Jelena Skulskaja
Postimees, 02.12.2019<\/p>\n\n\n\n
\u201eNiisiis, mu s\u00f5ber, vene revolutsioon on alanud, mille puhul ma sind siiralt ja t\u00f5emeeli \u00f5nnitlen. Tapetud, ah, ega nad sega, ajalugu v\u00f5\u00f5batakse uude v\u00e4rvi ainult verega,\u201c kirjutas Maksim Gorki 9. jaanuaril 1905, p\u00e4eval, mida hakati nimetama Veriseks p\u00fchap\u00e4evaks. Tol p\u00e4eval avati tuli rahumeelsete meeleavaldajate pihta, kes olid v\u00e4lja tulnud kirikulippude ja tsaari portreedega.<\/em><\/p>\n\n\n\n Kenasti, paatosega, \u00fclevas toonis kirjutas Gorki 1905. aastal: Anton T\u0161ehhov, kes ainukesena takistas teda t\u00f5usmast Venemaa n\u00e4itekirjanikuks number \u00fcks, oli aasta varem hinge heitnud ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5is v\u00e4himatki piinlikkust tundmata tarvitada tema s\u00fcmboolikat, tema tulipalavaid armastuse kirjeldusi, tema h\u00fcvastij\u00e4tus\u00f5nu k\u00f5igile nendele kirsiaedadele, mida ootasid ees kirved.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4idendit \u201eP\u00e4ikese lapsed\u201c, mis on kirja pandud Peeter-Pauli kindluse vangikongis (mis andis tugevasti juurde nii sentimentaalsele m\u00e4rtritundele kui ka paljus\u00f5nalisusele), v\u00f5ib iseloomustada Vladimir Nabokovi \u00e4rritusest tulvil m\u00e4rkusega, mis oli k\u00fcll tehtud \u00fche teise teose kohta, kuid kajastas \u00f5igupoolest suhtumist kogu Gorki loomingusse: \u201eKeskp\u00e4rase, silmatorkamatu melodraama n\u00e4iteke \/\u2026\/ ei \u00fchtegi elavat s\u00f5na, ei \u00fchtegi originaalset v\u00e4ljendit.\u201c<\/p>\n\n\n\n Seda n\u00e4idendit tuuakse lavale \u00f5ige harva, aga kui ka tuuakse, siis muudetakse puhtt\u0161ehhovlikuks teoseks, lihvides maha v\u00e4ljakannatamatu paatose ja romantilise \u00fclespuhutuse. Aeg ju \u00f5igupoolest oligi veel T\u0161ehhovi aeg, olgu siis k\u00f5ik pealegi enam-v\u00e4hem nagu T\u0161ehhovil. (Nii on ka juba aastak\u00fcmneid \u00fchendatud k\u00f5iki Jossif Brodski epigoone, kel v\u00e4hegi annet, v\u00e4idetavasse p\u00fcsikindlasse ja v\u00e4\u00e4rikasse kirjandusringi.)<\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd siis t\u00f5i t\u00e4iesti ootamatult, suure riski peale v\u00e4lja minnes, \u00fcks Eesti parimaid lavastajaid Uku Uusberg draamateatris lavale etenduse just selle ilmv\u00f5imatu, v\u00e4ljakannatamatu, paljude arvates \u00fcdini iganenud n\u00e4idendi p\u00f5hjal!<\/p>\n\n\n\n Kuidas ka isiklikul tasandil \u201eP\u00e4ikese lastesse\u201c suhtuda, igal juhul on tegemist vene klassikaga ning t\u00f6\u00f6 n\u00e4idendi kallal, selle anal\u00fc\u00fcsimine, \u00fcmberm\u00f5testamine, h\u00e4mmastavad ja ootamatud j\u00e4reldused on v\u00e4\u00e4rt nii v\u00f5i teisiti, aga Uusbergi vahendusel pakuvad ka vaatajatele ei millegagi v\u00f5rreldavat lavakogemust.<\/p>\n\n\n\n Etenduses on rohkelt salajasi tsitaate, mis osutavad vene intelligentsi suhtumisele aina l\u00e4hemale j\u00f5udvasse revolutsiooni (mille m\u00fcrgiseid vilju nad juba \u00f5ige pea \u00fcleliiagi maitsta said). Laura P\u00e4hlapuu stsenograafia tuletab tahtmatult meelde Aleksandr Bloki \u201eSk\u00fc\u00fcte\u201c: punakaspruunide toonide barbaarne \u00fclek\u00fcllus, idamaiste mustritega vaibad katmas kogu lavaruumi \u2013 \u00fchtaegu n\u00e4ide maitsetusest, s\u00fcmbol v\u00e4ikekodanliku, tarbijaliku arusaama kohta rikkusest, ning sellise virvenduse tekitaja silmadesse, mis kuidagi ei luba n\u00e4ha elus peamist.