{"id":33319,"date":"2025-04-02T14:11:24","date_gmt":"2025-04-02T11:11:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=33319"},"modified":"2025-04-02T14:15:37","modified_gmt":"2025-04-02T11:15:37","slug":"me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/","title":{"rendered":"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud"},"content":{"rendered":"\n

Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib lavastusest \u201eEneseabi\u00f5pik<\/em>\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Proovides kuulates on j\u00e4\u00e4nud tunne, et \u201eEneseabi\u00f5piku\u201c lavastuse alguspunkti v\u00f5iks paigutada umbes 30 aasta taha, mil sa lugesid Saksa filosoofi Erich Frommi (1900\u20131980) raamatut \u201eArmastuse kunst\u201d. Kuidas sattusid toona Frommi lugema ja millega ta m\u00f5jus? Kas ta n\u00fc\u00fcd uuesti \u00fcle lugedes m\u00f5jus samal moel v\u00f5i muul moel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Fromm sattus esimest korda k\u00e4tte jah, 14- v\u00f5i 15-aastaselt. Lugesin teda ilmselt praktilistest vajadustest l\u00e4htuvalt: esimene t\u00f5sisem armumine teeb meid kaitsetuks, \u00fcritad kellelegi l\u00e4heneda ja ise l\u00e4henetud olla. Otsid igasuguseid v\u00f5imalusi, kogud teadmiseterakesi, seal hulgas varem elanud inimeste kogemusi.
Vahepealsetel aastatel ei olnud ma Frommi \u00fcle lugenud, kuid tema printsiibid ja m\u00f5ned tsitaadid olid kogu aeg meeles. Kui proovid olid juba alanud, ei olnud ma \u201eArmastuse kunsti\u201d endiselt uuesti k\u00e4tte v\u00f5tnud, seisin lugemisele risti vastu, aga l\u00f5puks alistusin ja lugesime koos trupiga selle \u00fchiselt l\u00e4bi.
Frommi k\u00e4sitlus tundus endiselt v\u00e4ga adekvaatne ja selgus, et ka paljud t\u00e4nased 20-aastased on teda lugenud. Enda jaoks on elukogemus andnud nii m\u00f5nelegi m\u00f5ttearendusele uue t\u00e4henduse nii suhetes l\u00e4hedastega kui ka \u00fchiskondlikult laiemalt. Fromm kirjutas \u201eArmastuse kunsti\u201c, kui oli Saksamaalt USA-sse emigreerunud, uue kodumaa rajukapitalism kontrasteerus teravalt sellega, kust ta tuli. Samasugune Uue ja Vana maailma konflikt on ka meie ajal esil \u2013 uus \u201ediilitegija\u201c USA-s ja kalan\u00e4oga asjapulgad meil, kes n\u00e4evad vaid seda, mis tabelisse mahub. Lugedes tundus, nagu Fromm oleks selle k\u00f5ik kirja pannud alles eelmisel kuul.<\/p>\n\n\n\n

\u00dctlesid, et vahepealsetel aastatel olid sul m\u00f5ned Frommi tsitaadid meeles. Millised?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hiline oli vist raamatu Pascalilt laenatud moto: nende jaoks, kes arvavad, et k\u00f5ik viljad valmivad maasikatega \u00fchel ajal, on viinamarjade maitse tundmata. Mingid asjad valmivad oodates, aja jooksul. See, kuidas esimestest maasikatest j\u00f5uda viinamarjade ja veinini \u2013 see ongi elamise, uskumise ja eksimise kunst ning ilu. Meelekindlus ja distsipliin.<\/p>\n\n\n\n

