Jaak Allik
Sirp, 04.05.2018<\/p>\n\n\n\n
\u201eJaanip\u00e4evas\u201c puudub l\u00e4biv tegevus ning kandev konflikt, see on \u201emeie elulugude\u201c laadne lavajutustus, kus n\u00e4itlejad toovad meie ette eriilmelisi karaktereid.<\/em><\/p>\n\n\n\n Eesti Draamateatri \u201eJaanip\u00e4ev\u201c, autorid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik, lavastaja T\u00f5nn Lamp, kunstnik Martin Mikson, kost\u00fc\u00fcmikunstnik Anna-Liisa P\u00e4rt, muusikaline kujundaja Riina Roose, valguskujundaja Priidu Adlas. M\u00e4ngivad Ester Pajusoo, Laine M\u00e4gi, Martin Veinmann, Markus Luik, Magdaleena Maasik ja Karmo Nigula. Esietendus 29. III Eesti Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.<\/p>\n\n\n\n Lavastuses \u201eJaanip\u00e4ev\u201c kohtuvad meiega kauge Siberi k\u00fcla \u00dclem-Suetuki elanikud. \u201eVenemaa eestlased\u201c tavatsetakse nende kohta \u00f6elda. See m\u00f5iste pole viimase sajandi eesti ajaloos olnud kuigi hea k\u00f5laga. Vene kodus\u00f5jas ja Vabaduss\u00f5jas olid paljud neist punaste poolel. Kes polnud, v\u00f5inuks ju p\u00e4rast Tartu rahulepingut opteeruda Eestisse. Miks nad siis sinna j\u00e4id?<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast 1940. aastat toodi neid Eestisse kodueestlasi juhtima ja \u00f5petama. V\u00e4lja vahetama p\u00f5genenud, k\u00fc\u00fcditatud v\u00f5i muidu kahtlast rahvusintelligentsi. Kuna Venemaale j\u00e4\u00e4nud eesti (punase) haritlaskonna tipud oli Stalin h\u00e4vitanud, siis sai naftainstituudi vanem\u00f5petajast Eesti ajakirjanduse \u00fcldjuht ning tublist naismehhanisaatorist k\u00f5rgkooli rektor. Isegi kodumaised kommunistid asendati ENSV riigit\u00fc\u00fcri juures Venemaa eestlastega kui ustavamatega. Ivan K\u00e4bin, Leonid Lentsman, Aleksei M\u00fc\u00fcrisepp, Valter Klauson, Karl Vaino, Vladimir K\u00e4o, Artur Vader, Johan Eichfeld \u2013 keegi neist polnud iseseisvat Eesti Vabariiki kunagi n\u00e4inudki. Loomulikult tundusid Vaino V\u00e4ljas, Arnold R\u00fc\u00fctel, Edgar T\u00f5nurist ja Arnold Green nende k\u00f5rval valgete varestena andmaks alust m\u00fc\u00fcdile mingist eestimeelsusest Eesti NSV tippjuhtkonnas.<\/p>\n\n\n\n Kunstnikkonna hulgast meenub selliseid tegelasi v\u00e4hem: kirjanik Hans Leberecht, kunstiinstituudi direktor Friedrich Leht \u2026 Suureks erandiks oli Tartu \u00fclikooli rektor Feodor Klement, kes m\u00f5istis oma vastutust eesti noore haritlaskonna kvaliteetse j\u00e4relkasvu tagamisel ja kaotas seep\u00e4rast l\u00f5puks ka oma koha.