarnane t\u00f5ehetk on J\u00fcri J\u00e4rveti T\u0161ebut\u00f5kinil \u201eKolmes \u00f5es\u201d, kui ta s\u00fclitab tulekahjuvaatuses lakke v\u00f5i k\u00f5rgemale veel, tabades ikka iseennast. <\/p>\n\n\n\n R\u00fctmistatud h\u00e4\u00e4lekontrastidele on rajatud Ivanovi t\u00f5demus elut\u00fclpimusest: armastus \u2014 lollus, kallistused \u2014 l\u00e4\u00e4ge, t\u00f6\u00f6 \u2014 m\u00f5ttetu, poeesia \u2014 labane\u2026 Mida tasav\u00e4gisem on h\u00e4\u00e4le vaekaussidel \u00f5rn kurb igatsus ja tume karm enesepilge, seda puhtam hingeheli. <\/p>\n\n\n\n Ivanov etendab m\u00e4ngult lasku meelekohta, aga end maha lasta pole ta eesm\u00e4rk, tal pole p\u00fcstolitki, ta kahmab relvad Lvovi sekundandilt Koss\u00f5hhilt. Doktori v\u00e4ljakutse Ivanovile vallandab p\u00f6\u00f6raselt kaasaegse m\u00fcrakaose: duellikutseid lendab sinna-t\u00e4nna, k\u00f5ik karjuvad l\u00e4bisegi, s\u00fc\u00fcdistavad, on solvunud, s\u00f5gedad, katki. \u201eMitte pulmad, vaid parlament, braavo-braavo,\u201d nendib Ivanov. Tema pilk kompab aina tungivamalt ust saalis\u00fcgavuses. <\/p>\n\n\n\n Ivanovi enesetapu ootuses vakatab lava ja saal. Peagi t\u00e4itub lava taas klat\u0161isosinate, saal aga naerukahinaga. \u00dcht\u00e4kki muutub muusika totaalselt. Aegruum teiseneb. Ivanov on otsusele j\u00f5udnud. <\/p>\n\n\n\n Publiku suhtumisest Ivanovisse erinevatel \u00f5htutel kirjutaks Anton Pavlovit\u0161 terve novellikogu. Kui Ivanov arutleb: \u201eN\u00e4ha, kuidas m\u00f5ned peavad sind \u0161arlataniks, teised tunnevad kaasa, kolmandad ulatavad abik\u00e4e\u2026\u201d, on k\u00f5ik need hoiakud saalist loetavad. K\u00fcsimus on proportsioonis. Olen teatris \u00fcldse hakanud teravalt tajuma publiku tarbijalikkust, kliendipositsiooni. Vaheajal puhvetisabas lahkavad \u00e4ritehinguid Borkinid, palju osavamad, tea, kas ka tervema s\u00fcdamega kui too vennike laval. P\u00e4rast vaheaega saab Borkini f\u00e4nniklubi naer saalis vahel nii kuuldavaks, et k\u00f5he hakkab. Pean silmas mentaliteeti, mitte Malmsteni lustivat artistlikku sooritust, kuigi n\u00e4itleja kipub tegelase surmahirmul\u00e4ve k\u00f5rgemaks kruttima. J\u00e4\u00e4b vaid loota, et alati viibib saalis ka Ivanoviga samastuv publik \u2014 nemad on ju tasased. <\/p>\n\n\n\n Kord, saates pilguga Ivanovi l\u00e4bi saali minekut, p\u00f5rkasin rida tagapool istuva mehe \u00fcksk\u00f5ikse vaate nagu kivim\u00fc\u00fcri vastu. Kui sulguda valmishinnangusse ja v\u00f5tta n\u00e4itleja turnimist toolide k\u00e4etugedel nipina, siis ei saagi aru saada, mis toimub Ivanovi hinges, kuhu ta teel on ja miks. \u201eMa ei taha teid segada,\u201d vabandab Ivanov delikaatselt, saalist abik\u00e4si paludes, teekonnal n\u00f5rkedes, m\u00f5ne vanema naise k\u00e4tt suudeldes. Kaasteelisus Nikolai Aleksejevit\u0161iga eeldab eneseanal\u00fc\u00fcsi. Ebamugav kohustus. Hirm endasse vaadata ei lase