{"id":31954,"date":"2024-10-21T13:57:33","date_gmt":"2024-10-21T10:57:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=31954"},"modified":"2024-10-21T13:57:35","modified_gmt":"2024-10-21T10:57:35","slug":"vene-terrori-eripara","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/","title":{"rendered":"Vene terrori erip\u00e4ra"},"content":{"rendered":"\n

Valle-Sten Maiste, Sirp, 18.10.2024<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u201eMeistri ja Margarita\u201c poolelioleva k\u00e4sikirja hoidis alles ning toimetas seda p\u00e4rast autori surma Mi\u0161a ehk Bulgakovi (Kristo Viiding) elu l\u00f5puk\u00fcmnendi suur armastus Jelena (Ester Kuntu). Foto: Heikki Leis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u201eTotalitaarne romaan\u201c on lugu saatanast, kellele on inimeselt elu v\u00f5tmisest t\u00e4htsam muuta ta mankurdiks, h\u00e4vitada inimese viimnegi v\u00e4\u00e4rikus.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Marius Iva\u0161kevi\u010diuse \u201eTotalitaarne romaan\u201c on kirjanduslikest ja dokumentaalsetest lugudest kokku pandud erisuguseid kunstivaldu liitev teatraalne kollaa\u017e. L\u00f5busat, ent lohutut, traagilise ja palagani vahel viravat kompositsiooni koos hoidev k\u00fcsimus on, kuidas totalitarism allutab ja alistab inimesi. Lavastuse keskne kuju on mankurt, ori, kes ei m\u00e4leta minevikku, kelle m\u00e4lu on kohutava piinamisega h\u00e4vitatud. Ent \u201eTotalitaarses romaanis\u201c tuuakse esile muidki mankurdistamise ja mankurdistumise viise.<\/p>\n\n\n\n

Unustatud Ajtmatov.<\/strong> Mankurdiks muutuda, s.t m\u00e4lu kaotada v\u00f5ib ka lihtsalt rumaluse t\u00f5ttu. Oma p\u00e4rimusloo mankurtidest, n\u00fc\u00fcdseks kliimamuutuste tagaj\u00e4rjel kaduma l\u00e4inud, ent kunagi Kesk-Aasia sar\u00f5-\u00f6zekke valitsenud tulnukate, \u017euan\u017euangide t\u00fchmiks piinatud kasahhi r\u00e4ndh\u00f5imlastest on ilmakuulsaks kirjutanud T\u0161\u00f5ng\u00f5\u017e Ajtmatov romaanis \u201eJa sajandist on pikem p\u00e4ev\u201c, mille saatus Eestis on vabatahtliku mankurdistumise hea n\u00e4ide. Ajtmatovi eestindus ilmus 40 aasta eest 16 000 eksemplaris, n\u00fc\u00fcdses vaates hiigeltiraa\u017eis. Praegu ei leidu Tallinna rahvaraamatukogudes aga ainsatki kirgiisi kirjaniku m\u00e4lu h\u00e4vitamisest r\u00e4\u00e4kivat teost.<\/p>\n\n\n\n

Selmet M\u00e4rt V\u00e4ljataga kriitika1<\/sup> peale vanakraamiturult m\u00f5ni Ajtmatovi teos osta, \u00f5igustab Tallinna keskraamatukogu direktriss Kaie Holm oma unustamispoliitikat k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt. Teavikus\u00e4ile juhtivspetsialist on seisukohal, et rahvalaenutused pole friikidest bibliofiilidele ning \u201eennek\u00f5ike on oluline, et suudaksime hankida uusi, n\u00fc\u00fcdisaja autorite teoseid, mis k\u00f5netavad praeguse aja noori\u201c. Loomulikult ei k\u00f5neta noori m\u00e4lu ja mingi kirgiis, vaid selgeltn\u00e4gija Kerro, juhuslikumat laadi suhetele ja hetkelisemale \u00f5nnele keskenduv Sally Rooney jms.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imalik, et just kirgiisi romaani halb k\u00e4ttesaadavus viib selleni, et juhtivast rahvap\u00e4evalehest saab lugeda: \u201eAjtmatovi romaan on okupatsioonikirjanduse j\u00e4lk eksemplar\u201c3<\/sup>. Miks k\u00fcll nahutatakse selliste s\u00f5nadega stagnaajal ilmunud s\u00fcsteemikriitilist tippteost, mis meiegi rebel-<\/em>teatraale (Komissarov, Hermak\u00fcla) tohutult paelus? Ajtmatov, kelle isa oli repressioonide k\u00e4igus maha lastud, elas ja t\u00f6\u00f6tas raudse eesriide taga, pidi arvestama totalitarismi ohtude ja m\u00e4ngureeglitega. Ometi on kirgiisi jutustus Vene julmustele m\u00f5eldes adekvaatsem ja detailik\u00fcllasem allikas kui paljud l\u00e4\u00e4nes kirjutatud totalitarismik\u00e4sitlused.<\/p>\n\n\n\n