<\/p>\n\n\n\n Seda teades on ju m\u00f5neti isegi m\u00f5istetav, miks p\u00e4rast 1991. aastat pole Eesti riik teinud peaaegu mitte midagi, et arvuliselt n\u00e4rbuvat kodumaist eestlaskonda idapoolsete suguvendadega t\u00e4iendada. V\u00e4lja arvatud paar lennu\u00adreisi Abhaa\u00adsiasse, et evakueerida sealse kodus\u00f5ja keerisesse j\u00e4\u00e4nuid. Sel\u00adline suhtumine kestab praeguseni, mille viimasteks \u00f5iteks on riigikohtu lahend mitteopteerunute j\u00e4rglastele kodakondsusest keeldumisest, Krimmi-eestlaste riiklik h\u00fclgamine ning peaminister J\u00fcri Ratase loobumine s\u00f5idust eesti kultuurip\u00e4evadele Krasnojarskis. Seejuures on l\u00e4\u00e4nepoolsete v\u00e4liseestlaste koju meelitamiseks tehtud k\u00f5ik ja enamgi veel. Omandireformi seadus taastas omandi ka kunagiste omanike kaugetel sugulastel, kes sellest poleks undki n\u00e4inud, l\u00e4\u00e4ne poolt leiti kaitsev\u00e4e juhataja ja presidentki.<\/p>\n\n\n\n Seejuures on aga idaeestlaste saatust v\u00f5imalik n\u00e4ha ka teise rakursi alt. See kogukond tekkis XIX sajandil, kui p\u00e4risorjusest vabastatud, aga maata j\u00e4etud talupoegade ettev\u00f5tlikum osa r\u00e4ndas sinna, kus neile maad anti. Ka paljud Siberisse s\u00fc\u00fcga v\u00f5i s\u00fc\u00fctult karistust kandma saadetud isikud ja nende j\u00e4rglased j\u00e4id kaunile ja viljakale maale pidama isegi juhul, kui seadus lubas neil Eestisse tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Uudised iseseisvast Eestist ja sinna opteerumise tingimustest (ka ajalistest raamidest) ei pruukinud paljude Venemaa eestlasteni (\u00f5igeaegselt) j\u00f5udagi. Revolutsioonij\u00e4rgseil esimestel aastak\u00fcmnetel ei teinud N\u00f5ukogude v\u00f5im ka takistusi omakeelse hariduse ja kultuurielu p\u00fcsimisele nii Siberis kui ka mujal asuvais eesti k\u00fclades.<\/p>\n\n\n\n 1937. aastal kuulusid eestlased nende rahvuste hulka, kelle rahvusep\u00f5hiseks h\u00e4vitamiseks kirjutas NKVD ette kvoodid. Lisaks h\u00e4vitati muidugi majanduslikult edukamad (kulakud) ja poliitilised liidrid (kommunistidest \u201etrotskistid\u201c). Kuid ometi j\u00e4i rohujuure tasemel eestlus ida pool (nii Siberis, Abhaasias, Krimmis kui mujalgi) p\u00fcsima. Sealsed poisid sattusid s\u00f5dima eesti rahvuskorpusesse, mida juhtis Kalm\u00f5kkias asunud Eesti-Haginski k\u00fclast p\u00e4rit kindralleitnant Lembit P\u00e4rn. Tulnud koos korpusega s\u00f5ja l\u00f5pul Eestisse, j\u00e4i osa siia, kuid paljud p\u00f6\u00f6rdusid tagasi perede juurde Venemaale. Eestikeelne algharidus ja kultuurilelu j\u00e4id sealseis eesti k\u00fclades kestma ka s\u00f5jaj\u00e4rgseil aastak\u00fcmneil, osalt kindlasti ka vabama suhtlemisv\u00f5imaluse t\u00f5ttu Eestiga.<\/p>\n\n\n\n Siis aga tuli 1991. aasta ning p\u00fcstitas kahe riigi vahele taas piiri. Viisad ja passid (Venemaal on n\u00f5utav ka v\u00e4lispassi olemasolu) ning muidugi hoopis teised piletitariifid. Just viimastel aastak\u00fcmnetel on hakanud neis k\u00fclades eestlus h\u00e4\u00e4buma, millest valusalt r\u00e4\u00e4givad lavastuse kavaraamatus toodud Jaanus Piirsalu olukirjeldused. Just selles valguses v\u00f5ib m\u00f5ista nostalgitsemist N\u00f5ukogude aja suhtes, mis m\u00f5ne lavategelase suust k\u00f5lab.