n\u00e4ha ka inimest enda k\u00f5rval. See on see, mis doktor Lvovi hinge m\u00f5raseks l\u00f6\u00f6b. Praeguses ajas on hingeliseks ja vaimseks tervenemiseks vaja p\u00fchendumise pidet. Uku Uusbergi \u201eIvanovi\u201d l\u00e4biv saalisuunatus toonitab osadust, vastutust, dialoogi kui teatrikunsti, kui kogu elusa suhtlemise p\u00f5hiolemust. Ivanovi eluheli kuulatamise, heal juhul kaasakumisemise, m\u00e4\u00e4rab iga vaataja isiklik vastuv\u00f5tlikkus ja valmisolek.<\/p>\n\n\n\n Viimaks p\u00e4rale j\u00f5udnud, v\u00f5tab Ivanov endale aega, naerab l\u00e4bi pisarate, vaatleb muutunud \u00fcmbrust, kord t\u00e4nu ja valuga heldides, kord t\u00f5sisel selgineval pilgul. Indrek Sammuli lavaelu l\u00f5petab s\u00fcgav Raskolnikovi-kummardus. Nagu Dostojevski \u201eKurit\u00f6\u00f6s ja karistuses\u201d: \u201eAga siin algab juba uus lugu, inimese samm-sammulise uuenemise lugu (\u2026), \u00fchest maailmast teise \u00fcleminemise lugu.\u201d Mitte \u201euus elu\u201d, vaid inimlapse sisemine muutumine. <\/p>\n\n\n\n Ma ei saa lugu l\u00f5petada. Kahtlesin kaua, kas jagada s\u00fcdamemuret. Kardan olla andetult aus, puiselt siiras, ometi ei suuda vaikida. Mulle n\u00e4ib, et \u00fcks pill \u201eIvanovi\u201d orkestris on kaotanud heli. Ei saa temast enam aru. See on P\u00e4\u00e4ru Oja Pjotr, Ivanovi teener. Olen ta k\u00f5rvalrolli, eelduste ja \u00fclesande poolest haaravaima, kirjutanud lahti Sirbi loos. N\u00fc\u00fcd Pjotr otsekui p\u00f5lgaks k\u00f5ike, hullem veel, tal oleks nagu\u2026 (kisub kirjutama vulgaarset vene keelest p\u00e4rit parasiits\u00f5na, mis T\u0161ehhovi ja Uusbergi kontekstis kohatu). Jube valus on Pjotri \u00fclbus ikooni kallal toimetades. Selles m\u00e4rkamatus p\u00fchenduvas hooles paotus esimestel etendustel Pjotri hing. N\u00fc\u00fcd ta lennutab liimipritsmeid p\u00fchapildile, plotski suus tolknemas, ime, et ikooni p\u00f5lema ei pane. <\/p>\n\n\n\n Aga iga etendus on uus algus. Ootan kaotsil\u00e4inud Pjotrit tagasi, uuel hingelisel tasandil. Kui ta loo ilmumise hetkeks juba kohal on, palun P\u00e4\u00e4ru Ojalt andeks. Annan kirjat\u00fcki k\u00e4est, kui \u201eIvanovit\u201d on m\u00e4ngitud kaheksateist korda. Teekond kestab. K\u00f5ik on v\u00f5imalik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Pille-Riin PurjeTeater.Muusika.Kino nr 5, mai 2018 Anton T\u0161ehhov, \u201eIvanov\u201d. T\u00f5lkija: Ernst Raudsepp. Lavastaja: Uku Uusberg. Kunstnik: Lilja Blumenfeld. Valguskunstnik: Triin Suvi. Osades: Indrek Sammul, Maria Peterson (Theatrum), Aivar Tommingas (Vanemuine), Guido Kangur, \u00dclle Kaljuste, Liisa Saarem\u00e4el, Kristo Viiding, Harriet Toompere, Raimo Pass, Mait Malmsten, Ita Ever, Lauri Kaldoja, Christopher Rajaveer, J\u00fcri Tiidus, Markus Luik, Norman […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-2942","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"\n