Visates raamatukogudest v\u00e4lja Ajtmatovi, minetame me Vene \u00f5udustest r\u00e4\u00e4kivate kirjanike lugemise kogemuse ja oskuse. Me ei taipa enam, et Ajtmatovi l\u00f5igud, kus peljatakse, et ergastuvad j\u00f5ud, \u201ekes n\u00e4evad igas hokiv\u00e4ravas poliitilist edu\u201c, v\u00f5i n\u00f5utakse, et \u201ekodu asemel tuleb aabitsais r\u00e4\u00e4kida v\u00f5idust ja Stalinist\u201c, on ilkumine nagu Ivo Uukkivi ja Mati Undi Reagani-kirumised v\u00f5i Undi nokum\u00e4lestused isamaas\u00f5ja p\u00e4evilt. See ei ole vene ideoloogiast l\u00e4biimbumine, nagu diagnoosib Postimees.4<\/sup><\/p>\n\n\n\n

Raamatukogut\u00f6\u00f6taja asi oleks niisuguseid asju m\u00f5ista ja lugejate, sh noorte maitset ning lugemisharjumusi ja -eelistusi kujundada, mitte lohiseda moevoolude tuules. Selgeltn\u00e4gijad tulevad ja l\u00e4hevad, Vene \u00f5udustega tegelevat kirgiisi on t\u00f5lgitud ent rohkem kui sajasse keelde. Seda enam tuleb tunnustada Hendrik Toompere jr, kes lakkamatute suur\u00f5nnestumiste j\u00e4rel edu tipul troonides on teinud Eesti Draamateatri noorte hulgas populaarseks, ent ei pelga \u201enoortele suunatud rahvaraamatukogudest\u201c v\u00e4lja praagitud teost.<\/p>\n\n\n\n

Absoluutse idiotismi n\u00e4ited. <\/strong>Kiitust v\u00e4\u00e4rib Toompere ka seet\u00f5ttu, et esindusteatri kunstilise juhina on ta h\u00e4sti t\u00e4hele pannud, mida tehakse v\u00e4ljaspool suuri lavasid ning hoidnud oma teatri avatuna olulistele tegijatele Sveta Grigorjevast M\u00e4rt Meoseni, kellest viimasega koost\u00f6\u00f6s \u201eTotalitaarne romaan\u201c s\u00fcndiski. Just Meos on l\u00e4hik\u00fcmnendite l\u00e4\u00e4nevaimustuse p\u00f6\u00f6ristes pidanud oluliseks mitte kaotada sidet idaga, sh postsovetliku kultuuri ja maailmaga.<\/p>\n\n\n\n

Ka meie suhtumises viimastesse avaldub vabatahtlik mankurdistumine ehk m\u00e4lu, olulisele keskendumise ja m\u00f5tlemisv\u00f5ime kadu. \u201eMa ei olnud midagi kuulnud Tad\u017eikistani kodus\u00f5jast,\u201c s\u00f5nab lavastuses leedulasest autorit Marius Iva\u0161kevi\u010diust kehastav Andres Puustusmaa, taustaks t\u00fchised reisipildid meid viimastel k\u00fcmnenditel paelunud l\u00e4\u00e4ne suurlinnadest, kuurortidest, mittekohtadest. Ometi hukkus selles meile sugugi mitte t\u00e4htsusetus geopoliitilises konfliktis Ukraina trag\u00f6\u00f6diaga samas suurusj\u00e4rgus inimesi.<\/p>\n\n\n\n

Kesk-Aasia \u201eseltsimeeste\u201c olemasolu oleme me suuresti unustanud. Vahel meenutavad omaaegseid sinna kanti tehtud trippe kunagised N\u00f5ukogude Liidu hipid, m\u00f5ne reisi ja raamatu kaudu on meie teadmisi v\u00e4rskendanud Olev Remsu ning Tauno Vahteri agendid Erika Fatland ja Peter Frankopan. Seejuures on olnud esiplaanil ja muutunud kogu piirkonna s\u00fcmboliks absurdihuumori s\u00f5prade lemmiklood, t\u00fcrkmeeni presidentide Saparmurat T\u00fcrkmenba\u015fy Suure ja Gurbanguly Berdimuhamedowi gigantsed tembud.<\/p>\n\n\n\n

