{"id":30857,"date":"2024-05-09T15:38:07","date_gmt":"2024-05-09T12:38:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=30857"},"modified":"2024-05-09T15:38:23","modified_gmt":"2024-05-09T12:38:23","slug":"kuidas-murda-haiguse-mustrit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/","title":{"rendered":"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit?"},"content":{"rendered":"\n<p>Piret Jaaks, Sirp, 26.04.2024<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2512\" height=\"1675\" src=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-30858\" srcset=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg 2512w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-1256x837.jpg 1256w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-640x427.jpg 640w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-768x512.jpg 768w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2048x1365.jpg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 2512px) 100vw, 2512px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Tuppa suletuna hakkab Jane (Marian Eplik) n\u00e4gema seinal kollases tapeedis kummalisi mustreid, mis iga p\u00e4ev muutuvad. Foto: Gabriela Urm<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><a><\/a><em>\u201eKollasele tapeedile\u201c ei ole l\u00e4henetud kui pelgalt \u00f5udusloole, vaid k\u00e4sitletud seda just tekstina naisuurimuse v\u00e4ljalt.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Draamateatri uuslavastus \u201eKollane tapeet\u201c p\u00f5hineb ameerika humanisti ja kirjaniku Charlotte Perkins Gilmani samanimelisel novellil (1892), mida peetakse \u00fcheks feministliku m\u00f5tte t\u00fcvitekstiks. Tegemist on looga, mis k\u00e4sitleb \u00fche abielupaari elus tekkinud olukorda, kus noor ema Jane p\u00f5eb p\u00e4rast lapse s\u00fcndi tollal tundmatut meelehaigust (n\u00fc\u00fcdne s\u00fcnnitusj\u00e4rgne depressioon), mille peale otsustab tema arstist abikaasa John viia ta maam\u00f5isa eraldatusse, et naine saaks seal n\u00e4rve puhata.<br>Vastupidiselt puhkuse eesm\u00e4rgile ei m\u00f5ju pealesunnitud vaikelu Jane&#8217;ile h\u00e4sti. Tuppa suletuna hakkab Jane n\u00e4gema seinal kollases tapeedis kummalisi mustreid, mis iga p\u00e4ev muutuvad, ning nende mustrite taga kinni olevat kummituslikku naist. Mustritaguse naise kujundit peetaksegi teoses esilek\u00fc\u00fcndivaks, sest see s\u00fcmboliseerib naiste v\u00f5itlust \u00fchiskonnas oma ruumi ja \u00f5iguste eest ning raskusi nende saavutamisel. Kummitusliku naisekuju t\u00f5ttu m\u00f5testati novelli kaua ka kui peenps\u00fchholoogilist \u00f5udusjuttu &#8211; t\u00f5lgendus, mida teos kahtlemata v\u00f5imaldab.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaatamata sellele v\u00f5imalusele on v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustav, et lavastaja-dramaturg Kertu Moppel ja t\u00f5lkija-dramaturg Maria Lee Liivak ei ole l\u00e4henenud \u201eKollasele tapeedile\u201c kui pelgalt \u00f5udusloole, vaid on soovinud seda k\u00e4sitleda just nimelt tekstina naisuurimuse v\u00e4ljalt. Feministliku manifestina v\u00f5ibki vaadelda kogu lavastust.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Seejuures on Liivak varemgi k\u00e4sitlenud teatris sook\u00fcsimusi, olles dramaturg lavastusele \u201eSugu: N\u201c (Vaba Lava, 2015). Moppel omakorda tunnistab intervjuus ETV-le<sup>1<\/sup>, et sai inspiratsiooni Katie Mitchelli kuulsast Schaub\u00fchne lavastusest (\u201eDie Gelbe Tapete\u201c, 2013). Kuigi kahtlemata v\u00f5ib Eesti Draamateatri \u201eKollase tapeedi\u201c puhul n\u00e4ha seoseid ka Kevin Pontuti samanimelise filmiga (2021), on praegusel juhul side Mitchelliga olulisem, sest temagi l\u00e4henes Gilmani novellile sooteadlikust vaatepunktist, v\u00f5ttes vaatluse alla suhte naistesse ja haigustesse ajas ja ruumis.