<\/p>\n\n\n\n Kodueestlaste huvi ja abi kaugetele rahvuskaaslastele on olnud v\u00e4ike. Seda avastusrikkam on Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi 2016. aastal toimunud Siberi-reisil tehtud intervjuude ning muude autentsete allikate p\u00f5hjal loodud dokumentaaln\u00e4idend, mille T\u00f5nn Lamp oma lavastajadeb\u00fc\u00fcdina on n\u00fc\u00fcd toonud publiku ette.<\/p>\n\n\n\n \u201eJaanip\u00e4evas\u201c puudub l\u00e4biv tegevus ning kandev konflikt, see on \u201emeie elulugude\u201c laadne lavajutustus, kus n\u00e4itlejad toovad meie ette eriilmelisi karaktereid. \u00d5nnestunud lavastajaleiuks on etenduse \u00fclesehitus \u201ekohtumis\u00f5htu\u201c vormis, kus Markus Luige P\u00e4rimuse-J\u00fcri tervitab vaatajaid saali sisenedes ja Martin Veinmanni Jaan on juba t\u00fcdinenud r\u00e4\u00e4kimaks oma elust k\u00f5ikv\u00f5imalikele uudishimutsejatele. Lugu l\u00e4heb kohe hoogsalt k\u00e4ima ning meie silmade ette joonistub rida kurb-koomilisi pilte Siberi eesti k\u00fcla argip\u00e4evast ning meenutusi kaugemast ja l\u00e4hemast minevikust. On silmaga n\u00e4ha ja lausa f\u00fc\u00fcsiliselt tunda, et n\u00e4itlejad on r\u00f5\u00f5msad meile oma kangelasi n\u00e4idates ning tunnustusv\u00e4\u00e4rne T\u00f5nn Lambi n\u00e4itejuhi t\u00f6\u00f6, aitamaks neil kujuneda erisugusteks ja eredaiks karaktereiks. Julgen arvata, et Mari-Liis Lillele ja Paavo Piigile omane missioonitunnetus oma lavastuste loomisel on seekord haaranud kaasa kogu v\u00e4ikesearvulise trupi.<\/p>\n\n\n\n Ester Pajusoo (ema) ja Laine M\u00e4gi (t\u00fctre) duett v\u00e4\u00e4riks inimlikkuse eriauhinda. Karmo Nigula fizruk Asif Asifovit\u0161, kes 1988. aastal Tallinnast Siberisse sugulaste juurde s\u00f5itis ja sinna j\u00e4igi, sisendab oma optimistliku enesekindlusega usku, et inimesed loovad olusid, mitte vastupidi. Martin Veinmanni humoorikad ja j\u00f5ulised karakterid n\u00e4itavad, et \u201eSarabandis\u201c toimunud murrang uuele n\u00e4itlejakvaliteedile on j\u00e4\u00e4nud temas p\u00fcsima. Markus Luige k\u00f5ige eestimeelsem eestlane, kes oma kehva keeleoskust h\u00e4benedes teistega (t\u00f5si k\u00fcll, ehk natuke pikalt) vaid vene keelt r\u00e4\u00e4gib, viib taas m\u00f5tted sellele, et keelt ja meelt ei tasu ettehindavalt \u00fchte patta segada.<\/p>\n\n\n\n Lavastuse l\u00f5pu paneb lendama Magdaleena Maasika loodud mahlakas ja elur\u00f5\u00f5mus Liina, kes on p\u00e4rast Coca-Cola Plaza, Tele 2 ja Swedbanki karj\u00e4\u00e4ri l\u00e4inud Suetukki mehele ning p\u00fc\u00fcab seal euroopalikku korraarmastust juurutada. Omal ajal VHK teatriklassi l\u00f5petanud ja Theatrumi stuudios k\u00e4inud praegune k\u00f5rgharitud keraamik v\u00f5iks vajaduse korral t\u00f5siselt m\u00f5elda elukutsevahetusele, see poleks talle kindlast nii raske kui Liinale Suetukki s\u00f5it.