![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/Kollane_tapeet_Gabriela_UrmD_17-2512x1675.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nKaamera l\u00e4heb k\u00e4ima ja Jane\u2019i (Marian Eplik) lugu hakkab paberile joondunud sulepea abil lahti rulluma. Vaatajale vahendatakse feministlikul h\u00e4\u00e4lel lugu, kus peategelane Jane v\u00f5itleb depressiooniepisoodidega. Jane\u2019i probleemile l\u00e4henetakse 19. sajandi meditsiinile kohaselt v\u00e4ga ebainimlike meetoditega: abikaasa John (Lauri Kaldoja) lukustab ta suvemaja kollase tapeediga tuppa, kus ta saaks rahulikult oma n\u00e4rve puhata. Jane\u2019i vasts\u00fcndinu eest aitab samal ajal hoolitseda Mary (Kaie Mihkelson), kes noore perekonnaga end samuti suvemajakesse sisse on seadnud. Lava keskel on publiku poole k\u00fcljega seesama kollase tapeediga tuba, kuhu n\u00e4eb sisse \u00fcksnes l\u00e4bi poolavatud ukse.<\/p>\n\n\n\n
Tekib tunne, nagu viibiksin m\u00f5ne seriaali salvestusel, kus k\u00f5ik, sealhulgas kaameramees (-naine!) ja kost\u00fc\u00fcmivahetused, on stuudiopublikule n\u00e4ha. See tahtlik l\u00e4bipaistev teater tekitab loo efektiivsemaks edasiandmiseks vajaliku v\u00f5\u00f5ristusefekti. Laval loodav v\u00f5\u00f5ristus on siinkohal oluline just seet\u00f5ttu, et demonstreerida kontrasti erinevate reaalsustajude vahel. Eriti t\u00e4htis on kaamera, mis vahendab vaatajale toakeses toimuvat. See, mida publik n\u00e4eb vaid avatud ukse vahelt, kuvatakse kaamerapildiga toa seinale \u2013 sel moel tuuakse toimuv publikule l\u00e4hemale ja Jane\u2019i konstantselt pisarais silmi ja n\u00e4ole groteskselt sunnitud naeratust n\u00e4eb ka inimene, kes on pileti ostnud viimasesse ritta. Helikujundus hoiab pinget: piknikustseene saatvad helged loodushelid vahelduvad \u00f5udussugemetega meloodiatega, mis saadavad aina s\u00fcvenevaid ps\u00fchhoosiepisoode.<\/p>\n\n\n\n
Kollane<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui otsida seletust s\u00f5nale \u201ekollane\u201c, leiab vaste, et see on midagi v\u00f5ilille \u00f5ite, sidruni ja \u00f5lgede v\u00e4rvi, midagi r\u00f5\u00f5msat. Ajalooliselt seostub s\u00f5na aga kollase passi ehk Tsaari-Venemaa l\u00f5bunaiste kollast v\u00e4rvi isikutunnistusega ja t\u00e4nap\u00e4eval m\u00e4rgib s\u00f5na \u201ekollane\u201c midagi, mis taotleb sensatsiooni v\u00f5i k\u00f5mu, siit ka v\u00e4ljend \u201ekollane ajakirjandus\u201c. Lavastuse kollane on aga h\u00f5\u00f5guv-m\u00e4\u00e4rdunud ja lausa groteskselt oran\u017e. See on suruv, \u00f5\u00f5vastust ja vastikust tekitav ning painav. See pureb ja vaevab inimm\u00f5istust, mida \u00fcmbritseb. Seega on lavale toodud kollane tundeliselt l\u00e4hemal kollasele passile v\u00f5i kollasele ajakirjandusele \u2013 r\u00f5\u00f5msad v\u00f5ilillede \u00f5ied j\u00e4\u00e4vad siinkohal kaugeks. Naise ps\u00fc\u00fchika on selle kollase ees sama haavatav ja v\u00f5imetu nagu prostituudistaatuse v\u00f5i kuulujuttudel p\u00f5hineva k\u00f5muajakirjanduse ees.