{"id":30876,"date":"2024-05-10T12:11:24","date_gmt":"2024-05-10T09:11:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=30876"},"modified":"2024-05-10T12:13:08","modified_gmt":"2024-05-10T09:13:08","slug":"laheduse-voimalikkus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/","title":{"rendered":"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus"},"content":{"rendered":"\n

Jan Kaus, Sirp, 12.04.2024<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u201eErak\u00f5nelustes\u201c kirjeldatakse Anna (Riina Maidre) ja Henriku (Kristo Viiding) abielukriisi. Foto: Andra Seepter.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ingmar Bergman kaldub sagedasti keskenduma l\u00e4heduse kaduvusele, Madis Kalmet aga annab justkui m\u00f5ista, et lohutus on alati k\u00e4ep\u00e4rast, ikka ja j\u00e4lle k\u00e4eulatuses.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Ingmar Bergmani loomingulaad paistab Madis Kalmetile sobivat, rootsi filmi-, teatri- ja kirjandusklassiku lugusid on ta korduvalt lavastanud. Kalmeti Bergmani-lavastustest kahte olen n\u00e4inud ning neis on tajuda lavastaja autori\u00adtruudust: Kalmet asetab keskmesse Bergmani dialoogi, k\u00f5ik muu toetab ja dekoreerib k\u00f5nelusi.<\/p>\n\n\n\n

Autorile truu.<\/strong> Kalmet ei n\u00e4e Bergmani tekstimaailma k\u00e4sitledes vajadust enda panust pidevalt r\u00f5hutada, \u201eErak\u00f5neluste\u201c visuaalse lahenduse k\u00f5ige ekstravagantsem kiht koosneb lavas\u00fcgavusest omamoodi vaimolenditena esile libisevatest ustest, mis markeerivad algteose peat\u00fckke ning annavad vaatajale selge ajalise raamistuse (loo tegevus on asetatud \u00fcldjoontes 1920. aastatesse, v.a eelviimane peat\u00fckk, \u201eviies k\u00f5nelus\u201c, mis leiab aset 1934. aastal, ning viimane peat\u00fckk, mis paiskab loo sajandi algusk\u00fcmnendisse). V\u00f5ib arvata, et \u201eErak\u00f5neluste\u201c lavakujunduses ei hakanud lavastaja ja tema kaasm\u00f5tlejad vaevama pead tinglikkuse m\u00e4\u00e4ras, lavapilt on rahulik, ajastutruu, \u00fcldine tonaalsus akromaatilisev\u00f5itu, dramaatilist v\u00f5nkumist tekitatakse valguse sujuvate v\u00f5imendumiste ja h\u00e4mardamistega. See on ruum, mis on m\u00f5eldud selleks, et sinna saaksid ilmuda tegelased ja r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n

Olgugi et ma ei hakanud \u201eErak\u00f5neluste\u201c raamatut Eesti Draamateatri v\u00e4ikesesse saali kaasa v\u00f5tma, oletasin etendust j\u00e4lgides, et Kalmet (koos dramaturg Priit P\u00f5ldmaga) ei olnud Bergmani tekstijooksu oluliselt (v\u00f5ib-olla aga \u00fcldse mitte) k\u00e4rpinud. Tema t\u00f5lgendusest leiab k\u00fcll \u00fche \u00fcmberm\u00e4ngu, ent seegi ei paista olevat tehtud efekti p\u00e4rast, pigem aitab see tuua Bergmani kihilisest ps\u00fchholoogiast esile \u00fche r\u00f5hu, mis k\u00fcll nihutab \u201eErak\u00f5neluste\u201c maailmatunde fookust, ent p\u00fcsib ometi autoritruuduse piires.<\/p>\n\n\n\n