Koguni Peter Frankopan, kes T\u00fcrkmenba\u015fy disneyland<\/em>\u2019e imetleb ja ida esilet\u00f5usule koos kurikuulsa Rein M\u00fcllersoniga entusiastlikult kaasa elab, ei suuda maha suruda ohet, m\u00f5eldes valitsejaile, kelle juhiloaeksami baastekstideks olevaid ajalooraamatuid lennutatakse kosmosesse, et \u201emaal miljonite s\u00fcdamed v\u00f5itnud teosed vallutaksid maailmaruumi\u201c, kes nimetavad oma hiilguse kujutamiseks \u00fcmber kalendrikuud ja kelle tohutud p\u00f6\u00f6rlevad kullast kujud vaatavad alati p\u00e4ikese poole.<\/p>\n\n\n\n

Nii vaid s\u00fcvendatakse Kesk-Aasiaga seonduvat orientalistlikku upsakust ja eelarvamusi, mida ei tasakaalusta teisedki levinud sovetistanilood puruvaestest tad\u017eiki k\u00fclaneiudest, kes oskavad vaid naeratada ja valmistada kaamelipiimajooke, mis k\u00f5hu lahti l\u00f6\u00f6vad. Ehkki \u201eTotalitaarses romaanis\u201c t\u00fcrkmeene tegelastena tad\u017eiki, kirgiisi ja usbeki esindajate k\u00f5rval laval ei ole, tuuakse T\u00fcrkmenistani lavastuses korduvalt absoluutse idiotismi n\u00e4iteks. Ent ka Emomali Rahmon, Tad\u017eikistani president 1994. aastast, kellele 2015. aastal anti rahu ja koosmeele alusepanija tiitel, t\u00fcrkmeniseerub \u201eTotalitaarse romaani\u201c peategelase, T\u00f5nu Oja kehastatud tad\u017eiki dissidentlavastaja arvates silman\u00e4htavalt.<\/p>\n\n\n\n

Vene terrori erakordne j\u00f5hkrus.<\/strong> V\u00e4ltimaks k\u00f5rkust Kesk-Aasia suhtes, v\u00f5iks ometi kuulata Firyuzat v\u00f5i Guneshi, m\u00fcstilisi turkmeeni b\u00e4nde, kelle rahvaliku repertuaari juured ulatuvad keskaega ja mis ei ole kehvem jazz-fusion<\/em>, proge<\/em> ja funky<\/em> kui Radar, In Spe v\u00f5i meie 1970. aastate etno-funk<\/em>. Nende plaadid aitavad ehk kahandada \u00fcleolekutunnet, mille ajel kiputakse vett peale t\u00f5mbama k\u00f5igele Kesk-Aasiaga seonduvale, sh Ajtmatovile. Niisugusest mankurdistumisest p\u00fc\u00fcab ka Toompere jr meid hoida. Haljandudamlikule orienditeekonnale \u201eTotalitaarse romaani\u201c vaatajat ei viida, kuid varjust tuuakse v\u00e4lja paljud olulised idakogemuse kihid.<\/p>\n\n\n\n

\u201eTeatrielus 2023\u201c oli mul v\u00f5imalus arutleda XX sajandi totalitarismi ja inimsusevastaseid re\u017eiime k\u00e4sitlevate lavastuste \u00fcle, mis Ukrainale kallaletungimise j\u00e4rel meie teatris ilmavalgust n\u00e4gid.5<\/sup> Kurtsin, et ajaloos Venemaa korda saadetud jubedused on seal tagaplaanil, alam\u00e4letatud ja -m\u00f5testatud. L\u00e4himineviku koledustest r\u00e4\u00e4kimise aluseks on natsikuriteod, mis on esile toodud k\u00f5ige tooremal ja naturalistlikumal moel. Vene terroriajaloo hirmsaimaid peat\u00fckke l\u00e4hiajalooainelistes teatrit\u00f6\u00f6des ei puudutata.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5eldes kolmele mullusele tipp\u00adlavastusele, mis kandideerisid ka lavastajaauhinnale (Bertolt Brechti \u201eKolmanda impeeriumi hirm ja viletsus\u201c, Tadeusz S\u0142obodzianeki \u201eMeie klass\u201c ja G\u00fcnter Grassi \u201ePlekktrumm\u201c), on raske soostuda m\u00e4lu-uurijate Aija Sakova ja Maarja Kaaristoga, kes ammu enne Jevgenia Ginzburgi, Varlam \u0160arlamovi, Anatoli Mart\u0161enko jt Vene terrorit valgustavate t\u00e4htautorite eestindamist sedastasid, et N\u00f5ukogude okupatsiooni m\u00e4letamise kaudu saavad meil t\u00e4henduse k\u00f5ik teised XX sajandi kogemused ning holokausti ja Saksa okupatsiooni koht meie kollektiivses m\u00e4lus on tagaplaanil.6<\/sup><\/p>\n\n\n\n