<\/p>\n\n\n\n Lavastuses endas on p\u00f5hikohal naer ja nali, karikatuur, tegelaste kujutamine vaat et marionettidena, kes pole v\u00e4lja astunud niiv\u00f5rd T\u0161ehhovi ja Gorki kui Juri Ole\u0161a \u201eKolme paksu\u201c, Mihhail Bulgakovi ning Ilfi ja Petrovi koomilistest stseenidest.<\/p>\n\n\n\n Mis podiseb kolbides ja katseklaasides?<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige totramat tegelaskuju, teadlast Protassovit, kelle peaaegu iga repliik tekitas naerupahvakaid, m\u00e4ngis Jan Erik Ehrenberg vaat et l\u00e4bikukkumise piiril: ta tuiab pisikese, sagris peaga mehena m\u00f6\u00f6da lava, saatjaks suitsupilved ja eemalet\u00f5ukav lehk, mida teised tegelased ei lakka muudkui mainimast. Mida ta teeb, mis on tema tegemiste m\u00f5te, ei tea ta isegi.<\/p>\n\n\n\n Protassov palub oma austajat Melaniat (Lena Barbara Luhse) saata talle hommikuti kanamune, v\u00e4rskeid sooje mune, sest tema katsed n\u00f5uavad suures koguses valku. Rohkem ei r\u00e4\u00e4gita neist katsetest midagi l\u00e4hemat\u2026 Melania omakorda p\u00fc\u00fcab suruda end suure teadlase k\u00e4te vahele, milleks kord langeb p\u00f5randale ja sirutab jalad ahvatlevalt v\u00e4lja, kord j\u00e4lle ronib tillukese tooli otsa ja tardub seal hauduja kana poosis, saba oma kangelase poole p\u00f6\u00f6ratud. Kuid tollele j\u00e4\u00e4vad need selged vihjed m\u00f5istetamatuks, ta isegi palub mitte suudelda oma kemikaalidega m\u00e4\u00e4rdunud k\u00e4si.<\/p>\n\n\n\n Veterinaar T\u0161epurnoi (Simo Andre Kadastu) kannatab v\u00e4ga selle k\u00e4es, et tahaks ravida inimest (INIMEST), aga on sunnitud tegelema koerakestega (siin on lavastajal m\u00e4ngu pandud terve hulk T\u0161ehhovi arstide paroodiaid; Anna Ahmatova \u00fctles kunagi, et T\u0161ehhovil on arstid alati positiivsed tegelased, kunstnikud seevastu logardid; ja jah, ei j\u00e4\u00e4 ka see kunstnik tulemata).<\/p>\n\n\n\n Veterinaar armastab Protassovi \u00f5de Liisat (Kristiin R\u00e4\u00e4gel), kuid too on haige: surma toov kliiniline ko\u0161maar muudab ta naha veripunaseks, ta isegi ei m\u00f5tle armastusele, ja alles siis, kui T\u0161epurnoi meeleheitest end \u00fcles poob, saab aru, et ilma meheta pole ka temal elu. Tema suure paatosega esitatud m\u00f5tisklused vere ja ohvrite \u00fcle otsekui ise kruvivad ennast avameelse labasuse ja rumaluse tasandile, k\u00f5ik laused oleksid otsekui liigestest lahti, nii et s\u00f5nadest saavad m\u00f5lemat jalga lonkavad ja kiiva kiskuvad sandid.<\/p>\n\n\n\n Protassovi abikaasa Jelena (Maarja Johanna M\u00e4gi) veedab aega koos kunstniku Vaginiga (Kaarel Pogga), aga palub, et see armastaks teda kui inimest, mitte kui naist.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik need m\u00f5ttetud, \u00fcksteist mitte kuulavad inimesed toovad kuuldavale mitut laadi m\u00f5ttetuid s\u00f5nu, samal ajal kui v\u00f5imsa kehaehitusega, alatasa purjus lukksepp Jegor (Ken R\u00fc\u00fctel) selgitab h\u00e4\u00e4rberis viibijatele peksmise kasu: teda ennast on palju pekstud, tema peksab oma naist nii praegu kui ka tulevikus, ja \u00fcldse saab peksmisega palju asju korda ajada. Ent ilma jommis Jegori ja tema kuldsete k\u00e4teta ei saa ka kuidagi.<\/p>\n\n\n\n M\u00e4ngu astuvad ka teenijad kirvestega. Toat\u00fcdruk (Ita Ever) t\u00f5mbab huviga kirve endale l\u00e4hemale, proovib j\u00e4rele, kas see on ikka terav, ja vaatab selle peale otsekui peeglisse.<\/p>\n\n\n\n Enesest m\u00f5ista, nagu T\u0161ehhovil \u2013 vabandust, Gorkil! \u2013 ette n\u00e4htud, asutakse alatasa teejoomise kallale. Kuid miskip\u00e4rast ei tule sellest kunagi midagi v\u00e4lja, ainult tassid auravad vaipade taustal, ahjaa, ja vaipade varjus vahetab muudkui oma kost\u00fc\u00fcme Liisa, kes korraks ilmub lavale isegi draakonitega kaunistatud halatis.