<\/p>\n\n\n\n<p><br><strong>Haigus kui kultuuriline n\u00e4htus.<\/strong> Mis ehk lavastusest esmapilgul silma ei paista, on t\u00f5siasi, et \u201eKollase tapeedi\u201c puhul on tegemist autobiograafilise ainesega, mis k\u00e4sitleb kirjanik Gilmani enda elus ette tulnud depressiooni ja tema viimist sundpuhkusele, kus talle oli p\u00e4evas lubatud ainult kaks tundi vaimset stimulatsiooni. V\u00f5ib vaid ette kujutada, kui raske oli selline passiivsus inimesele, kes on harjunud tegutsema ja looma.<\/p>\n\n\n\n<p>Naisuurimuses on haigust k\u00e4sitletud avaramalt kui meditsiinilist probleemi. N\u00e4iteks t\u00f5deb kirjandusteadlane Eve Annuk eesti esimese nais\u00f5iguslase Lilli Suburgi elu ja loomingut anal\u00fc\u00fcsides, et haigusel kui seisundil v\u00f5i protsessil on kultuurilised, biograafilised, kirjandusajaloolised jm kaast\u00e4hendused.<sup>2<\/sup> Kirjandusteadlane Raili Marling aga toob esile, et \u201eKollases tapeedis\u201c n\u00e4eb elavalt, kuidas omaks v\u00f5etud biopoliitilised distsiplineerivad meetodid vormivad kuulekaid subjekte: \u201eMinavormis kirjutatud kirjandusteksti kaudu saame meditsiini ja soorollide patroneeriva kontrolli all oleva naise j\u00f5uetusele vahetult kaasa elada.\u201c<sup>3<\/sup> <\/p>\n\n\n\n<p>Gilmani autobiograafiast v\u00f5ib leida, milliseid ettekirjutusi tehti tollal naiste depressiooni ravis: elada v\u00f5imalikult kodust elu, hoida laps kogu aeg enda juures, p\u00e4rast igat s\u00f6\u00f6gikorda tuli tund aega lamada, vaid kaks tundi p\u00e4evas v\u00f5is elada intellektuaalset elu, sealjuures oli keelatud kasutada pliiatsit, pintslit v\u00f5i sulepead.<sup>4<\/sup> <\/p>\n\n\n\n<p>Tollal klassifitseeriti naiste haigused tihti \u201eh\u00fcsteeriaks\u201c (s\u00f5na, mida kohtab siiani meeste arvustustes naiste kirjutatud teostele). V\u00e4ljend ise p\u00e4rineb kreeka keelsest s\u00f5nast <em>hystero<\/em>, emakas, mille kohaselt on h\u00fcsteeria midagi naisele loomuomast, soost tulenev probleem. Nii v\u00f5iski h\u00fcsteeria diagnoosile lisanduda arsti otsus, et naise n\u00e4rvid on hariduse saamiseks liiga tugevalt pinges v\u00f5i et munasarjad muutuvad p\u00f5letikuliseks, kui naine liiga palju loeb<sup>5<\/sup>. T\u00e4nap\u00e4evaks oleme j\u00f5udnud paremasse seisu, p\u00e4rast 1980. aastat h\u00fcsteeriat enam meditsiini terminoloogiast ei leia, on hoopis vaimse tervise k\u00fcsimused, mida ei saa jaotada polariseerivat soolisuse telge pidi.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Kuigi olukord on m\u00e4rgatavalt paranenud, tegeletakse lavastuses ometigi l\u00e4bivalt haigusega, miks siis ometi? Peategelane Jane otsib suvem\u00f5isast v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, p\u00fc\u00fcab end v\u00e4ljendada ja kurdab &#8211; hoolimata ravist -, et John ei usu, et ta on haige. Nii n\u00e4emegi laval olukorda, kus naise peal rakendatakse soost ja eelarvamustest tulenevalt valet raviviisi, mis Jane&#8217;i l\u00f5puks meeleheiteni viib. Haigus omandab lavastuses mitu t\u00e4hendust, sest lisaks naisele on haige ka patriarhaalne \u00fchiskond, kus n\u00e4hti (ja n\u00e4eb) naise tundeid ainu\u00fcksi haigusseisundina, mis on vajalik \u201em\u00f5istusele allutada\u201c. V\u00e4idetavalt oli \u00fcks \u201eh\u00fcsteeria\u201c alustalasid ka see, et naist n\u00e4hti animaalse ja instinktiivse olendina, vastandina mehelikule ratsionaalsusele. Selle m\u00f5tteviisi \u00fcks rudimente on levinud seisukoht, et depressioonis inimene peaks end lihtsalt kokku v\u00f5tma ja olema r\u00f5\u00f5msameelsem.