<\/p>\n\n\n\n Tapeet<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tapeet on s\u00f5naraamatu j\u00e4rgi midagi, mis kinnitub siseseina v\u00f5i lae k\u00fclge, selle funktsioon on katta. Samuti saab seda s\u00f5na kasutada millestki \u00fchetoonilisest r\u00e4\u00e4kides. Tapeet on lavastuses t\u00f5epoolest monotoonne, koosnedes korduvast mustrist. See katab kunagise lastetoa seinu, on mitmest kohast r\u00e4situd ja aegu n\u00e4inud. Kuna Jane veedab k\u00f5ik oma p\u00e4evad selles toakeses, hakkab ta tapeeti s\u00fcvenema, mustril n\u00e4puga j\u00e4rge ajama ja l\u00f5puks selle \u00fcksluisusesse uppuma. Tema ei ole valinud seda tapeeti, seda tuba v\u00f5i talle rakendatud ravimeetmeid. Tapeet justkui katab ja varjab Jane\u2019i seisundi t\u00f5sidust, samal ajal kui John k\u00e4ib \u201ep\u00e4riselt haigeid\u201c patsiente ravimas. \u201eSa lubasid, et vahetad tapeedi \u00e4ra!\u201c k\u00f5lab korduvalt Jane\u2019i suust. Seda appikarjet ei kuule keegi. V\u00f5i siiski \u2013 keegi tapeedi sees tundub seda kuulvat.<\/p>\n\n\n\n Naine tapeedi (s)ees<\/strong><\/p>\n\n\n\n Groteskikollase tapeedi sees elab kummituslik ja alteregolik naine, keda ainult Jane n\u00e4eb ja selle jubeda tapeedi seest p\u00e4\u00e4sta soovib. Tehtud on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erudeeritud valik \u2013 rolli on valitud kehastama Sveta Grigorjeva \u2013, mis toimib kui silmapaistvalt diskreetne \u00fchiskondlik viide. Grigorjeva, kes iseendana esindab t\u00e4nap\u00e4evast feministlikku suundumust, on asetatud s\u00f5nalisse rolli, kus ta on suurep\u00e4rane ja t\u00f5statab v\u00e4ga vajalikke seisukohti. Enamik neist on p\u00f5hjalikumalt lahti seletatud ka lavastuse kavalehel, mis on kohustuslik epiloog ja proloog optimaalseks h\u00e4\u00e4lestumiseks. N\u00e4iteks t\u00f5statub meeste ja naiste v\u00f5rdsuse k\u00fcsimus just ajaloolises kontekstis ning k\u00fcsimus sellest, kas meie \u00fcldse eksisteeriksime siin ja praegu, kui meie esivanemate v\u00f5imalused oleksid aastasadade eest olnud \u00fchev\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n\n\n\n Lavastuse paeluv kulminatsioon \u00fcllatab oma kontrasti ja kujundlikkusega, kuid koondab endasse Jane\u2019i pelutava loo t\u00e4htsaima s\u00f5numi. Grigorjeva tegelase ajastukohase kost\u00fc\u00fcmi alt paljastub inimese anatoomia, mis haakub ka tema enda loomingus korduva motiiviga. Midagi lihtsat ja ootusp\u00e4rast kistakse lahti, et paljastada see narmendav, mida v\u00e4line pind nii meisterlikult varjata oskab. L\u00f5hutakse \u00fcks ilu, et paljastuks teine \u2013 midagi ebatavalist, veidrat ja m\u00f6\u00f6duvat, midagi ajutist, kuid tabavat.<\/p>\n\n\n\n Naise sisemine olemus ning anatoomilised ja neuroloogilised keerdk\u00e4igud j\u00e4\u00e4vad pealtn\u00e4ha m\u00e4rkamatuks ning selle t\u00f5ttu endiselt tihti ka m\u00f5istetamatuks. Kuigi meditsiin on v\u00f5rreldes 19. sajandiga teinud meeletu arengu, visatakse fraasi \u201eemotsionaalselt \u00fclesk\u00f6etud naine\u201c endiselt niiv\u00f5rd kergesti \u00f5hku ning valge voodipesuga kontrastis olevad nutetud punased silmad on midagi nii tavalist, endiselt ei vaevuta vaatama pealispinnast s\u00fcgavamale. Me elame k\u00f5ik kollase tapeediga kaetud \u00fchiskonnas, kust aeg-ajalt alteregolikult koletislikud tegelased v\u00e4lja ronima kipuvad. Aeg on nende tegelastega tegelema hakata.<\/p>\n\n\n\n