Vastupidi, m\u00f5tleme ajaloo\u00f5udustest pigem sakslaste n\u00e4itel, kes on m\u00e4lut\u00f6\u00f6 ja -poliitika alal teen\u00e4itajad. Idanaabri terroriajaloo asemel fa\u0161ismist r\u00e4\u00e4kides k\u00e4ime ent \u00fchte jalga Venemaa minevikukuritegudest m\u00f6\u00f6davaatava m\u00e4lupoliitikaga. Oma siseriiklike ja okupatsioonide k\u00e4igus sooritatud \u00f5uduste mahavaikimine ning ajalookoledustele m\u00f5eldes sakslastele ja natsidele keskendumine on just see, mida soovib vabastaja kuvandist kinni hoidev imperialismimeelne Venemaa. Liiati pole natside ja Venemaal rakendatud terrori toimemehhanismid \u00fchesugused ega bestiaalsus sarnane.<\/p>\n\n\n\n

Stalin lahutas miljonid v\u00f5sukesed vanematest, lapsed surid t\u00e4navatel ja laagrites, lapsi h\u00fcljati, mis oli sageli parim v\u00f5imalus nad p\u00e4\u00e4sta. Venemaal \u00f5petati lapsi vanematest lahti \u00fctlema, ema-isa \u00fcles andma, p\u00f5lgama. Mitte ainult bandiitkangelased \u00e0 la<\/em> Pavlik Morozov, vaid ka sellised eliiti kuulunud haritlassangarid nagu Konstantin Simonov ei teinud numbrit oma l\u00e4hisugulaste represseerimisest ja hukkamisest, leides sellele \u00f5igustusi. Pereliikmete, naabrite ja kolleegide peale kaebamine oli sundus, millest m\u00f6\u00f6dahiilijaid s\u00fc\u00fcdistati valvsuse kaotamises.<\/p>\n\n\n\n

Naiivne l\u00e4\u00e4s. <\/strong>Sellise pretsedenditu hulluse k\u00f5rval on Brechti natsidest m\u00f5eldes kirjutatud \u201e\u00dclima rassi eraelu\u201c stseenikesed liivakastim\u00e4ng. Venemaast r\u00e4\u00e4kides Brechti \u201eKolmandale impeeriumile\u201c toetumine pole julge fa\u0161ismi ja Vene totalitarismi v\u00f5rdsustav \u017eest, vaid vene terroriajaloo tegeliku \u00f5\u00f5vastavuse unustamine, brutaalse hakklihamasina ilustamine. Sellega vaadatakse m\u00f6\u00f6da \u00f5udustest, mis lasti k\u00e4iku Venemaal talupoegadest \u00fcle\u00f6\u00f6 prolede vormimiseks, inimeste \u00fcmbervoolimiseks ja v\u00f5imu kindlustamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Vene terrori j\u00f5hkrust konkreetselt eritlemata oleme uue Vene ohuga silmitsi seistes naiivsed ja ette valmistamata. L\u00e4\u00e4ne teooriad, nt Giorgio Agambeni inimeste \u00fchiskonnast v\u00e4ljaarvamist takistama m\u00f5eldud kasutu eksistentsi \u00fclistus ja kiidulaul Melville\u2019i Bartleby moel k\u00f5igest keeldumisele, on Vene terrorile m\u00f5eldes kohatud. XX sajandi \u00f5uduste uurimisele p\u00fchendunud Agambeni ratsionaalsus ei toimi Stalini peksukambris, kus valida on pealekaebamise v\u00f5i \u201evalvsuse kaotamise\u201c \u201es\u00fc\u00fc\u201c vahel. Stalin l\u00e4henes kulakuks v\u00f5i rahvavaenlaseks tegemisele jm v\u00e4ljaarvamiskategooriatele piiritu m\u00e4ngulisusega, fleksibiilselt nagu skisoanal\u00fc\u00fctilised ihaloogikud.<\/p>\n\n\n\n

Hiilgav ajaloolane Timothy Snyder p\u00fc\u00fcab raamatus \u201eT\u00fcranniast. 20 \u00f5ppetundi 20. sajandist\u201c vastata esimese j\u00e4rgu eksistentsiaalsele k\u00fcsimusele, mida teha, et mitte olla totalitaarsetes oludes taas lammastena tapal. \u201ePidage kinni t\u00f6\u00f6eetikast\u201c, \u201euskuge t\u00f5esse\u201c, \u201ekasutage silmsidet ja vestelge\u201c, \u201ekindlustage eraelu\u201c, \u201ekaitske institutsioone\u201c on soovitused. Jevgenia Ginzburgi \u201eR\u00e4nga teekonna\u201c, mis on Stalini terrori \u00fcks paremaid, mitmeplaanilisemaid ja detailsemaid pildistusi, l\u00e4binuile tunduks Snyder kardetavasti empaatiatu.<\/p>\n\n\n\n