<\/p>\n\n\n\n Lavastajat v\u00f5ib kiita tempoka meeleolude ja teemade vaheldumise eest, milles kindlasti on oma osa Riina Roose delikaatsel ja s\u00fcdamlikul muusikalisel kujundusel. Martin Mikson on suutnud l\u00e4bi m\u00f5elda v\u00e4ga funktsionaalse lava\u00adkujunduse, mis v\u00f5imaldab etendust alustada ja l\u00f5petada t\u00e4iesti t\u00fchjal laval, ning kost\u00fc\u00fcmikunstnik Anna-Liisa P\u00e4rt on ilmselt Suetukis k\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n Omaette v\u00e4\u00e4rtus on laval k\u00f5neldav eesti-vene segakeel, mille kuulamiseks ja fikseerimiseks on autoreil ja lavastajal olnud v\u00e4gagi terav k\u00f5rv. Segunenud on mitte ainult s\u00f5nad, vaid ka lauseehitus ning meie n\u00e4itlejate vene aktsendiski on selgelt kuulda Siberi vene keelele omast laulvust. K\u00f5ige enam h\u00e4mmastab aga kogu loos soov kohalikest (venelastest) erineda, rahvuslik uhkus, mille Lill ja Piik on veel t\u00e4nap\u00e4eval sellest kaugest kandist eest leidnud ning meieni toonud. Ning ka uhkus, mida ollakse valmis tundma esivanemate kauge kodumaa \u00fcle, kui selleks vaid p\u00f5hjust antaks.<\/p>\n\n\n\n Seda valusam on Eesti riigi suhtumine neisse inimestesse ka n\u00fc\u00fcd, kui demograafilise vetsupoti p\u00f5hi juba paistab. Mida k\u00fcll v\u00f5iks tegelikkuses t\u00e4hendada p\u00f5hiseaduses fikseeritud iga eestlase \u00f5igus asuda Eestisse elama? Viisa mangumist (ja maksmist), ajutist elamisluba ja seej\u00e4rel keeleeksamit, kaheksat aastat elu Eestis Venemaa kodanikuna ning siis sellest sundloobumist, mis sisuliselt t\u00e4hendab v\u00f5imaluse v\u00f5tmist Venemaale j\u00e4\u00e4nud sugulasi ja s\u00f5pru vaatama s\u00f5ita. Isegi topeltkodakondsuse lubamisest r\u00e4\u00e4gib Reformierakond juba ette idasuunda v\u00e4listavalt. Seega ka sealseid eestlasi v\u00e4listavalt.<\/p>\n\n\n\n Kivikeseks nii eneseh\u00e4vituslikult kilplasliku m\u00f5tteviisi vastu on kindlasti ka Eesti Draamateatri uus\u00adlavastus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Jaak AllikSirp, 04.05.2018 \u201eJaanip\u00e4evas\u201c puudub l\u00e4biv tegevus ning kandev konflikt, see on \u201emeie elulugude\u201c laadne lavajutustus, kus n\u00e4itlejad toovad meie ette eriilmelisi karaktereid. Eesti Draamateatri \u201eJaanip\u00e4ev\u201c, autorid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik, lavastaja T\u00f5nn Lamp, kunstnik Martin Mikson, kost\u00fc\u00fcmikunstnik Anna-Liisa P\u00e4rt, muusikaline kujundaja Riina Roose, valguskujundaja Priidu Adlas. M\u00e4ngivad Ester Pajusoo, Laine M\u00e4gi, Martin Veinmann, […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-2980","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"\n