Lavastuse tegelik l\u00e4htepunkt ei olnud aga Frommi raamat, vaid hoopis USA ps\u00fchhoterapeudi Esther Pereli raamat \u201eArmastus ja petmine\u201c. Mis sind seal k\u00e4ivitas?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma \u00fcldiselt s\u00e4\u00e4raseid \u201esirgeid\u201c eneseabi\u00f5pikuid ei loe. Lapsep\u00f5lves sai loetud Dale Carnegie \u201eKuidas v\u00f5ita s\u00f5pru ja m\u00f5jutada inimesi\u201c, aga see tundus nii veider ja alatu, meelde ei j\u00e4\u00e4nud.
N\u00fc\u00fcd soovitas Pereli lugeda s\u00f5ber Giacomo Veronesi. Lugesin ja tundus v\u00e4ga lahe, sest Pereli toodud n\u00e4itelugudes, nn case study<\/em>\u2019des peegeldub nii palju inimlikku otsimist, vaeva, armastust, usku, valu, pettumust, mis tundus teatraalne.
Perel alustab j\u00e4llegi kultuurikontekstist \u2013 millised on meie ootused paarisuhtele. V\u00f5i kas me \u00fcldse eeldame paarisuhet v\u00f5i m\u00f5nd muud kooseksisteerimise vormi? Lavastus (ja ka Perel) keskenduvad p\u00f5hiliselt siiski paarisuhtele. Romantiline armastus, see t\u00e4hendab, et esmalt k\u00f5lab lause: \u201eMa armastan sind\u201c ja alles siis, et abiellume\/elame koos vmt. Selline j\u00e4rjekord on inimkonna ajaloos suhteliselt uus n\u00e4htus. Enamik aega on armastus tekitatud v\u00f5i on ta tekkinud alles p\u00e4rast seda, kui inimesed on kooselu alustanud. Ei Perel ega ka meie ei \u00fctle, et peaks ajaloo tagasi p\u00f6\u00f6rama. Perel viitab, et uued eeldused toovad kaasa ka uued probleemid (p\u00f5hiliselt selle, et me kipume otsima seda \u201e\u00f5iget\u201c partnerit ja kui oleme ta justkui leidnud, siis eeldame temalt liiga palju). Mulle tundub oluline meenutada, et see, mida me peame \u00f5igeks, on suhteliselt juhuslik ja ei klassifitseeru mitte kuidagi \u201et\u00f5eks\u201c, ilmselgelt juba m\u00f5ne aja p\u00e4rast on uus \u201et\u00f5de\u201c, nii isiklikus kui ka \u00fchiskondlikus plaanis. Seega v\u00f5iks k\u00f5iksugu moraalij\u00fcngrid ja ka \u201euue\u201c kuulutajad pisut rahulikumalt v\u00f5tta ja k\u00f5ik teised peaksid k\u00fcsima, mis see ikkagi on, mida me saame oma l\u00e4hisuhtes pakkuda ja kas me v\u00f5ime midagi ka eeldada.<\/p>\n\n\n\n

Me ei ela oma elude puhtandit, ikka pigem mustandit, seega Perel terapeudina annab kriisis uue v\u00f5imaluse, julgustab uurima seda uut territooriumi, kuhu paar oma suhtes on j\u00f5udnud.
Kergelt viitab ka sellele, et kui suhe on kriisis, siis on m\u00f5lemal poolel siin oma roll. Meie siiski ei ole terapeudid, meie tunnihind on palju v\u00e4iksem ja stiihia pisut teistsugune.
Pereli raamat meeldis ka teatraalses m\u00f5ttes, kuna tema n\u00e4ited on dramaatilised. Seekord ei tegele neli tundi Martha ja George\u2019i suhten\u00fcanssidega \u2013 seda v\u00f5ib ka teha ja olen ka ise m\u00f5nuga teinud. Seekord h\u00fcppame \u00fchest suhte kulminatsioonist teise, kolmandasse ja neljandasse.
Pereliga haakub h\u00e4sti Fromm, kuna Fromm r\u00e4\u00e4gib rohkem eksistentsiaalsel tasandil. Perel keskendub olmele: kuidas igap\u00e4evaselt suhetega hakkama saada? Aga mingi vertikaalne m\u00f5\u00f5de j\u00e4i Perelist puudu ning Fromm t\u00e4idab seda l\u00fcnka v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n