Nii nagu erineb riikide m\u00e4lupoliitika, pole \u00fchesugused ka totalitaarsed re\u017eiimid. Palju peksa saanu k\u00e4itub teisiti kui hoole ja armastusega hoitu. Ohver, kes saab valust r\u00e4\u00e4kida, on tervem kui valu allasurunu. Kurjategija, kes on kordasaadetut tunnistanud, kahetsenud ja karistada saanud, erineb end \u00f5igustavast j\u00f5hkardist. Vene terrorit ei saa m\u00f5ista ja selle vastu rohtu leida natsi-Saksamaa n\u00e4idete ja l\u00e4\u00e4nes kogetu p\u00f5hjal konstrueeritud teooriate najal. Vene totalitarism ei ole mingid t\u00f5rvikud, odinlased ja kaabud. Stalini troikad polnud pruuns\u00e4rklasekesed, kellega Remarque\u2019i protagonistid (kohatise eduga) pusklesid.<\/p>\n\n\n\n

Ahto Lobjakas, Marju Himma jt osundavad aeg-ajalt, et l\u00e4\u00e4nes on demokraatial, vabal ajakirjandusel jm institutsioonidel pikk traditsioon, mida ei \u00f5nnestu \u00fcle\u00f6\u00f6 imiteerida. Venemaal seevastu on inimese alandamise, allasurumise, inimhingede \u00fcmberkujundamise ja inimloomuse teisendamise kauaaegne traditsioon: inimestel on veres, et pekstakse ja tapetakse, et allutaks, ja allutakse, kuna on teada, et pekstakse ja tapetakse. Allumisinstinkti toel on venelasi treenitud aru saama, et \u201esuur\u00fcrituste\u201c (tee kommunismile, s\u00f5jaline erioperatsioon jne) puhul tuleb \u201ekodanlikud pisiasjad\u201c nagu tunded, lapsed, perekond ja lein, k\u00f5rvale heita. Seda Vene terrori ja totalitarismi deliirset-skisoidset erip\u00e4ra ei tohiks esile toomata j\u00e4tta.<\/p>\n\n\n\n

Repressiivne inimt\u00f6\u00f6tlemismasin.<\/strong> \u201eTotalitaarne romaan\u201c r\u00e4\u00e4gib konkreetselt ja otse Vene terrori \u00f5udustest. Bulkakovlik Korovjev Gert Raudsepa hiilgavas esituses peegeldab Vene (eraelu)reformide pioneerlikku dekadentsi vastupandamatult: \u201eNaisterahvas, nagu teate, on meil \u00fchisomandis. Igal seltsimehel on \u00f5igus \u00fcksk\u00f5ik millisele seltsimehele. Mul k\u00e4ib see k\u00e4hku. See on nagu juua kuumal p\u00e4eval klaas vett. Ein<\/em>, zwei<\/em>, drei<\/em> \u2013 ja goodbye<\/em>.\u201c Ja ei aita naisterahva puiklemine \u00e0 la<\/em> \u201eAga te vastaskorteris ei proovinud? K\u00f5ik k\u00e4ivad seal, komsomolineiu juures.\u201c Vene v\u00e4rki pole vaja ilustada mingite kodanlikust valeh\u00e4bist n\u00f5retavate Brechti-stseenikestega.<\/p>\n\n\n\n

Kujutades toorelt Suure isamaas\u00f5ja \u201ekangelaslikkust\u201c ja selle tagaj\u00e4rgi, Metallica laulus \u201eOne\u201c kujutatud jalgade ja k\u00e4teta k\u00f6nte, kellest s\u00f5jaj\u00e4rgne N\u00f5ukogudemaa kubises ja kellest keegi ei hoolinud jms, peegeldab Ajtmatovgi h\u00e4sti Venemaale omast robustset-brutaalset suhtumist inimelusse. Suurep\u00e4raselt kujutab Ajtmatov ka absurdse saatanlikkusega inimest allutavat Vene v\u00e4givallare\u017eiimi. Meid praegu \u00e4hvardava Vene ohuga silmitsi seistes on oluline just Ajtmatovi-laadsete kirjanike kogemus.<\/p>\n\n\n\n

Ajtmatov kirjeldab mankurdiks muutmist kui kohutavat piinamist, mis toob kaasa m\u00f5istuse segimineku. Mankurdiks muudetud orja ei p\u00fc\u00fcdnud ka l\u00e4hedased enam tagasi osta, sest oleksid saanud vaid inimese kesta. Orjana oli mankurt, kes ei m\u00e4letanud oma p\u00e4ritolu, isa ega ema, aga eriti hinnas.7<\/sup> Iga ori on potentsiaalne vastuhakkaja, ent mankurdile on m\u00e4ssu\u2013 ja vastuhakukihu absoluutselt v\u00f5\u00f5ras. Ta on kuulekas ja ohutu.<\/p>\n\n\n\n