Eel\u00f6eldu ei t\u00e4henda, nagu oleks Kalmeti l\u00e4henemine \u201eErak\u00f5nelustele\u201c isikup\u00e4ratu v\u00f5i verevaene. Diskreetsus ei v\u00e4lista loomingulist t\u00e4psust ega autori\u00adtruudus n\u00fcansseeritust. Panin \u201eEra\u00adk\u00f5neluste\u201c lavastuses t\u00e4hele m\u00f5ningaid sordiinialuseid elemente, mille abil Kalmet Bergmani maailmatunnet tasakesi v\u00f5imendas. Pole v\u00e4listatud, et loen m\u00f5ne neist elementidest lavastuse mustritesse ise sisse, ent sel juhul on k\u00f5nekas juba seegi, et Kalmet on loonud ruumi, kuhu on selliseid t\u00f5lgendusi kerge, loomulik sisse lugeda. Jagan allpool m\u00f5nda t\u00e4helepanekut.<\/p>\n\n\n\n

Kujutluse ja tegelikkuse paradoks.<\/strong> \u201eErak\u00f5nelused\u201c kuuluvad 1990. aastatel avaldatud, osalt n\u00e4idendi, osalt jutustuse v\u00f5i romaani \u017eanris kirjutatud autobiograafilisse triloogiasse, kus keskendutakse \u00fcldjoontes Bergmani isa-ema (kiriku\u00f5petaja Eriku ja tema abikaasa Karini) elule ja omavahelistele suhetele. Minu lugemiskogemuses on triloogia k\u00f5ige v\u00f5imsam osa \u201eHea tahe\u201c, milles seatakse fookusse Eriku ja Karini (Bergmani teostes vastavalt Henrik ja Anna) armuloo algus ning abiellumine. Sellisele l\u00e4henemisele seisab vastu Karini\/Anna v\u00f5imukas ema (muide, on huvitav, et kui Bergmani ema Karini protot\u00fc\u00fcp kannab ilukirjanduslikus variandis Anna nime, siis tema vanaema Annale on kirjanik andnud vastupidi Karini nime).<\/p>\n\n\n\n

\u201eErak\u00f5nelustes\u201c kirjeldataksegi Anna ja Henriku abielukriisi, mille p\u00f5hjuseks Anna armulugu temast tunduvalt noorema mehega, samuti pastoriks \u00f5ppiva Tomasega. Algteose esimeses peat\u00fckis, mille Kalmet on nihutanud oma lavastuse teiseks pildiks, tunnistab Anna (Riina Maidre) k\u00f5rvaleh\u00fcppe \u00fcles juhuslikult kohatud onu Jacobile (Guido Kangur), kes on samuti m\u00f5jukas kirikutegelane. K\u00f5rvaleh\u00fcppe m\u00f5ju Annale ja tema iseloomule v\u00f5ibki pidada \u201eEra\u00adk\u00f5neluste\u201c keskseks motiiviks.<\/p>\n\n\n\n

Panin t\u00e4hele, et ajal, mil Maidre kehastatud Anna oma abielupettuse lugu onule ette kannab, on ta \u00fcks k\u00e4si kinnastatud, teine mitte. See s\u00fcmboliseerib suurep\u00e4raselt, \u00fchtaegu diskreetselt ja t\u00e4pselt, Bergmani loomingu keskset teemat \u2013 kujutluse (kaunilt kinnastatud k\u00e4si) ja tegelikkuse (katmata k\u00e4si) paradoksi. Vastuolu v\u00f5ib l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta nii: inimestel on h\u00e4davajadus luua elu kohta kujutlusi, mida nad kalduvad pidama tegelikkuseks, aga t\u00f5eline kontakt eluga saab teoks siis, kui kujutluse\u00adv\u00e4line tegelikkus \u00fchel v\u00f5i teisel moel, kas tahteakti pingutusega v\u00f5i tahtest s\u00f5ltumata esile murrab ning kujutluste kaardimajake kokku variseb \u2013 kusjuures iga kaart v\u00f5ib inimese peale langedes omandada betoonploki raskuse. Inimlik elu t\u00e4hendab kujutlusv\u00f5ime ja reaalsustaju vahelist lahendamatut pinget. \u201eS\u00fcgissonaadis\u201c on kirjas hiilgavalt t\u00f5etruud read: \u201eReaalsustaju on andekuse k\u00fcsimus [\u2014], enamikul inimestel see anne puudub \u2026\u201c1<\/sup><\/p>\n\n\n\n