Frommi algne v\u00e4ide k\u00f5lab: kui me s\u00fcnnime, siis midagi muud kindlat meie elus enam ei ole kui surm. K\u00f5ik muu on ebakindel ja pidevas muutumises. Olemine on seet\u00f5ttu suhteliselt \u00fcksildane ja ainuke, mis sellest \u00e4ngist v\u00f5i hirmust \u00fcle aitab saada, on teine inimene. Muidugi tekib k\u00fcsimus: kuidas selle teise inimesega kokku saada? Kas temas peab midagi \u00f5iget olema v\u00f5i minus? K\u00fcsimus pole seega selles, keda armastada, vaid kuidas armastada \u2013 seegi m\u00f5te on minuga 30 aastat kaasas k\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n

Teise inimese poole t\u00f5mbumine on muidugi aegade algusest olnud filosoofias ja kirjanduses, v\u00f5tkem Platoni \u201ePidus\u00f6\u00f6k\u201c ja tema kuulsad androg\u00fc\u00fcnid, kerakujulised inimesed, kes on korraga nii mehed kui ka naised. Kui jumalad need liiga v\u00f5imukaks muutunud kerainimesed pooleks l\u00f5ikasid, meheks ja naiseks, siis p\u00e4rast seda otsime me oma teist poolt l\u00f5pmatuseni taga. Niiviisi vaadates v\u00e4ga romantiline armastuse kontseptsioon. Nali on siin muidugi selles, et Platonil r\u00e4\u00e4gib seda juttu Aristophanes, tuntud kom\u00f6\u00f6diakirjanik. <\/p>\n\n\n\n

Ja samas lisandub sellele m\u00fctoloogilisele, isegi eksistentsiaalsele m\u00f5\u00f5tmele Pereli toodud seksuaalse kire k\u00e4sitlus. Kokkusaamise iha v\u00e4ljendub l\u00e4bi seksuaalsuse, see on Pereli s\u00f5nul inimlik. Ja evolutsiooniliste ihade vastu ei saa. Keegi on meie sisse pannud sellise mootori, et me t\u00f5mbume teise poole. Ja ei ole vahet, kas see on heteroseksuaalne v\u00f5i homoseksuaalne t\u00f5mme \u2013 seksuaalsus on armastuse mootor. Muidugi ei k\u00e4i see alati niipidi, et armastus tuleb l\u00e4bi seksi, armastus v\u00f5ib seksist ka irduda ja nii edasi. Ent seksuaalsust maha salata ei ole m\u00f5tet. Selles m\u00f5ttes on tore laval tegeleda ka kiimaga.<\/p>\n\n\n\n

Proovide k\u00e4igus oli trupiga palju arutelusid erinevate koosolemise vormide, aga ka laiemalt erinevate kaasaegsete suhteformaatide \u00fcle, mis ei eeldagi koosolemist v\u00f5i keskenduvad teistsugustele vormidele kui tavap\u00e4rased. Sa r\u00f5hutasid aga korduvalt, et antud lavastus peaks k\u00e4sitlema inimesi, kes tahavad olla kahekesi koos paarisuhtes. Miks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nii \u00fctleb Fromm: ainukene v\u00f5imalus \u00fcksindusest ja eraldatusest \u00fcle saada on armastus ja pole v\u00f5imalik armastada ainult \u00fcht inimest, sest t\u00f5elise armastuse jaoks pead armastama elu ja k\u00f5iki inimesi.
Maailma armastamise printsiip on see, mis hoiab meid kaosest eemal ka laiemas m\u00f5ttes. Praegu on maailma poliitikasse tulnud suure j\u00f5uga m\u00f5te, et meid juhib kasulik diil \u2013 minu arvates on aga oluline aru saada, et diil meid ei aita, meid aitavad \u00fchised v\u00e4\u00e4rtused, mille elluviimine n\u00f5uab pingutust, aga pakub alati ka r\u00f5\u00f5mu \u2013 see on laiemas plaanis armastus elu vastu. Seda nii isiklikul kui ka \u00fchiskondlikul, poliitilisel, filosoofilisel, religioossel tasandil.
Seega vajadus teha lavastus kahe inimese vahelisest kokkusaamisest ning h\u00e4dadest, mis sellega kaasnevad, tuleneb sellest, et mida ohtlikum ja masendavam on hetke poliitiline, majanduslik, \u00f6koloogiline jne situatsioon, seda rohkem on tunne, et tahaks kellelgi k\u00e4est kinni hoida. V\u00e4ga lihtne lavastus.<\/p>\n\n\n\n