<\/p>\n\n\n\n T\u0161ehhovil algab uus elu, mille nimel pole kahju kannatada ja surragi, kas vahetus s\u00fcmboolses tulevikus v\u00f5i siis juba hauataguses elus, kus taevas s\u00e4ravad teemandid, Gorkil on see aga juba otse siinsamas, otse l\u00e4vepaku taga, ning saatana silmad, millest k\u00f5neles Niina Zaret\u0161naja T\u0161ehhovi \u201eKajakas\u201c, on juba valmis l\u00e4kitama punase kuke Protassovi majja.<\/p>\n\n\n\n Miks ikka ja j\u00e4lle klassikasse s\u00fc\u00fcvida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Noor lavastaja Uku Uusberg, kes muide on meisterliku k\u00e4ega lavale toonud T\u0161ehhovi \u201eIvanovi\u201c, tunnetab v\u00e4ga h\u00e4sti ja selgelt T\u0161ehhovi ja Gorki erinevust. Sentimentaalne ja skemaatiline Gorki, kes ei osanud sundida oma tegelasi vaikima ja mitte lakkamatult iluk\u00f5nelema, on talle sama huvipakkuv kui kustumatu kuulsusega kaetud T\u0161ehhov. Ta saab aru, et T\u0161ehhov keerab ees kumavale revolutsioonile selja, Gorki aga n\u00e4eb selles intelligentsile m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu lootusega muutust, mis toob kaasa midagi head ja imekaunist. See lootus, mida sama paratamatusega tabab alati krahh, s\u00fcnnib t\u00e4nases p\u00e4evas uuesti juba oma karikatuurina, satiirilise, paroodilise, absurdih\u00f5ngulise h\u00fcpostaasina. Selline lootus on loomu poolest nagu toat\u00fcdruk Fima (Maris L\u00fc\u00fcs), kes ausa t\u00fcdrukuna tahab ennast v\u00f5imalikult kallilt m\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n Niisiis, panust paroodiale ja irvitamisele asetades on lavastaja loonud terava t\u00e4nap\u00e4evas vastu k\u00f5lava lavateose, mis k\u00f5ige muu seas peegeldab ka kolbides juba keema l\u00e4inud poliitilisi kirgi, millele enesest m\u00f5ista on tarvis v\u00e4rskemast v\u00e4rskeid kanamune \u2013 aga millest pole inimestele v\u00e4himatki tulu.<\/p>\n\n\n\n Lavastaja t\u00f5i lavale loo inimestest, kes ei ole suutelised armastama: nad ei jagune mitte meesteks ja naisteks, nad on lihtsalt \u201einimesed\u201c, keda miski \u00fcksteise poole ei t\u00f5mba, kel puudub soov ja tahe kedagi emmata, suudelda, enda vastu t\u00f5mmata. Ainult joomane Jegor teab, et armastus t\u00e4hendab peksmist: kui ikka k\u00f5vasti peksad, nii et veri v\u00e4ljas, siis ehk hakataksegi sind armastama.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4ikese lapsed lasevad nahal pruunistuda ja s\u00f6estuvad taevakeha kiirte all, nii et peagi ei j\u00e4\u00e4 neist enam j\u00e4lgegi maa peale, kui, siis ainult kehvake joonistus kunstnik Vagini vihikus, millel on j\u00e4\u00e4dvustatud veterinaar T\u0161epurnoi, kes l\u00e4heb k\u00f6it sisse seebitama\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Jelena SkulskajaPostimees, 02.12.2019 \u201eNiisiis, mu s\u00f5ber, vene revolutsioon on alanud, mille puhul ma sind siiralt ja t\u00f5emeeli \u00f5nnitlen. Tapetud, ah, ega nad sega, ajalugu v\u00f5\u00f5batakse uude v\u00e4rvi ainult verega,\u201c kirjutas Maksim Gorki 9. jaanuaril 1905, p\u00e4eval, mida hakati nimetama Veriseks p\u00fchap\u00e4evaks. Tol p\u00e4eval avati tuli rahumeelsete meeleavaldajate pihta, kes olid v\u00e4lja tulnud kirikulippude ja tsaari […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-3025","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"acf":[],"yoast_head":"\n