Ingmar Bergmani elu ja loomingut uurinud Peter Cowie on r\u00f5hutanud, et \u00fcks element, mis muutis filmikunsti Bergmanile n\u00f5nda oluliseks, oli suur plaan \u2013 v\u00f5imalus j\u00e4lgida inimese n\u00e4gu l\u00e4hedalt. Kujutlusi v\u00f5ib aga pidada omamoodi maskideks, millega inimesed ennast kaitsevad; mis varjavad inimeste sisemaailma eest tegelikkust ja vastupidi.2<\/sup> Cowie kirjutab, et \u201et\u00f5ehetkeks v\u00f5ib pidada momenti, mil mask k\u00f5rvale kistakse ja tegelik n\u00e4gu ilmsiks tuleb. See protsess k\u00e4ivitub igas Bergmani filmis. Maski n\u00e4idatakse, uuritakse ning seej\u00e4rel see eemaldatakse\u201c3<\/sup>. Tasub kas v\u00f5i meenutada Bergmani \u00fcht olulisemat filmi, \u201ePersonat\u201c, mis p\u00f5hineb jungilikul persona <\/em>(filtreeriva maski) ja alma <\/em>(alasti hinge) vastandusel.<\/p>\n\n\n\n

Maski langemine. <\/strong>Kalmeti lavastuse teises pildis leiab just nimelt aset n\u00e4o ilmsikstulek: Jacob m\u00e4rkab Annat hetkel, kui too pole armukese juurest tulles j\u00f5udnud abieludaami maski korralikult n\u00e4ole kinnitada, mist\u00f5ttu tunneb Anna ennast (arvatavasti p\u00f5hjendamatult) teolt tabatuna, alasti. Anna on kombe\u00adkohaselt riides, ent kui ta peab onu Jacobile oma k\u00f5rvaleh\u00fcppest kirglikku ja kibedat monoloogi, on ta vasakus k\u00e4es k\u00fcll kena pitsiline kinnas \u2013 maski ekvivalent \u2013, ent paremast k\u00e4est on kinnas t\u00f5mmatud, pastelse kost\u00fc\u00fcmi taustal paistab k\u00e4si erutunult punetavat, otsekui karjuks Anna iga keharakk t\u00f5e, reaalsustaju j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n

Vaatuse edenedes ja Anna loo n\u00fcansside ilmnedes, tema teo m\u00f5ju laienedes j\u00e4\u00e4b ka riideid ta seljas \u00fcha v\u00e4hemaks. Kordan, et ma pole kindel, kas t\u00f5lgendan seda k\u00e4est t\u00f5mmatud kindaga alanud maskilangemise protsessi adekvaatselt v\u00f5i mitte, ent kui tegu oligi juhusega, siis \u00fclimalt \u00f5nneliku juhusega, mis hingab Bergmani veendumustega \u00fches taktis. Seejuures ei saa pidada juhuseks t\u00f5siasja, et Kalmet t\u00f5i \u201eErak\u00f5nelused\u201c Eesti Draamateatri v\u00e4ikesele lavale, kus on tegelaste n\u00e4gusid kergem n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n

\u201eErak\u00f5neluste\u201c esimese vaatuse kulminatsioonis, kui Henrikule (Kristo Viiding) oma k\u00f5rvaleh\u00fcppe \u00fcles tunnistanud Anna hakkab mehe solvangute ajel oksendama, ulatab Henrik talle turgutuseks klaasi punase vedelikuga. Esimesel pilgul tundub see kuidagi liialdavalt ilmne \u2013 enamasti heledate v\u00f5i lausa valgete dekoratsioonide ja kost\u00fc\u00fcmide taustal torkab joogi s\u00fcgav v\u00e4rvus tugevalt silma. Tahes-tahtmata hakkavad t\u00f6\u00f6le kristlikud paralleelid. Ent kuna ei Henrik ega Anna ei kommenteeri jooki, omandab vedelik korraga halvaendelise, isegi \u00e4hvardava, s\u00fcgavalt inimliku tooni.<\/p>\n\n\n\n