Olen ise m\u00f5elnud ja trupile \u00f6elnud, et see on keskealiste inimeste lavastus. Respekt k\u00f5igile, kes proovivad \u201ekaasaegseid\u201c suhteformaate, otsinguline vaim \u00e4rgu j\u00e4tku inimkonda iial maha! Samas enamik inimesi ei ole m\u00e4ssajad ega revolutsion\u00e4\u00e4rid, vaid sooviksid meile antud kultuurikontekstis elada t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu. Miks keskealiste inimeste lavastus \u2013 meil, keskealistel, on teatav isiklik kogemus, mille taustal suudame \u201etrende\u201c ja konteksti hinnata. Kui olla 16\u201326 aastane, siis enamus teadmistest suhete kohta tuleb
ju sellest, mida \u00fcmberringi r\u00e4\u00e4gitakse, n\u00e4idatakse. Ja loomulikult r\u00e4\u00e4gitakse rohkem sellest, mis n-\u00f6 tavalisest eristub. Film pol\u00fcamooriast saab garanteeritult rohkem t\u00e4helepanu kui j\u00e4rjekordne film J\u00fcrist ja Marist, kes Keila Coopi taga paneelmajas \u00fcritavad oma 1,3 lapsega \u00f5nnelikuks saada.<\/p>\n\n\n\n

Kunst k\u00f5netab elu \u00e4\u00e4realasid sagedamini kui keskpaika, aga sinna v\u00f5iks ka m\u00f5nikord vaadata. On palju olukordi, mida sa 25-aastaselt ei kujuta ettegi, aga 45-selt tead p\u00e4ris t\u00e4pselt. Ja siis proovid panna oma valikuid ja pingutusi perspektiivi. Noorena on keeruline m\u00f5ista, et iga vabadus t\u00e4hendab alati ka millestki loobumist ja kui me elaksime l\u00f5putult, poleks sellest ju midagi hullu, aga kuna me elame piiratud aja ja energiaga, siis m\u00f5ni n\u00e4iline vabadus t\u00e4hendab \u00fcsna kiiresti ka v\u00f5imalustest ilmaj\u00e4\u00e4mist. Ikka seesama Pascal: maasikad on magusad k\u00fcll, aga kuidas j\u00e4\u00e4b reaga viinamarjad-vein-konjak? Keskealise eestlase hing ja tema v\u00e4ike isiklik elu \u2013 s\u00e4\u00e4rane lavastus.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5si, ma ei \u00fctle seda k\u00f5ike \u00fcleliia surmt\u00f5siselt. Laval on ka noori n\u00e4itlejaid ning teatraalne ambitsioon on komplitseeritum, v\u00f5ibolla isegi \u00fcks komplitseeritumaid mu senistest lavastustest, sest ma eeldan, et keskealine eestlane on ka erakordselt teatritundlik ja -teadlik.<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4kides antud ambitsioonist \u2013 n\u00e4itlejate f\u00fc\u00fcsiline olek laval on v\u00f5rdlemisi spetsiifiline ja laetud. Miks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma olen ilmselt k\u00f5igis oma lavastustes pidanud n\u00e4itleja f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust oluliseks, nii ka seekord. M\u00f5nede n\u00e4itlejatega siin trupis (Mirtel Pohla, Rasmus Kaljuj\u00e4rv, Tambet Tuisk, Gert Raudsep) oleme juba aastak\u00fcmneid lavalisele aktiivsusele vastuseid otsinud.<\/p>\n\n\n\n