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Teatavasti aga osutuvad valediagnoosid tihtipeale ohtlikuks. Nii \u00fctleb ka teadlane Elinor Cleghorn oma teoses \u201eHaiged naised. Valediagnoosid ja m\u00fc\u00fcdid inimtekkelises maailmas\u201c, et naised kannatavad rohkem v\u00e4\u00e4riti diagnoosimise all v\u00f5i ei leia m\u00f5istmist oma seisundi t\u00f5ttu.<sup>6<\/sup> Arvatakse, et naised on neurootilised, \u00e4revad, depressiivsed, h\u00fcpohondrilised ja isegi h\u00fcsteerilised, kui nad teatavad oma haiguse varajastest s\u00fcmptomitest.<sup>7<\/sup> Eriti puudutab see kroonilist valu, mida peetakse naiste puhul vaimseks probleemiks ja liiga tihti ravitakse rahustitega, samuti saadetakse naisi v\u00e4hem lisauuringutele kui mehi.<sup>8<\/sup> See n\u00e4itab, kuidas \u201ehaigus\u201c kui patriarhaalne muster kujutab t\u00e4nap\u00e4evani ohtu naise elule.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Lavastuses tegeleb Jane p\u00e4eviku kirjutamisega, mis on videokaamera abil fookusesse toodud. Sellega viitavad nii autor kui ka lavastaja-dramaturg veel \u00fchele huvitavale n\u00e4htusele. Nimelt on s\u00e4\u00e4raseid enesev\u00e4ljenduse viise, mis on l\u00e4bi aja olnud omased meestele, n\u00e4iteks ilukirjanduse loomine, peetud naiste puhul haiguslikuks, naiskogemust on pisendatud t\u00fchiseks v\u00f5i suisa haige meele provokatsiooniks. Nii m\u00f5nigi ajaloost tuntud naisautor on t\u00f5siseltv\u00f5etavuse suurendamiseks kasutanud mehe pseudon\u00fc\u00fcmi, n\u00e4iteks oli George Eliot s\u00fcnnilt Mary Ann Evans.<\/p>\n\n\n\n<p><br>V\u00f5iks ju k\u00fcsida, mis meil on selle k\u00f5igega pistmist, naised v\u00f5ivad ammu s\u00fcdamerahus raamatuid oma nime all avaldada, p\u00e4lvida kirjandusauhindugi. Ometi oleme veel hiljuti Sirbist leidnud soo ja auhindamise \u00fcle polemiseerivaid artikleid nagu Maarja Kangro \u201ePoolteist auhinda\u201c<sup>9<\/sup> v\u00f5i Pille-Riin Larmi \u201eKas naised ei oska enam luuletada?\u201c<sup>10<\/sup>. Kirjandusilmas vaetakse siiani k\u00fcsimust naise h\u00e4\u00e4le esindatusest ja v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsest tunnustamisest.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>M\u00f5jusad osat\u00e4itmised.<\/strong> \u201eKollase tapeedi\u201c n\u00e4itlejat\u00f6id saab pidada \u00f5nnestunuks. Marian Eplik Jane&#8217;ina esitab rolli kerge v\u00f5\u00f5ritusega, mis on hea v\u00f5te toomaks XIX sajandi probleemid meieni viisil, et see v\u00f5imaldaks \u00fchtaegu nii distantsi kui ka samastumist, seda nii tegelase kui ka n\u00e4itleja endaga. Sel viisil saavad kokku Gilmani ja meie aeg.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Lauri Kaldoja kehastatud John, empaatiaprobleemide k\u00e4es vaevlev noor edasip\u00fc\u00fcdlik arst, kes ei n\u00e4e probleemi oma naise vangistamises, on igati usutav. Kaldoja m\u00e4ngib Johni meheks, kellele Jane on m\u00f5istatus, probleem, mis tuleb \u201e\u00e4ra lahendada\u201c. Kaie Mihkelsoni lapsehoidja Mary on esitatud Jane&#8217;i vastandina ja mehe liitlasena. Vanem ja konventsioone toetav naine ei m\u00f5ista h\u00e4sti Jane&#8217;i muret, kuigi adub, et tapeedi taga v\u00f5ib midagi peituda. Hirm tundmatu haiguse ees ja soovimatus sellega suhestuda muudab Mary osav\u00f5tmatuks, kuigi ta saaks naisele toeks olla. Kuid teatavasti pole halbade asjade s\u00fcnniks vaja muud, kui seda, et head inimesed ei tee midagi.