Kristo Viidingu kehastatud Bulgakovi stalinliku \u00f5rritamise jt lugude kaudu tuuakse v\u00e4lja Vene terrori saatanlik-ps\u00fchhedeelne olemus, mida l\u00e4\u00e4ne teoreetikutest on parimini kirjeldanud Orwell ja millega sarnaneb ka Timothy Snyderi \u201e\u00fchiste kurit\u00f6\u00f6de teooria\u201c: \u201etapa vaid \u00fcks juut (v\u00f5i kirjuta m\u00f5ni talla\u00adlakkujalik \u00fclistusteos) ning saad k\u00f5ik andeks ja omad meiega tulevikku\u201c. Oluline pole mitte niiv\u00f5rd inimene f\u00fc\u00fcsiliselt h\u00e4vitada, vaid h\u00e4vitada temas inimlikkus, moraal, hea pale, viimnegi, mida saaks p\u00fchaks pidada, siiralt uskuda. Oluline pole v\u00f5tta inimeselt elu, vaid (enese)v\u00e4\u00e4rikus.<\/p>\n\n\n\n

Mankurdistumisest laiemalt.<\/strong> Miks oli Stalinil vaja miljonite t\u00f6\u00f6tajatega repressiivaparaati, kuudepikkusi \u00fclekuulamisi, piinamisi, \u00fclestunnistusi, paberim\u00e4\u00e4rimisi? Loomulikult polnud need seadused ega \u00f5iglustunne, millele m\u00f5eldes prussakavunts s\u00fc\u00fcalustele nipsust kuklalasku v\u00f5i orjalaagrit m\u00e4\u00e4rata ei lasknud. Repressiivses inimt\u00f6\u00f6tlemismasinas tekkis mankurtide, oma hinge saatanale andnud kuulekate v\u00e4\u00e4rikuseta olendite, vastuhakule ja \u00fcldse millelegi mitte m\u00f5tlevate orjade mass. Nagu Bulgakovi puhul m\u00f5tles Stalin ka siin: \u201eKohe tappa, milleks?\u201c Ilma s\u00fcdametunnistuse, moraali, p\u00e4evavalgust kannatava mineviku, m\u00e4lu ja identiteedita orjalikke olendeid lisandus kui tootmisliinilt nii represseerijate kui ka represseeritute ridadest.<\/p>\n\n\n\n

Toompere ja Iva\u0161kevi\u010dius interpreteerivad mankurdi m\u00f5istet Ajtmatovist m\u00f5nev\u00f5rra avaramalt. Mankurdistumine on igasugune murdumine, ka oportunistlik kaasajooksiklus. Stalin sisistas Pravdas umbes nii: \u201eSee on sihilikult \u00e4raspidiselt teostatud taies, meelega selliselt tehtud, et j\u00f5uaks vaid eluterve maitse kaotanud esteetide-formalistideni. Need isikud ei usu ka ise oma \u201eaistingutesse\u201c ja \u201en\u00e4gemustesse\u201c, kuid p\u00fc\u00fcavad muudest p\u00f5hjustest l\u00e4htudes selle h\u00e4bematusega meid solvata.\u201c Ja kunstnikud viskasid oma Gauguini-ande nurka ning asusid sotsialistlikku \u00fclesehitust\u00f6\u00f6d ja suure kodumaa otsatut ilu kujutama.<\/p>\n\n\n\n

Mitmete loovisiksuste \u201ek\u00f5rvalekaldumist n\u00f5ukogude kunsti peateelt\u201c on lavastuses kujutatud siiski veidi plakatlikult, n\u00fcanssidest \u00fcle s\u00f5ites ja rohmakalt hinnanguid andes. Mitte ainult ajalooraamatute, vaid ka nt Julian Barnesi \u201eAja m\u00fcra\u201c lugeja saab t\u00e4psema ja empaatilisema pildi nii Stalini s\u00f5jast \u201ekodanluse v\u00e4\u00e4rastunud maitse k\u00f5distamise\u201c vastu kui ka \u0160ostakovit\u0161ist, keda on lavastuses \u00fcleliiagi t\u00fcmitatud. Ise\u00e4ranis meie vembutiste, Kajade ja Andruste taustal, kes on \u0160ostakovit\u0161ist hullemad mankurdid palju v\u00e4iksema surve all.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes on \u201eTotalitaarne romaan\u201c ent inimese maadligi surumise n\u00e4idete vapustav kollaa\u017e. Ajtmatovi mankurt, Bulgakovi poolt morfiiniuima ning Stalini satanismi kogemusi s\u00fcnteesides kirja pandud Korovjevi & kassi skisoidsed manipulatsioonid on lavastuse p\u00f5hikujundid, mis avavad Vene totalitarismi, kurjuse ning ps\u00fchholoogilis-f\u00fcsioloogilise inimh\u00e4vitamismasina paremini kui l\u00e4\u00e4ne teooriad, nt Hannah Arendti \u201ekurjuse banaalsus\u201c v\u00f5i Christopher Browningu ja Stanley Milgrami karjakuulekus jms, millega resoneerusid meie teatri mullused totalitarismiteemalised tipplavastused.<\/p>\n\n\n\n