See on muidugi ohvriveri, ent selle t\u00e4hendus pole \u00fclev. V\u00f5ib-olla lasti aadrit Anna kehast, nii et vedelik markeerib tema alandust, mis tuleb l\u00f5puni ammutada. Aga v\u00f5ib olla ka vastupidi, et vedelik p\u00e4rineb hoopis Henrikust, mispuhul v\u00f5ib see t\u00e4histada mehe soontes ringlevat, \u00fchtaegu m\u00f5jusat ja j\u00f5uetut m\u00fcrki. See s\u00fcmboliseerib mehe abitut katset olukorda enda kontrolli alla saada \u2013 olgugi et Anna on juba omaenda keha ja hingega mujal. Sedasi s\u00fcmboliseerib punane vedelik klaasis veel \u00fcht Bergmani omamaailma olulist paradoksi: (enamasti mehelikku) vajadust kontrollida maailma, mis ei allu ka tugevaimale tahtele. Bergmani enda looming on sellise vastuolu m\u00f5juv ja groteskne kommentaar: ta on \u00f6elnud, et \u201emul on vajadus luua reaalsust, mida ma saan kontrollida ja milles man\u00f6\u00f6vreid l\u00e4bi viia\u201c4<\/sup>, kuigi tema loodud maailm kirjeldab just k\u00f5ige kontrollimatust, iga v\u00f5imu\u00adman\u00f6\u00f6vri naeruv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n\n\n\n

Naised meestest s\u00fcgavamal. <\/strong>Kolmas k\u00f5nekas ja autoritruu element, mida hakkasin \u201eErak\u00f5neluste\u201c edenedes \u00fcha pingsamalt j\u00e4lgima, ilmnes Riina Maidre kehakeeles. Nimelt ei paista juhuslik, et Maidre kehastatud Anna ei aseta istudes kordagi jalga \u00fcle p\u00f5lve, alati hoiab ta istudes jalgu k\u00f5rvuti. Miks tundub see n\u00fcanss oluline? Sest see s\u00fcvendab \u00e4revustunnet, tekitab mulje, et Anna on iga hetk valmis p\u00fcsti kargama. Istumine pole kordagi mugav, l\u00f5dvestav, pigem meenutab see k\u00f5verdatud p\u00f5lvedega kaitseseisundit. Selline n\u00fcanss \u00fctleb Anna kohta sama palju v\u00f5i ehk rohkemgi kui tema kirglikud dialoogid \u2013 t\u00f5siasi, et ta ei luba endale enamasti mingit puhkust, n\u00e4itab \u00fchtaegu nii tema haavatavust kui ka tema tugevust. Tema keha on \u00fchtaegu spasmi veerel ja sitke, see on endasse koondunud, ent samas oma \u00fcmbrusest painavalt teadlik. Ei mingit rahu \u2013 peale pinnapealse rahu.<\/p>\n\n\n\n

Sedasi ilmneb t\u00f5siasi, et Bergmanile on naised \u00fcldjoontes meestest s\u00fcgavamad olendid. Naistel on Bergmani maailmas alati suurem v\u00f5imalus reaalsusega kontakt saavutada, sest kui variseb kokku neid juba lapsena tabanud \u00fchiskondlik ettem\u00e4\u00e4ratus, naiserolli sotsiaalne kujutlus, v\u00f5ib h\u00e4vingu j\u00f5ud omandada meestele tundmatu tugevusega m\u00f5ju, mis on m\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00f5rreldav s\u00fcnnitusega \u2013 ainult et teise keha asemel s\u00fcnnitab naine iseenda uue, autentsema seisundi, valuspuhta lehe.<\/p>\n\n\n\n

\u201eStseenides \u00fchest abielust\u201c kirjutab Marianne oma k\u00f5ige olulisemas pihtimuses nii: \u201eN\u00fc\u00fcd hakkan ma aimama, missugune inimene ma oleksin olnud, kui ma ei oleks lasknud endale aju\u00adloputust teha. Ja n\u00fc\u00fcd tahaksin ma teada, kas ma olen p\u00e4\u00e4stmatult kadunud.\u201c5<\/sup> Sama asi on \u201eErak\u00f5neluste\u201c Annaga: kui tal puuduks eneseanal\u00fc\u00fcsi lammutav v\u00f5ime, poleks v\u00f5imalik temast lugu kirjutada (ja s\u00fcgavalt lugu pidada!).<\/p>\n\n\n\n