Natuke tingib antud lavastuse f\u00fc\u00fcsilist keelt l\u00f5bus vastuolu: tegevusareeniks on valge sohva, mille mudelinimi on \u201eExtra Soft\u201c. Selleks, et sinna sohvasse mitte \u00e4ra uppuda, peabki n\u00e4itlejal olema terav f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus. Laiemalt \u00f6eldes on aga teater emotsioonide kunst. See ei v\u00e4lista, et ta on ka intellektuaalne, aga ennek\u00f5ike on teater emotsionaalne stiihia: millegi koos tegemine, millegi koos l\u00e4bi elamine ja m\u00e4ngimine; publiku seisukohalt: tegevuse tunnistajaks olemine. Kui me elus kohtume emotsioonidega, siis enamasti \u00fcritame neid peita ja varjata, sest nii saab v\u00e4hem haiget. Mida v\u00e4hem sa tundeid v\u00e4lja n\u00e4itad, seda tugevamana paistad \u2013 nii k\u00e4ib see tavaelus.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itleja \u00fclesanne on aga tuua sisetegevus naha pinnale. Selleks, et r\u00e4\u00e4kida ekstreemsustest ja erootikatest, peabki n\u00e4itlejas olema eriline f\u00fc\u00fcsiline kvaliteet, mis p\u00e4riselu loomulikult ka piisaval m\u00e4\u00e4ral sublimeerib. Prooviperioodi v\u00e4ltel oleme konkreetsetele f\u00fc\u00fcsilistele kvaliteetidele palju r\u00f5hku pannud, treeninud. See on pikk tee: paar aastat v\u00f5iks tegelikult veel treenida ja alles siis lavastuse v\u00e4lja tuua.<\/p>\n\n\n\n

Oled kasutanud lavastuses v\u00e4ga erinevaid allikaid: eneseabi\u00f5pikuid, filosoofiat, n\u00e4itlejate improvisatsioone, ilukirjandust. Mis on see, mida n\u00e4itlejate impulsi m\u00f5ttes neist erinevatest materjalidest enim otsisid? Mis peaks n\u00e4itlejat antud lavastuses ennek\u00f5ike k\u00e4ivitama \u2013 ps\u00fchholoogia, iha, m\u00f5te, keha, midagi muud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See, et me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud. Eneseabi\u00f5pikuid on sadu, aga ega nad kokkuv\u00f5ttes ei aita. Meid aitab ainult elamine ja enesedistsipliin ja igap\u00e4evane armastus. Need tekstid… tead, tekst pole \u00fcldse t\u00e4htis. Tegelikult on t\u00e4htis see, mismoodi inimesed lava peal on. Kui kaitsetud nad on. Kui kaitsetud selle stiihia ees. Kui kaitsetud selle ees, kuhu me oleme kultuuriliselt t\u00e4naseks j\u00f5udnud. Nagu metsas: t\u00e4htis pole mitte tihumeetrite arv v\u00f5i KAH-ala koherentsus, vaid kuidas puud metsas on. Stseenid ja tekstid, mis lavastuses k\u00f5lavad, on k\u00fcll v\u00e4ga \u00e4gedad, aga sama h\u00e4sti v\u00f5iksid k\u00f5lada ka teised stseenid \u2013 ikkagi oleks sama lavastus. See k\u00e4ib esimese vaatuse kohta, teises vaatuses on nii, et seal saabki k\u00f5lada ainult see konkreetne tekst.
Miks ma ei ole tavap\u00e4raseid eneseabi\u00f5pikuid v\u00e4ga palju lugenud? Sest ma olen lugenud natuke paremaid eneseabi\u00f5pikuid ja nende nimi on tavaliselt romaan, novell v\u00f5i n\u00e4idend. Marju Lauristin r\u00e4\u00e4kis viimati \u00d6\u00f6\u00fclikoolis pikalt raamatute lugemisest ja sellest, et raamatu lineaarsus ja kujutluspildiga kaasask\u00e4imine, aeg, mis lugemiseks kulub, see \u00f5petab meid elama. Sa oleksid k\u00f5ik loetu justkui ise l\u00e4bi teinud. Sa v\u00f5id olla Raskolnikov v\u00f5i noor Werther, ma vist siiani tunnen, et ma olen Joseph Knecht, sest olen kujutluses selle tee l\u00e4bi k\u00e4inud.
Elamise \u00f5petusi on alati kirjutatud. T\u00e4na pakutakse meile lihtsalt k\u00f5ike kontsentraadina: toitu, elamusi, elu. Ent mingites olukordades tahaks p\u00e4risasja. Mitte suhten\u00e4pun\u00e4iteid ajakirjandusest, vaid romaanis kogetud lugu.<\/p>\n\n\n\n