\nNorman Verte trompetim\u00e4ng r\u00f5hutab vastandlikke meeleolusid. Teises vaatuses tellib Raimo Passi kikkvunts ja kaardipakid\u00e4ndi Koss\u00f5hh trompetiserenaadi Ita Everi Avdotja Nazarovnale. Mehikese andekspalumine luhtub halekoomiliselt \u2014 t\u00e4itsa T\u0161ehhovi novell, kas v\u00f5i \u201eAmetniku surm\u201d, \u00f5nneks drastilise pu\u00e4ndita. Pass m\u00e4ngib filigraanselt, lisab T\u0161ehhovile Becketti absurdivaimu. Kirgas on kolmanda vaatuse l\u00f5pul trompeti j\u00e4releh\u00fc\u00fce Sarrale, kui Ivanovi jumalagaj\u00e4tupilk otsib naist t\u00fchjast p\u00e4ikeseloojanguoran\u017eist loo\u017eist. <\/p>\n\n\n\n
\nsein p\u00fcsti ees, silmapiir kaob silmist. Lilja Blumenfeldi kujunduses p\u00e4\u00e4seb v\u00f5imsalt m\u00f5jule alguse- ja l\u00f5puvaatuse suur t\u00fchi lava. Lummab massiivse eeslavakarkassi t\u00f5us ja langus, millele on rajatud teine vaatus Lebedevide pool ja kolmas vaatus Ivanovi kabinetis. N\u00f5nda on Draamateatri lava harva kasutatud. Muidugi ei unune, kuidas Semperi ja Ojasoo \u201eJulias\u201d (2004) kerkis lavapoodium fantasmagooriliseks hauakambriks. Korraks kergitab eeslava n\u00fc\u00fcd ka Kertu Moppel Gorki \u201eV\u00e4ikekodanlastes\u201d, markeerimaks orgiat p\u00f5rgulikul allkorrusel. Kuna misanstseeni keskmesse asetub Indrek Sammuli Bessemjonov, tekib seos \u201eIvanoviga\u201d: p\u00e4ris \u00fclbe parafraas, aga kui p\u00f5hjendatud? <\/p>\n\n\n\n
\nH\u00e4bi, piinlikkus (oleks ma n\u00e4htamatu) l\u00e4bib lavastust refr\u00e4\u00e4nina. Esmalt koomiliselt: kui Zuzuukene heidab mehele ette rahalaenamist Ivanovile, t\u00f5mbab Pa\u0161a pintsaku pahuralt \u00fcle pea.
\nLaulatuse ootel lisandub veel \u00fcks h\u00e4bi variatsioon. Heitunud elevuses uitab suurel laval Kristo Viidingu doktor Lvov, kes on v\u00f5tnud Ivanovi vihkamise oma missiooniks sama resoluutselt kui \u0160urake Ivanovi armastamise. Doktor tahab Ivanovi kahev\u00f5itlusele kutsuda, on ideest eufoorias, ometi h\u00e4beneb nagu v\u00e4ike poiss, varjab n\u00e4gu kaabuga nagu maskiga. Viiding muudkui t\u00e4iustab oma osa. Esimestel etendustel ei oleks ennustanud, et hall, j\u00e4ik ja aus doktor liigub samale teljele Sammuli ja Kanguri rollidega. Lvovi t\u00f5mbab Sarra poole, patsiendi ja arsti liginemine muutub intiimseks, kuni mehe k\u00e4ed krampuvad selja taha ja ta sulgub enesekeeldu. Meelde j\u00e4\u00e4b hellus, millega doktor hoiab k\u00e4tel \u00f6\u00f6kullitopist, justkui kaitseks ta niimoodi Sarrat. Tundub, et Ivanov aimab arstis midagi oma noorusest, ent samm-sammult moondub peegel k\u00f5verpeegliks. Doktor ise kahtleb oma aususes, ta h\u00e4\u00e4l l\u00e4mbub, j\u00e4\u00e4b kurku kinni. Lvov kuulutab, et Ivanov on Tartuffe, aga tart\u00fcfistub hoopis ise ega m\u00e4rkagi. V\u00f5i tundliku inimesena just m\u00e4rkab, aga katsub kramplikult endale valetada. <\/p>\n\n\n\n