<sup>11<\/sup> Nii l\u00e4heb ka \u201eKollases tapeedis\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p><br>Eraldi tuleb r\u00e4\u00e4kida Sveta Grigorjevast ja kiita lavastaja otsust ta osat\u00e4itjaks kutsuda &#8211; see on m\u00e4rk, mis kannab kaugele. Grigorjeva m\u00e4ngib naist, keda peategelane mustri tagant m\u00e4rkama hakkab, kuid \u00fchtlasi esitab ta kommentaarina naiskirjanike &#8211; Woolfi, Pizani ja Dickinsoni &#8211; tekste, mis m\u00f5juvad n\u00fc\u00fcdisaegselt, v\u00e4rskelt ja on lavastustele hea lisandus. Grigorjeva kohalolu on tugev ja esindab tema enda positsiooni andeka koreograafi ja kirjanikuna, aga ka nais\u00f5iguslasena. Grigorjeva kehastatud mustritagune naine annab naistegelastele agentsuse mitmel tasandil. Tema \u00fclesastumine lavastuses teeb tapeedi taga oleva kummitusnaise t\u00e4nap\u00e4eva naiseks, kes on Jane&#8217;i <em>alter ego<\/em>&#8216;na autonoomne.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchtlasi viib kirjanik Grigorjeva kohalolu m\u00f5ttele, et milliseid \u00f5igusi on tema ja kirjanik Gilmani s\u00fcndide vahelisel ajal naised saavutanud: \u00f5igus \u00fclikooliharidusele, valimis\u00f5igus, \u00f5igus \u00fcksindusele, sh \u00f5igus kehalisele enesem\u00e4\u00e4ramisele, ning \u00f5igus m\u00f5tte- ja tegutsemisvabadusele, kartmata, et selle eest eraldatakse \u00fchiskonnast nii, nagu on lavaloos juhtunud peategelasega.<\/p>\n\n\n\n<p><br><strong>Trellidega oma tuba.<\/strong> Vabaduse vastandina on lavastuses kesksel kohal toa kui vangla kujund. Jane&#8217;i lugu saab publik j\u00e4lgida peamiselt videokaamera vahendusel \u00fchest suletud ruumist, omamoodi \u201eteisest toast\u201c, mille akende ees on trellid ja mis paratamatult meenutab linnupuuri (kunstnik Arthur Arula).<br>Sellise ruumilahendusega on tegijad soovinud viidata \u00fchtlasi feministliku kirjandusteooria aluspanija Virginia Woolfi kuulsale esseele \u201eOma tuba\u201c (1929), milles kirjanik k\u00e4sitleb loomevabaduse ja oma ruumi seost. Seda, et naisel on vaja ruumi tema enda tingimustel, joonib ka Gilman oma loos alla. Jane \u00fctleb Johnile (korduvalt), et ei soovi \u00fclemise korruse kollase tapeediga ruumi, vaid hoopis alumist tuba, kus ta tunneks end h\u00e4sti. John aga, tuginedes hirmule &#8211; sest alumises toas ei ole aknal trelle ja naine v\u00f5iks pageda &#8211; keeldub. Otsus, mis m\u00f5jub veelgi halvemini Jane&#8217;i vaimsele tervisele.<\/p>\n\n\n\n<p><br>\u201eKollase tapeedi\u201c traagiline l\u00f5pp on lahendatud s\u00fcmbolistlikult. L\u00f5pplahendust reetmata saan vaid \u00f6elda, et haigus ei kao, sest \u201ehaigus\u201c on vitaalne. Seet\u00f5ttu j\u00f5uab Jane ekstreemse lahenduseni: mustreid v\u00f5ikal kollasel tapeedil ei saa trotsida maad m\u00f6\u00f6da roomates ja endale \u00f5igusi mangudes, eeskujud ei s\u00fcnni taltunult vaikuses. Muster tuleb seinalt rebida, sest vaid ebamugavate katkestuse kaudu paljastub t\u00f5de.<br>Lavateose l\u00f5pp r\u00f5hutab veel \u00fchte t\u00f5siasja: paraku oli nii m\u00f5negi krestomaatilise naiskirjaniku elusaatus erisuguste haiguste t\u00f5ttu traagiline. Siinkohal v\u00f5ib Gilmani ja Woolfi k\u00f5rval esile tuua m\u00e4rksa hiljem s\u00fcndinud Sylvia Plathi. On ju see lavastus kummardus neile k\u00f5igile.<br><br><em><sup>1<\/sup> Draamateatris\u00a0esietendub Kertu Moppeli lavastus \u201eKollane tapeet\u201c. &#8211; ERRi kultuuriportaal 26. III 2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em><sup>2<\/sup><\/em><em> Eve Annuk, Haigused ja igatsused. Lilli Suburgi k\u00e4\u00e4nuline tee. &#8211; Keel ja Kirjandus 2016, nr 7.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em><sup>3<\/sup><\/em><em> Lavastuse kavalehel intervjuus Ene Paaverile.