Mis on armastus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oh, \u00e4ra k\u00fcsi. (Paus<\/em>.) 30 aastat tagasi lugesin, et armastus on tegu. T\u00fckk aega m\u00f5tlesin, mis tegu see siis on? Sa ei saa noorena sellest aru. Misasi see on? Tuleb v\u00e4lja, et armastus on igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6 ja tegemine.<\/p>\n\n\n\n

Viimastel k\u00fcmnenditel on p\u00e4ris paljud m\u00e4rks\u00f5nad seoses sugudevaheliste suhetega, aga ka armastusega muutunud. Kui sa m\u00f5tled n\u00e4iteks enda lavakunstikoolis \u00f5ppimise aja peale 1990-tel ja praegu, mil oled seal \u00f5ppej\u00f5ud, siis millised teisenemised on toimunud nii noorte enda vahel kui ka \u00f5petamismetoodikates just mehe\/naise k\u00fcsimusi silmas pidades?<\/strong> Lavakunstikoolis on palju f\u00fc\u00fcsilist l\u00e4hedust, kontaktimprovisatsiooni ja nii edasi, need teemad on varajamatult esil. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ris palju on muutunud. Praegu on esimest korda lavakunstikooli ajaloos nii, et t\u00fcdrukuid \u00f5pib rohkem kui poisse. Ja see pole mitte kvootide vms t\u00f5ttu, vaid t\u00fcdrukud olidki sisseastumisel tugevamad, k\u00fcpsemad, t\u00e4iskasvanulikumad, j\u00f5ulisemad. \u00dchelt poolt on see hirmutav, kas nad saavad tulevikus piisavalt rakendust, sest kaks ja pool tuhat aastat n\u00e4itekirjandust p\u00fcsib enamaltjaolt meestekesksetel lugudel.
Teiselt poolt ongi tegemist murranguga: meheks olemise narratiivid on t\u00fchjaks jooksnud, uusi pole veel tekkinud, valge keskealine maakas valib oma presidendiks Donald Trumpi ja t\u00fcdrukud peavad selle maailmaga n\u00fc\u00fcd kuidagi toime tulema. Lootusrikkaks teeb, et t\u00e4nased noored on sotsiaalselt k\u00fcpsemad. Nad on avatumad, oskavad n\u00e4idata oma tundeid, oskavad v\u00e4lja n\u00e4idata hoolimist. Ma ei tea, kas see on sellest, et kursusel on t\u00fcdrukuid rohkem v\u00f5i ongi t\u00e4nased 20-aastased sellised. Igatahes on see jumala tore.
\u00d5petamismetoodikad on ka v\u00e4ga palju muutunud. Mis puudutab n\u00e4itleja keha kasutamist \u2013 progress on olnud meeletu. 25\u201330 aastat tagasi tegi lavaka juht professor Ingo Normet ukse lahti, avas kooli, t\u00f5i Londonist esimese Alexanderi tehnika \u00f5ppej\u00f5u jne. T\u00e4na on see juba t\u00e4iesti normaalne. Ka tudengid on f\u00fc\u00fcsiliselt palju julgemad, teadlikumad, \u00f5ppej\u00f5ud oskavad neid paremini ka hoida, seda nii f\u00fc\u00fcsilistes kui ka emotsionaalsetes reaalsustes. T\u00f5si, teistpidi ollakse ka palju \u00f5rnemad, toorest maalapse vastupidavust on v\u00e4hem.
Mis puudutab meeste-naiste suhteid, siis olen \u00f5nnelik, et me saame nendega lavakunstikoolis tegeleda avatult ja intensiivselt. Erinevad USAst imporditud veidrused \u2013 nendest oleme (seni) p\u00e4\u00e4senud, ilmselt aitab meid ka see, et n\u00e4itleja\u00f5pe on reaalne ja praktiline, kogu \u201eimportteooria\u201c pannakse kohe praktikas proovile ja kui see ilmselgelt ei t\u00f6\u00f6ta, siis j\u00e4\u00e4b ta k\u00f5rvale. Erich Fromm k\u00fcsib: mida t\u00e4hendab v\u00f5rd\u00f5iguslikkus? Ja vastab: seda, et k\u00f5igil on v\u00f5rdsed agendad, igal inimesel on oma isiklik tahe ja seda tuleb austada, aga mitte seda, et k\u00f5ik tuleb teha \u00fchesugusteks tinas\u00f5duriteks kapitalisti k\u00e4pa alla. Seda praegune kool ka v\u00f5imaldab. Me aktsepteerime ja toetame v\u00e4ga erinevaid \u00fcli\u00f5pilasi, me oleme k\u00f5igi vastu v\u00f5rdselt n\u00f5udlikud. Erinevused teevad kursuse tugevamaks.<\/p>\n\n\n\n

