Lisanna Annus
kultuur.err.ee, 17.01.2020<\/p>\n\n\n\n
Kui Lavakunstikooli 29. lennu tudengitelt k\u00fcsiti, milline on nende jaoks hea teater, t\u00e4heldas mitu neist, et selline, millel on midagi \u00f6elda ja mis haarab su endasse, k\u00f5netab, rikastab ja ajab veidi nutmagi.[1] Just nende s\u00f5nadega v\u00f5iks kirjeldada ka Draamateatri lavastust “P\u00e4ikese lapsed”, mille need samad 29. lennu tudengid publikuni toovad.<\/em><\/p>\n\n\n\n Viimasel ajal pigem postdramaatilist teatrit vaadanuna m\u00f5jus Maksim Gorki n\u00e4idendil p\u00f5hinev Uku Uusbergi lavastus k\u00f6itva klassikalise lavateosena, kus j\u00e4\u00e4b silma nii tugev ansamblim\u00e4ng kui meisterlik lavastajat\u00f6\u00f6. Lavastus k\u00e4sitleb peamiselt klassidevahelist l\u00f5het, mille s\u00fcvenemine \u00e4hvardab viia kaoseni. K\u00f5rgklassi kuuluva teadlase Pavel Fjodorovit\u0161 Protassovi (Jan Erik Ehrenberg) ja tema naise Jelena Nikolajevna (Maarja Johanna M\u00e4gi) korteris lahti rulluvad keerukad suhted ja s\u00fcndmused avavad end j\u00e4rkj\u00e4rguliselt ning j\u00f5uavad kulminatsioonini alles loo l\u00f5pus.<\/p>\n\n\n\n Nagu elus ikka, tekivad pinged siis, kui hakatakse teist inimest \u00f5petama \u00f5igesti elama. Nii ka selles loos, kus vanem p\u00f5lvkond Protassovite teenri Antonovi (Aleksander Eelmaa) n\u00e4ol \u00fcritab noortele seletada, kuidas nad ise peaksid elama ja kuidas lihtrahvast korrale kutsuma. Haritlased p\u00fc\u00fcavad omakorda valgustada madalamat \u00fchiskonnakihti ilu, kunsti ja teadusega, mis tekitaks neis moraalitunnetuse ning muudaks nad samuti inimese arengusse panustavateks “p\u00e4ikese lasteks”. Selline kergelt \u00fcleolev suhtumine kaevab aga veelgi s\u00fcgavama kraavi inimeste vahele, mille \u00fcletamine muutub \u00fcha raskemaks.<\/p>\n\n\n\n \u00dchelt poolt j\u00e4\u00e4b mulje, et k\u00f5rgklass kardab lihtrahvast kui nakkushaigust, mis levitab rumalust ja labasust ning rikub kogu elus peituva ilu. Teisalt seisab Pavel Protassovi \u00f5de Liisa (Kristiin R\u00e4\u00e4gel) tulihingeliselt proletariaadi eest ning peab lihtrahvast kui hukkunutest r\u00e4\u00e4kivaid vestluskaaslasi pimedaks ja julmaks. Samuti ei k\u00f5hkle Jelena Nikolajevna hetkekski, kui lukksepp Jegori (Ken R\u00fc\u00fctel) naine teda n\u00e4ha soovib ning t\u00f5ttab kohe koolerahaige voodi juurde. Selles paradoksaalsuses peituv inimlikkus muudab ka \u00fcleolevana m\u00f5juva k\u00f5rgklassi s\u00fcmpaatsemaks, kuid samas peegeldab veelgi tugevamalt lihtrahvast esindavate tegelaste traagilisust, mis paneb nii kaasa elama kui kaasa tundma.<\/p>\n\n\n\n Draamale kohaselt ei puudu loost armastus, mis segaste keerdk\u00e4ikudega viib m\u00f5negi tegelase hukatuse \u00e4\u00e4rele. Protassovite kolm t\u00e4iesti erineva maailmavaatega perekonnaliiget – minevikku takerdunud pessimist Liisa, tuleviku nimel elav optimist Pavel ning kaalukas, vaoshoitud realist Jelena – tiirlevad armuavalduste keskel, kuid j\u00e4\u00e4vad kuhugi k\u00e4ttesaamatusse kaugusesse. Nii sotsiaalse t\u00f5usu l\u00e4binud Boriss T\u0161epurnoi (Simo Andre Kadastu), Melania (Lena Barbara Luhse) kui Dmitri Vagin (Kaarel Pogga) \u00fcritavad end l\u00e4bi murda justkui n\u00e4htamatust m\u00fc\u00fcrist, mis asub nende ja iga\u00fche armastatust Protassovi vahel, kuid ei suuda seda purustada. Nende p\u00fc\u00fcdlused m\u00f5juvad ka paralleelina kogu eliidi suunitlusele k\u00f5rgusesse ja kaugusesse ehk tulevikku, mis siiski veel k\u00e4ttesaamatuks j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n\n\n\n Nagu Protassovitega, on teistegi karakterite k\u00f5rvutamisel m\u00e4rgata vastanditega m\u00e4ngimist. N\u00e4iteks r\u00f5hutavad naistegelaste kontrastsust juba kost\u00fc\u00fcmid, mis vastavalt must, punane ja valge. Must toetab Jelena ja toat\u00fcdruk Fima (Maris L\u00fc\u00fcs) puhul kindlameelsust ja vankumatust, punane Melania \u00fclevoolavust ning tohutut emotsionaalsust ja valge Liisa haprust ning \u00f5rnust. Meestegelaste osas joonistuvad vastandid v\u00e4lja pigem madalama klassi esindajate seas, kus grotesksed karakterid, nagu peremees Nazar Avdejevit\u0161 (Martin Kork) ja Jakov Tro\u0161in (Oskar Seeman), ning traagilised karakterid Jegor ja Roman (Oskar Punga) v\u00f5imenduvad teiste tegelaste k\u00f5rval just t\u00e4nu vastandustele.<\/p>\n\n\n\n Lisaks tugevale ansamblim\u00e4ngule tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida \u00f5nnestunud rollijaotus. Eelnevaid 29. lennu lavastusi n\u00e4inuna tundub, et Gorki tekst on n\u00e4itlejaile pakkunud \u00fcsna sobivad karakterid, millesse s\u00fc\u00fcvida ning mida huvitavate varjunditega lavale tuua. T\u00e4nu sellele on raske selget piiri t\u00f5mmata ka pea- ja k\u00f5rvaltegelaste vahele, mis on samuti m\u00e4rk trupi \u00fchtsest tasemest. Sellegipoolest oli m\u00e4rgata n\u00e4itlejate m\u00f5ningast karakteritesse sisseelamisaega etenduse alguses, kuid hea tempo saavutati \u00fcsna ruttu.<\/p>\n\n\n\n Kogu loo v\u00f5tab kokku igavikuline, veidi valuline, vaikusest pakatav l\u00f5pustseen, milles on samaaegselt nii romantiline kui traagiline noot. See paneb m\u00f5tlema kogu pikale loole, millesse end nende paari tunni jooksul p\u00fchendatud sai, kui saali laes asuv robustne p\u00e4ike veel viimast korda hoiatavalt vilgub. Taaskord hea teatrielamuse saanuna, on saalist lahkudes tunne, et teater teeb head.<\/p>\n\n\n\n