\u00dchiskondlikus ettem\u00e4\u00e4ratuses turvalisemale positsioonile asetunud mehed paistsid Bergmanile \u00fcldjoontes naistest n\u00f5rgemad, heitlikumad, petlikult enesekindlad, v\u00e4hem usaldusv\u00e4\u00e4rsed \u2013 sama suundumus ilmneb \u201eErak\u00f5nelustes\u201c, milles jumalasulane Henrik oma ootamatut suhte- ja v\u00f5imukaotust k\u00fcllaltki ebakristlikult v\u00e4lja elab. Bergman on ise \u00f6elnud, kuidas ta m\u00f5nikord m\u00f5tleb, et tema muljed ja tunded on \u00e4\u00e4rmiselt naiselikud.6<\/sup>\u00a0Sellest ka naistegelaste kaalukus tema loomingus (\u201eSuvi Monikaga\u201c, \u201ePersona\u201c, \u201eVaikus\u201c, \u201eSosinad ja karjed\u201c jne). Muide, kogu sugudevahelise pinge v\u00f5tab h\u00e4sti kokku l\u00f5ik Bergmani viimaseks filmiks j\u00e4\u00e4nud \u201eSarabandi\u201c k\u00e4sikirja l\u00f5pust:<\/p>\n\n\n\n

Johan: Sa v\u00f5iksid ehk mulle l\u00f5puks seletada \u2013 m\u00f5istlikult! \u2013, misp\u00e4rast sa nii \u00e4kki siia s\u00f5itsid.<\/p>\n\n\n\n

Marianne: Mulle tundus, et sa kisendad minu j\u00e4rele.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Johan: Mis? Ma pole ealeski \u00fchegi inimese j\u00e4rele kisendanud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Marianne: Mulle tundus, et sa kisendad.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Johan: Imelik. Mina ei taipa.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Marianne: Ma m\u00f5istan, et sa ei taipa.7<\/sup><\/em><\/p>\n\n\n\n

Jacob on nihkunud n\u00e4htavamale. <\/strong>Nagu juba mainisin, viib Madis Kalmet oma \u201eErak\u00f5neluste\u201c lavat\u00f5lgenduses l\u00e4bi \u00fche struktuurse muudatuse. Ta l\u00f5ikab Bergmani algteost l\u00f5petava \u201eEpiloogi-proloogi\u201c kaheks, asetades \u00fche osa sellest etenduse algusse, teise l\u00f5ppu. Kuigi sellise muudatuse diapasoon pole v\u00e4ga mahukas (\u201eEpiloog-proloog\u201c on \u201eEra\u00adk\u00f5neluste\u201c k\u00f5ige l\u00fchem peat\u00fckk), tekitab see v\u00e4hemalt minu kogemuses olulise nihke. Nimelt nihutab see rohkem n\u00e4htavale onu Jacobi kuju ning tema s\u00f5pruse Annaga. Vanuse\u00advahe ja soolise erinevusega kaasnevatest kombe\u00adkohastest piirangutest hoolimata hoolivad Jacob ja Anna teineteisest, nende suhe on kihiline ja tugev.<\/p>\n\n\n\n

