![\"Mees](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Ykskord_Liibanonis_Heikki_Leis_3187-2512x1675.jpg\")
Eesti Draamateatri lavastus \u201e\u00dckskord Liibanonis\u201c toob lavale 14 aastat tagasi Liibanonis r\u00f6\u00f6vitud Eesti jalgratturite loo. Kuna olin toona ajakirjanikuna s\u00fcndmuste keskmes ja viibisin Liibanonis, mitte kaugel paigast, kus meie kaasmaalasi kinni hoiti, l\u00e4ksin teatrisse eriliste ootuste ja m\u00e4lestustega. Samas oli mul ka tunne, et ega ma ka tea tegelikult, mis t\u00e4pselt toimus \u2013 ja t\u00f5en\u00e4oliselt ei tea keegi v\u00e4ljaspool kitsast julgeolekuringkonda k\u00f5iki detaile. Lavale j\u00f5udnud lugu on t\u00f5lgendus, aga just see teadmatus, mis j\u00e4i kaadri taha, muudab kogu loo veelgi k\u00f5hedamaks ja m\u00f5tlemapanevamaks.<\/p>\n\n\n\n
Lavastust vaadates tulid meelde isiklikud kogemused \u2013 hommikused kerged hirmum\u00f5tted enne teekonda piirkonda, kus eestlasi kinni hoiti. S\u00f5it l\u00e4bi Bekaa oru, mis oli tuntud oma narkokaubanduse ja relvar\u00fchmituste poolest, m\u00f6\u00f6da Hezbollahi kontrollitud alasid ja s\u00f5jav\u00e4e kontrollpunkte pani m\u00f5istma, kui habras oli iga liigutus selle loo sees. See teadmine muutis lavastuse viimased stseenid veelgi pingelisemaks.<\/p>\n\n\n\n
Neli tasandit<\/strong><\/p>\n\n\n\n Hendrik Toompere jr lavastus avab loo mitmekihiliselt. On neli selget tasandit: pantvangide, omaste, luurajate ja p\u00f5gusalt ka ajakirjanduse vaatenurk. Lavastus keskendub peamiselt l\u00e4hedaste valule, teadmatuses viibimisele ja varju j\u00e4\u00e4vatele j\u00f5upingutustele, mida julgeolekuteenistused tegid, et mehed koju tuua.<\/p>\n\n\n\n Eriti teravalt ja realistlikult on lavastuses esile toodud omaste ja riigiametite vahelise suhtluse keerukus. Tegelikus elus k\u00f5ikus see pidevalt \u00f5hukesel k\u00f6iel \u2013 mida anda omastele teada, et hoida nende lootust, ja mida varjata, et mitte seada pantvangide elu ohtu. See oli plahvatusohtlik ps\u00fchholoogiline pinge, kus iga infokild v\u00f5is olla kas rahustav ankur v\u00f5i l\u00f5hkeaine. Lavastus n\u00e4itas valusalt ja t\u00e4pselt, kuidas see teadmatus hakkas murdma l\u00e4hedasi, tekitades l\u00f5hesid nii perekondades kui ka usalduses riigiaparaadi vastu. Samal ajal oli aga riigi vaikimine v\u00e4ltimatu \u2013 m\u00f5nikord oli parim abi just see, mida ei saanud avalikult selgitada.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4hedaste vaatepunkt toob aga esile ootamise l\u00f5putu piina, kus iga uudis v\u00f5is olla kas pantvangide p\u00e4\u00e4semisest v\u00f5i p\u00f5hjustada l\u00e4hedaste l\u00f5pliku kokkuvarisemise. Luuretegevuse kiht on k\u00f5ige varjatum \u2013 see on justkui n\u00e4htamatu niit, mis hoiab lootust elus, kuigi publikule antakse vaid aimdusi sellest, kui keeruline ja riskantne see t\u00f6\u00f6 tegelikult oli. Ajakirjanduse roll lavastuses j\u00e4\u00e4b k\u00fcll pigem tagaplaanile, kuid siiski tuntavaks \u2013 see pidev vajadus vastuste ja t\u00f5e j\u00e4rele isegi siis, kui t\u00f5de pole veel valmis p\u00e4evavalgele tulema, ja teadmine, et kusagil mingi infokillu lekkides v\u00f5ib see k\u00f5ik l\u00f5ppeda katastroofiga.<\/p>\n\n\n\n Varjudega m\u00e4ngimine lisas s\u00fcgavust<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kolmetunnine lavastus kulges tempokalt ja haaravalt. Iga stseen oli l\u00e4bim\u00f5eldud, n\u00e4itlejate meisterlikkus ja lavakujunduse minimalism l\u00f5id atmosf\u00e4\u00e4ri, mis t\u00f5i esile loo s\u00fcgavama olemuse. Idamaadest m\u00f5jutatud muusikaline taust l\u00f5i t\u00e4iusliku koosluse lavastusega, pidev pinge kruvimine ning trupi v\u00e4ga sujuv koost\u00f6\u00f6 on midagi, mida sageli teatrites ei n\u00e4e. Valguslahendus oli minimalistlik, ent meisterlik \u2013 varjudega m\u00e4ngimine lisas lavale s\u00fcgavust, justkui s\u00fcmboliseerides n\u00e4htamatut piiri vangistuse ja vabaduse vahel. H\u00e4mar valgus ja j\u00e4rsud kontrastid andsid edasi hirmu ja lootuse haprat tasakaalu, muutes iga stseeni peaaegu f\u00fc\u00fcsiliselt tajutavaks.<\/p>\n\n\n\n Kuigi teadsin, kuidas lugu l\u00f5peb, p\u00fcsis vaatamise ajal pidev \u00e4revus, nagu elaksin neid s\u00fcndmuseid uuesti l\u00e4bi. Eriliselt puudutas mind lavastuse keskendumine piinale, mida tundsid pantvangide l\u00e4hedased teadmatuses viibides. Ootamine, lootus ja hirm vaheldusid p\u00e4evade ja n\u00e4dalate kaupa. M\u00e4letan selgelt, kuidas ajakirjanikuna tundsin survet leida vastuseid, mida polnud kellelgi anda. Meedia p\u00fc\u00fcdis \u00fcha enam riigistruktuure survestada, avalikkus n\u00f5udis teavet, kuid diplomaatia ja julgeolekumaailm tegutsesid omas vaikuses, kus iga s\u00f5na ja liigutus v\u00f5is muuta saatust.<\/p>\n\n\n\n Luure- ja julgeolekumaailmas toimib k\u00f5ik varjus. Avalikkuse ees r\u00e4\u00e4giti napilt, samal ajal k\u00e4isid kulisside taga keerulised l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, kus iga vale samm v\u00f5is seada pantvangide elu ohtu. Rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 on nagu habras j\u00e4\u00e4kiht j\u00e4rvepinnal \u2013 keegi ei saa avalikult kiidelda oma panusega, keegi ei otsi tunnustust. Just see n\u00e4htamatu, varjus toimuv t\u00f6\u00f6 p\u00e4\u00e4stab elusid, kuid j\u00e4\u00e4b tihti saladuseks isegi p\u00e4\u00e4stetutele endile. On loogiline, et paljud detailid j\u00e4\u00e4vad igaveseks varjatuks \u2013 ja nii peabki olema.<\/p>\n\n\n\n