Karikatuursed rollisutsakad ja kandev tervik.<\/strong> \u201eTotalitaarne romaan\u201c on kokku \u00f5mmeldud k\u00fcmnetest miniatuursetest misanstseenidest, mida \u00fchendavad vaid teema ja toon: saatanlik-skisoidne manipuleerimine, j\u00f5uetus ja hirm ning mankurdistumine. See \u00fchisosa v\u00f5imaldab karikatuursetel rollisutsakatel ent kandva terviku moodustada. Toompere puhul on hinnatav, et ta lisab lavastustesse k\u00fcllaga \u00f5hku, ei karda palagani, kit\u0161i, bisarset, vaid v\u00fcrtsitab oma t\u00f6id seesugusega m\u00f5nuga, pelgamata s\u00fcgavuse ja t\u00f5siseltv\u00f5etavuse kadu.<\/p>\n\n\n\n

Gert Raudsepa ja Taavi Teplenkovi Bulgakovilt laenatud meeleseisundid andsid lavastusele v\u00e4rvik\u00fcllase lopsaka garneeringu ja hoo. Teplenkov teeb seda ikka ja j\u00e4lle \u2013 karikeerib (kuri)kuulsaid vene vanamehen\u00e4sse, ent naudin seda taas ja taas. Teplenkov j\u00e4\u00e4b erakordsena meelde ka siis, kui lavastus ei ole tugev, nt \u201eEisensteinis\u201c. V\u00e4rvikaimaks kirsiks tordil said ent Ester Kuntu eleegilis-poeetilised lavahetked vene kriitikuproua ja represseeritud geeniuse piinatud naisena.<\/p>\n\n\n\n

Tahan Toompere suhtes ka kriitiline olla. Priit Pedajas v\u00f5inuks Eesti Draamateatris edasi t\u00f6\u00f6tada. See oleks ilus olnud ning Pedajas on omas vaos tegutsedes j\u00e4tkuvasti v\u00e4ga lummav. Ometi ei saa salata, et Toomperel tulevad asjad h\u00e4sti v\u00e4lja. J\u00e4rjekordselt on ta miniatuurse trupiga teinud pika, mastaapse ja k\u00f5neka, valusalt kordamineva lavastuse, mille k\u00f5ik komponendid on v\u00e4ljapaistvad ja meeldej\u00e4\u00e4vad: sovetikunsti eri ajaj\u00e4rkude ekspositsioon, Epp Kubu visuaalid ja videod, Hendrik Kaljuj\u00e4rve muusika jm. Tegu on olulisima lavastusega meie Ukraina trag\u00f6\u00f6dia aegses teatripildis.<\/p>\n\n\n\n

1<\/sup> M\u00e4rt V\u00e4ljataga, Ei ole l\u00f5ppu raamatute riiul. \u2013 Sirp 21. VI 2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

2<\/sup> Kaie Holm, Et ei oleks l\u00f5ppu lugejatel. \u2013 Sirp 9. VIII 2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

3<\/sup> Andrus Karnau, \u201e\u201eTotalitaarne romaan\u201c: uus hitt Draamateatris, kuhu pileteid on v\u00f5imatu saada?\u201c. \u2013 Postimees 24. IX 2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

4<\/sup> Samas.<\/em><\/p>\n\n\n\n

5<\/sup> Valle-Sten Maiste, Vene terrorikene ja kohutavad natsid. Rmt: Teatrielu 2023. Koost Madli Pesti ja Tambet Kaugema, statistika ja kroonika koost Tiia Sippol ja Karmen Juhkam. Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur, 2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

6<\/sup> Aija Sakova ja Maarja Kaaristo, M\u00f5testades minevikku, m\u00e4letamist, m\u00e4lu. J\u00e4rels\u00f5na. Rmt: Aleida Assmann, Mineviku pikk vari. Tallinna \u00dclikooli Kirjastus, 2021, lk 429.<\/em><\/p>\n\n\n\n