Kalmet t\u00f5stab \u201eErak\u00f5neluste\u201c viimase peat\u00fcki poolitamisega selle suhte esiplaanile. Olen lugenud \u201eErak\u00f5nelusi\u201c mitu korda ning mu lugejafookus on alati p\u00fcsinud Annal ja tema m\u00f5lemal mehel, abikaasal ja armukesel. Ent Kalmet aitas mul avastada onu Jacobi olulisust, tema rolli Anna s\u00fcdame\u00adtunnistuse, usaldusaluse ja asendus\u00adisana. Kalmet v\u00f5imendab Guido Kanguri imposantse, \u00fchtaegu leebe ja v\u00f5imuka kuju kaudu v\u00e4ga osavalt Anna ja Jacobi vahelise l\u00e4heduse aspekti. Kui Bergmani teos l\u00f5ppeb Jacobi ja Anna lahkuminekuga, siis Kalmet j\u00e4tab nad teineteise embusse. Siin toimub ainus \u00fcmberm\u00e4ng, mis seejuures ei reeda mingilgi moel Bergmani algseid taotlusi. K\u00fcsimus on lihtsalt selles, mis suunast vaadata elu lohutavate ja lohutamatute j\u00f5udude vahekorda. Kas t\u00e4htsam on l\u00e4heduse efemeersus, selle kadumisele m\u00e4\u00e4ratus v\u00f5i hoopis l\u00e4heduse v\u00f5imalikkus?<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5en\u00e4oliselt kaldub Bergman sagedasti keskenduma l\u00e4heduse kaduvusele (olgugi et ta loomingust leiab ka leebemaid, lootusrikkamaid hetki \u2013 n\u00e4iteks \u201eFanny ja Alexandri\u201c finaalis). Kalmet aga annab justkui m\u00f5ista, et lohutus on alati k\u00e4ep\u00e4rast, ikka ja j\u00e4lle k\u00e4e\u00adulatuses, k\u00fcsimus on lihtsalt selles, kui h\u00e4sti suudame k\u00e4e v\u00e4lja sirutada, pimeduses pisut kobada, et kohata korraks teise keha soojust \u2013 mis siis, et reaalsuse jaheduses on see alati m\u00e4\u00e4ratud hajuma. J\u00e4ingi etenduse l\u00f5ppedes m\u00f5tlema, et v\u00f5ib-olla kujutab Jacobi ja Anna embus seda v\u00e4\u00e4rtuslikku hetke, mil korraks kaob kujutluse (kuidas asjad v\u00f5iksid olla) ja reaalsuse (kuidas asjad on) vaheline vastuolu.<\/p>\n\n\n\n

1<\/sup> Ingmar Bergman, S\u00fcgissonaat. Tlk \u00dclev Aaloe. NyNorden, 2008, lk 70. See on igati eluline m\u00f5te, mille teisendustele ma lugedes pidevalt satun. Viimati n\u00e4iteks kvant- ja astrof\u00fc\u00fcsikalises teoses: \u201eEduka elusolendi tegelikkust kujutav pilt peab olema heas vastavuses elluj\u00e4\u00e4miseks h\u00e4davajalike tegelikkuse k\u00fclgede t\u00f5elise olemusega.\u201c Vt John D. Barrow, Uued k\u00f5iksuse teooriad. Tlk Laurits Leedj\u00e4rv. Ilmamaa, 2024, lk 209. Hea vastavuse defitsiit on muidugi ilmne.<\/em><\/p>\n\n\n\n

2<\/sup> Bergman ise on nimetanud maski \u201efiltriks\u201c, vt Ingmar Bergman, Laterna magica. Tlk \u00dclev Aaloe, Eesti Raamat 1989, lk 34.<\/em><\/p>\n\n\n\n

3<\/sup> Peter Cowie, God and the Devil. The Life and Work of Ingmar Bergman. Faber & Faber, 2023, lk 103.<\/em><\/p>\n\n\n\n

4<\/sup> Samas, lk 357.<\/em><\/p>\n\n\n\n

5<\/sup> Ingmar Bergman, Stseenid \u00fchest abielust. Tlk Anu Salu\u00e4\u00e4r. Virgela, 1998, lk 126-127. Muide, n\u00e4itlejanna Liv Ullmann, kes m\u00e4ngis \u201eStseenide\u201c ja \u201eSarabandi\u201c filmiversioonis Mariannet, on ise kirjutanud \u00fcsna sarnaselt: \u201eIkka veel juhtub vahel (isegi kui ma seesmiselt raevutsen), et istun m\u00f5ne mehe vastas ja palun andeks oma tugevust naisena. Sest ma tunnen, et ta on n\u00f5rgem \u2013 ja v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast minu j\u00f5ust kohutatud\u201c (vt Liv Ullmann, Muutumine. Tlk Anu Salu\u00e4\u00e4r. Loomingu Raamatukogu 1986, lk 116). \u201eErak\u00f5neluste\u201c Anna r\u00e4\u00e4gib samuti korduvalt Henriku n\u00f5rkusest, millega tema kui naine toime peab tulema.<\/em><\/p>\n\n\n\n

6<\/sup> Peter Cowie, God and the Devil. The Life and Work of Ingmar Bergman. Faber & Faber, 2023, lk 229.<\/em><\/p>\n\n\n\n