\u00dche kihistuse loovad lavastuses laulud. Miks just laulud ja ainult eesti laulud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sest see, mida me kuulame, meid ka teeb ja kujundab. Mina ja minu p\u00f5lvkond kuulas omal ajal raadiost Ivo Linnat, Ruja ja Mahavokki sadu kordi. Need laulud, mida sa lapsep\u00f5lves kuulad, need su ka ju loovad \u2013 alates h\u00e4llilauludest (kui paljudel lastel need \u00fcldse veel on?) ja sealt edasi k\u00f5ik \u201ekoha- ja tavandilaulud\u201c, st popmuusika. \u00f5u beib\u00e4-beib\u00e4, i wanna see some \u00e4ss<\/em>\u2026 Rujal olid tekstid tihedamad kui 90%-l t\u00e4nasel popmuusikal, meil vedas. Olgu need tekstid millised tahes, nad kujundavad meie maailmast arusaamise mustreid.<\/p>\n\n\n\n

Meie trupi suurim muusikaline varaait on \u00fcllatuslikult Tambet Tuisk, kes ise \u00fcleliia elegantselt viisi ei pea, aga tema peas olev fonoteek sisaldab sadu laule. Me kasutame laule ennek\u00f5ike l\u00e4bi s\u00f5nade ja kui Tambet laulab ansambel Kapell kombel \u201eS\u00f5ber, annan sulle n\u00f5u, hoia ilusast naisest eemale\u201c, siis on see onuheinolik huumor, aga samas meie kultuurikihist vastu vaatav eksistentsiaalne hirm ilu ees. No see viimane passaa\u017e oli muidugi nali. Paneme siia k\u00f5rvale omakorda Valge T\u00fcdruku, kes laulab \u201esaame pol\u00fcamoorse lapse\u201c \u2013 hoopis teine ajastu, kihistus, muster. Ja siis veel \u00fcheksak\u00fcmnendate l\u00f5pu ja nullindate alguse Nexus, Caater, \u00dcllar J\u00f6rberg\u2026<\/p>\n\n\n\n

Mis su enda armastuse lemmiklugu on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ni, mis on tehtud p\u00e4rispoeedi tekstile: Talviku, Runneli, Haava, Kor\u017eetsi. Ma olen teksti suhtes v\u00e4ga n\u00f5udlik ja kuulan mitte ainult viisi, vaid ka seda, mida lauldakse. Kuigi t\u00f5si, armastuslaule ma v\u00e4ga ei kuulagi.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsis Eero Epner<\/em><\/p>\n\n\n\n