7<\/sup> T\u0161\u00f5ng\u00f5z Ajtmatov, Ja sajandist pikem on p\u00e4ev. Tlk Maiga Varik. Eesti Raamat, 1983, lk 97\u2013102.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Lavastuse lehele \u2192<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Valle-Sten Maiste, Sirp, 18.10.2024 \u201eTotalitaarne romaan\u201c on lugu saatanast, kellele on inimeselt elu v\u00f5tmisest t\u00e4htsam muuta ta mankurdiks, h\u00e4vitada inimese viimnegi v\u00e4\u00e4rikus. Marius Iva\u0161kevi\u010diuse \u201eTotalitaarne romaan\u201c on kirjanduslikest ja dokumentaalsetest lugudest kokku pandud erisuguseid kunstivaldu liitev teatraalne kollaa\u017e. L\u00f5busat, ent lohutut, traagilise ja palagani vahel viravat kompositsiooni koos hoidev k\u00fcsimus on, kuidas totalitarism allutab ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[927,84,83,1779,725,92,362,238,331,116,276],"class_list":["post-31954","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-andres-puustusmaa","tag-arvustus","tag-draamateater","tag-ester-kuntu","tag-gert-raudsep","tag-hendrik-toompere-jr","tag-ivo-uukkivi","tag-kristo-viiding","tag-marius-ivaskevicius","tag-taavi-teplenkov","tag-valle-sten-maiste"],"acf":[],"yoast_head":"\nVene terrori erip\u00e4ra - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Valle-Sten Maiste arvustus Sirbis lavastusele "Totalitaarne romaan", mis esietendus 21.09.2024 Eesti Draamateatri suures saalis.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vene terrori erip\u00e4ra - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Valle-Sten Maiste arvustus Sirbis lavastusele "Totalitaarne romaan", mis esietendus 21.09.2024 Eesti Draamateatri suures saalis.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-10-21T10:57:33+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-10-21T10:57:35+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-scaled.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2560\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1707\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"14 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Tanel Tomson\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"headline\":\"Vene terrori erip\u00e4ra\",\"datePublished\":\"2024-10-21T10:57:33+00:00\",\"dateModified\":\"2024-10-21T10:57:35+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/\"},\"wordCount\":2709,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/10\\\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-2512x1675.jpg\",\"keywords\":[\"Andres Puustusmaa\",\"arvustus\",\"Draamateater\",\"Ester Kuntu\",\"Gert Raudsep\",\"hendrik toompere jr\",\"Ivo Uukkivi\",\"Kristo Viiding\",\"Marius Iva\u0161kevi\u010dius\",\"taavi teplenkov\",\"Valle-Sten Maiste\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/\",\"name\":\"Vene terrori erip\u00e4ra - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/10\\\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-2512x1675.jpg\",\"datePublished\":\"2024-10-21T10:57:33+00:00\",\"dateModified\":\"2024-10-21T10:57:35+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"description\":\"Valle-Sten Maiste arvustus Sirbis lavastusele \\\"Totalitaarne romaan\\\", mis esietendus 21.09.2024 Eesti Draamateatri suures saalis.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/10\\\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-2512x1675.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/10\\\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-2512x1675.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/vene-terrori-eripara\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Vene terrori erip\u00e4ra\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\",\"name\":\"Tanel Tomson\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Tanel Tomson\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/tanel\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vene terrori erip\u00e4ra - Draamateater","description":"Valle-Sten Maiste arvustus Sirbis lavastusele \"Totalitaarne romaan\", mis esietendus 21.09.2024 Eesti Draamateatri suures saalis.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Vene terrori erip\u00e4ra - Draamateater","og_description":"Valle-Sten Maiste arvustus Sirbis lavastusele \"Totalitaarne romaan\", mis esietendus 21.09.2024 Eesti Draamateatri suures saalis.","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2024-10-21T10:57:33+00:00","article_modified_time":"2024-10-21T10:57:35+00:00","og_image":[{"width":2560,"height":1707,"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-scaled.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Tanel Tomson","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Tanel Tomson","Est. reading time":"14 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/"},"author":{"name":"Tanel Tomson","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"headline":"Vene terrori erip\u00e4ra","datePublished":"2024-10-21T10:57:33+00:00","dateModified":"2024-10-21T10:57:35+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/"},"wordCount":2709,"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-2512x1675.jpg","keywords":["Andres Puustusmaa","arvustus","Draamateater","Ester Kuntu","Gert Raudsep","hendrik toompere jr","Ivo Uukkivi","Kristo Viiding","Marius Iva\u0161kevi\u010dius","taavi teplenkov","Valle-Sten Maiste"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/","name":"Vene terrori erip\u00e4ra - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-2512x1675.jpg","datePublished":"2024-10-21T10:57:33+00:00","dateModified":"2024-10-21T10:57:35+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"description":"Valle-Sten Maiste arvustus Sirbis lavastusele \"Totalitaarne romaan\", mis esietendus 21.09.2024 Eesti Draamateatri suures saalis.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-2512x1675.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7204_Heikki_Leis_Totalitaarne_Romaan-2512x1675.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/vene-terrori-eripara\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Vene terrori erip\u00e4ra"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731","name":"Tanel Tomson","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","caption":"Tanel Tomson"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/tanel\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31954","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31954"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31954\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":31957,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31954\/revisions\/31957"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31954"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31954"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31954"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}