7<\/sup> Ingmar Bergman, Saraband. Tlk Anu Salu\u00e4\u00e4r. Loomingu Raamatukogu, 2004, lk 58.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Lavastuse lehele \u2192<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jan Kaus, Sirp, 12.04.2024 Ingmar Bergman kaldub sagedasti keskenduma l\u00e4heduse kaduvusele, Madis Kalmet aga annab justkui m\u00f5ista, et lohutus on alati k\u00e4ep\u00e4rast, ikka ja j\u00e4lle k\u00e4eulatuses. Ingmar Bergmani loomingulaad paistab Madis Kalmetile sobivat, rootsi filmi-, teatri- ja kirjandusklassiku lugusid on ta korduvalt lavastanud. Kalmeti Bergmani-lavastustest kahte olen n\u00e4inud ning neis on tajuda lavastaja autori\u00adtruudust: Kalmet […]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[212,376,255,238,469,1490,1725,591],"class_list":["post-30876","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-guido-kangur","tag-ingmar-bergman","tag-jan-kaus","tag-kristo-viiding","tag-madis-kalmet","tag-priit-poldma","tag-riina-maidre-2","tag-sirp"],"acf":[],"yoast_head":"\nL\u00e4heduse v\u00f5imalikkus - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Jan Kausi arvustus Sirbis Madis Kalmeti lavastusele "Erak\u00f5nelused", mis esietendus 22.02.2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Jan Kausi arvustus Sirbis Madis Kalmeti lavastusele "Erak\u00f5nelused", mis esietendus 22.02.2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-05-10T09:11:24+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-05-10T09:13:08+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"11 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Tanel Tomson\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"headline\":\"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus\",\"datePublished\":\"2024-05-10T09:11:24+00:00\",\"dateModified\":\"2024-05-10T09:13:08+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/\"},\"wordCount\":2237,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/05\\\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg\",\"keywords\":[\"Guido Kangur\",\"Ingmar Bergman\",\"Jan Kaus\",\"Kristo Viiding\",\"Madis Kalmet\",\"Priit P\u00f5ldma\",\"Riina Maidre\",\"Sirp\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/\",\"name\":\"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/05\\\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg\",\"datePublished\":\"2024-05-10T09:11:24+00:00\",\"dateModified\":\"2024-05-10T09:13:08+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"description\":\"Jan Kausi arvustus Sirbis Madis Kalmeti lavastusele \\\"Erak\u00f5nelused\\\", mis esietendus 22.02.2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/05\\\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/05\\\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/laheduse-voimalikkus\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\",\"name\":\"Tanel Tomson\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Tanel Tomson\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/tanel\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus - Draamateater","description":"Jan Kausi arvustus Sirbis Madis Kalmeti lavastusele \"Erak\u00f5nelused\", mis esietendus 22.02.2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus - Draamateater","og_description":"Jan Kausi arvustus Sirbis Madis Kalmeti lavastusele \"Erak\u00f5nelused\", mis esietendus 22.02.2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2024-05-10T09:11:24+00:00","article_modified_time":"2024-05-10T09:13:08+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg","type":"","width":"","height":""}],"author":"Tanel Tomson","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Tanel Tomson","Est. reading time":"11 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/"},"author":{"name":"Tanel Tomson","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"headline":"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus","datePublished":"2024-05-10T09:11:24+00:00","dateModified":"2024-05-10T09:13:08+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/"},"wordCount":2237,"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg","keywords":["Guido Kangur","Ingmar Bergman","Jan Kaus","Kristo Viiding","Madis Kalmet","Priit P\u00f5ldma","Riina Maidre","Sirp"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/","name":"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg","datePublished":"2024-05-10T09:11:24+00:00","dateModified":"2024-05-10T09:13:08+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"description":"Jan Kausi arvustus Sirbis Madis Kalmeti lavastusele \"Erak\u00f5nelused\", mis esietendus 22.02.2024 Draamateatri v\u00e4ikeses saalis.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Erakonelused_21_Andra_Seepter-2512x1620.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/laheduse-voimalikkus\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"L\u00e4heduse v\u00f5imalikkus"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731","name":"Tanel Tomson","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","caption":"Tanel Tomson"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/tanel\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30876","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30876"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30876\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30879,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30876\/revisions\/30879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30876"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30876"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30876"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}