Intervjuu ilmus Draamateatri ajalehes nr 29 (kevad 2025) <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib lavastusest \u201eEneseabi\u00f5pik\u201c. Proovides kuulates on j\u00e4\u00e4nud tunne, et \u201eEneseabi\u00f5piku\u201c lavastuse alguspunkti v\u00f5iks paigutada umbes 30 aasta taha, mil sa lugesid Saksa filosoofi Erich Frommi (1900\u20131980) raamatut \u201eArmastuse kunst\u201d. Kuidas sattusid toona Frommi lugema ja millega ta m\u00f5jus? Kas ta n\u00fc\u00fcd uuesti \u00fcle lugedes m\u00f5jus samal moel v\u00f5i muul moel? Fromm sattus esimest […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[83,281,611,1827,316],"class_list":["post-33319","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-draamateater","tag-draamateatri-ajaleht","tag-eero-epner","tag-eneseabiopik","tag-tiit-ojasoo"],"acf":[],"yoast_head":"\nMe oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Lavastaja Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib uuest lavastusest "Eneseabi\u00f5pik" (esietendus 5. aprillil 2025 Eesti Draamateatris)\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\""Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud" - "Eneseabi\u00f5pik"\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Lavastaja Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib uuest lavastusest "Eneseabi\u00f5pik" (esietendus 5. aprillil 2025 Eesti Draamateatri suures saalis).\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-04-02T11:11:24+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-04-02T11:15:37+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1256\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"837\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:title\" content=\""Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud" - "Eneseabi\u00f5pik"\" \/>\n<meta name=\"twitter:description\" content=\"Lavastaja Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib uuest lavastusest "Eneseabi\u00f5pik" (esietendus 5. aprillil 2025 Eesti Draamateatri suures saalis).\" \/>\n<meta name=\"twitter:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"14 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kairi Kruus\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"headline\":\"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud\",\"datePublished\":\"2025-04-02T11:11:24+00:00\",\"dateModified\":\"2025-04-02T11:15:37+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/\"},\"wordCount\":2788,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/03\\\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg\",\"keywords\":[\"Draamateater\",\"Draamateatri ajaleht\",\"Eero Epner\",\"Eneseabi\u00f5pik\",\"Tiit Ojasoo\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/\",\"name\":\"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/03\\\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg\",\"datePublished\":\"2025-04-02T11:11:24+00:00\",\"dateModified\":\"2025-04-02T11:15:37+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"description\":\"Lavastaja Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib uuest lavastusest \\\"Eneseabi\u00f5pik\\\" (esietendus 5. aprillil 2025 Eesti Draamateatris)\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/03\\\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/03\\\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\",\"name\":\"Kairi Kruus\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kairi Kruus\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/kairi\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud - Draamateater","description":"Lavastaja Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib uuest lavastusest \"Eneseabi\u00f5pik\" (esietendus 5. aprillil 2025 Eesti Draamateatris)","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"\"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud\" - \"Eneseabi\u00f5pik\"","og_description":"Lavastaja Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib uuest lavastusest \"Eneseabi\u00f5pik\" (esietendus 5. aprillil 2025 Eesti Draamateatri suures saalis).","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2025-04-02T11:11:24+00:00","article_modified_time":"2025-04-02T11:15:37+00:00","og_image":[{"width":1256,"height":837,"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Kairi Kruus","twitter_card":"summary_large_image","twitter_title":"\"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud\" - \"Eneseabi\u00f5pik\"","twitter_description":"Lavastaja Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib uuest lavastusest \"Eneseabi\u00f5pik\" (esietendus 5. aprillil 2025 Eesti Draamateatri suures saalis).","twitter_image":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg","twitter_misc":{"Written by":"Kairi Kruus","Est. reading time":"14 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/"},"author":{"name":"Kairi Kruus","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"headline":"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud","datePublished":"2025-04-02T11:11:24+00:00","dateModified":"2025-04-02T11:15:37+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/"},"wordCount":2788,"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg","keywords":["Draamateater","Draamateatri ajaleht","Eero Epner","Eneseabi\u00f5pik","Tiit Ojasoo"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/","name":"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg","datePublished":"2025-04-02T11:11:24+00:00","dateModified":"2025-04-02T11:15:37+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"description":"Lavastaja Tiit Ojasoo r\u00e4\u00e4gib uuest lavastusest \"Eneseabi\u00f5pik\" (esietendus 5. aprillil 2025 Eesti Draamateatris)","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Eneseabiopik_Kodukas_vaike.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/me-oleme-koik-reaalsuse-ees-kaitsetud\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Me oleme k\u00f5ik reaalsuse ees kaitsetud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8","name":"Kairi Kruus","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","caption":"Kairi Kruus"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/kairi\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33319","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33319"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33319\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":33323,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33319\/revisions\/33323"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33319"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=33319"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=33319"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}