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em><sup>4<\/sup><\/em><em> Anne Stiles, The Rest Cure, 1873-1925. BRANCH: Britain, Representation and Nineteenth-Century History. Ed. Dino Franco Felluga. Extension of Romanticism and Victorianism on the Net. 7. IV 2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em><sup>5 <\/sup><\/em><em>Elinor Cleghorn, Medical Myths About Gender Roles Go Back to Ancient Greece. Women Are Still Paying the Price Today. &#8211; Time Magazine, 17.06.2021.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em><sup>6<\/sup><\/em><em> Elinor Cleghorn, Unwell Women: Misdiagnosis and Myth in a Man-Made World. Duttton, Penguin Publishing Group 2021.<br><sup>7<\/sup> Elinor Cleghorn, Unwell Women: A Journey Through Medicine And Myth in a Man-Made World\u201c. Arifa Akbari kaudu ajalehes Guardian 19. VI 2021.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em><sup>8<\/sup><\/em><em> Elinor Cleghorn, Unwell Women: Misdiagnosis and Myth in a Man-Made World. Duttton, Penguin Publishing Group 2021.<br><sup>9<\/sup> Maarja Kangro, Poolteist auhinda. &#8211; Sirp 22. III 2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em><sup>10<\/sup><\/em><em> Pille-Riin Larm, Kas naised ei oska enam luuletada? &#8211; Sirp 18. III 2022.<br><sup>11<\/sup> Laialdaselt k\u00e4ibesse l\u00e4inud m\u00f5tte autoriks peetakse Edmund Burke&#8217;i.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Piret Jaaks, Sirp, 26.04.2024 \u201eKollasele tapeedile\u201c ei ole l\u00e4henetud kui pelgalt \u00f5udusloole, vaid k\u00e4sitletud seda just tekstina naisuurimuse v\u00e4ljalt. Eesti Draamateatri uuslavastus \u201eKollane tapeet\u201c p\u00f5hineb ameerika humanisti ja kirjaniku Charlotte Perkins Gilmani samanimelisel novellil (1892), mida peetakse \u00fcheks feministliku m\u00f5tte t\u00fcvitekstiks. Tegemist on looga, mis k\u00e4sitleb \u00fche abielupaari elus tekkinud olukorda, kus noor ema Jane [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[367,1594,366,1593,649,1722,1723,642,1596],"class_list":["post-30857","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-arthur-arula","tag-charlotte-perkins-gilman","tag-kertu-moppel","tag-kollane-tapeet","tag-lauri-kaldoja","tag-marain-eplik","tag-mari-lee-liivak","tag-piret-jaaks","tag-sveta-grigorjeva"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit? - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Piret Jaaksi arvustus Sirbis Kertu Moppeli lavastusele &quot;Kollane tapeet, mis esietendus 26. m\u00e4rtsil 2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit? - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Piret Jaaksi arvustus Sirbis Kertu Moppeli lavastusele &quot;Kollane tapeet, mis esietendus 26. m\u00e4rtsil 2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-05-09T12:38:07+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-05-09T12:38:23+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Tanel Tomson\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"headline\":\"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit?\",\"datePublished\":\"2024-05-09T12:38:07+00:00\",\"dateModified\":\"2024-05-09T12:38:23+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/\"},\"wordCount\":1736,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/05\\\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg\",\"keywords\":[\"arthur arula\",\"Charlotte Perkins Gilman\",\"kertu moppel\",\"kollane tapeet\",\"Lauri Kaldoja\",\"Marain Eplik\",\"Mari Lee Liivak\",\"Piret Jaaks\",\"Sveta Grigorjeva\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/\",\"name\":\"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit? - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/05\\\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg\",\"datePublished\":\"2024-05-09T12:38:07+00:00\",\"dateModified\":\"2024-05-09T12:38:23+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"description\":\"Piret Jaaksi arvustus Sirbis Kertu Moppeli lavastusele \\\"Kollane tapeet, mis esietendus 26. m\u00e4rtsil 2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/05\\\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/05\\\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit?\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\",\"name\":\"Tanel Tomson\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Tanel Tomson\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/tanel\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit? - Draamateater","description":"Piret Jaaksi arvustus Sirbis Kertu Moppeli lavastusele \"Kollane tapeet, mis esietendus 26. m\u00e4rtsil 2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit? - Draamateater","og_description":"Piret Jaaksi arvustus Sirbis Kertu Moppeli lavastusele \"Kollane tapeet, mis esietendus 26. m\u00e4rtsil 2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2024-05-09T12:38:07+00:00","article_modified_time":"2024-05-09T12:38:23+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg","type":"","width":"","height":""}],"author":"Tanel Tomson","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Tanel Tomson","Est. reading time":"9 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/"},"author":{"name":"Tanel Tomson","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"headline":"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit?","datePublished":"2024-05-09T12:38:07+00:00","dateModified":"2024-05-09T12:38:23+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/"},"wordCount":1736,"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg","keywords":["arthur arula","Charlotte Perkins Gilman","kertu moppel","kollane tapeet","Lauri Kaldoja","Marain Eplik","Mari Lee Liivak","Piret Jaaks","Sveta Grigorjeva"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/","name":"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit? - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg","datePublished":"2024-05-09T12:38:07+00:00","dateModified":"2024-05-09T12:38:23+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"description":"Piret Jaaksi arvustus Sirbis Kertu Moppeli lavastusele \"Kollane tapeet, mis esietendus 26. m\u00e4rtsil 2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Kollane_tapeet_Gabriela_Urm_8-2512x1675.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/kuidas-murda-haiguse-mustrit\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kuidas murda \u201ehaiguse\u201c mustrit?"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731","name":"Tanel Tomson","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","caption":"Tanel Tomson"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/tanel\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30857","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30857"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30857\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30860,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30857\/revisions\/30860"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30857"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30857"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30857"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}