{"id":35489,"date":"2026-03-01T10:29:07","date_gmt":"2026-03-01T07:29:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=35489"},"modified":"2026-03-01T10:31:14","modified_gmt":"2026-03-01T07:31:14","slug":"draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/","title":{"rendered":"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita"},"content":{"rendered":"\n

Kaia Sisask, Teater.Muusika.Kino, veebruar 2026<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Caligula \u2014 T\u00f5nis Niinemets ja Caesonia \u2014 Britta Soll. Foto: Linda Maria Saar<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

On n\u00e4idendeid, mille abstraktsus lubab neid peaaegu piiranguteta kohandada eri aegadesse ja oludesse. Klassikaline n\u00e4ide sellest on Samuel Becketti \u201eGodot\u2019d oodates\u201d oma ebam\u00e4\u00e4rase aja ja kohaga ning \u00fchiskondliku ja ajaloolise identiteedita tegelastega. Arvukates lavastustes on selle n\u00e4idendi tegevust paigutatud k\u00fcll maailmas\u00f5dadej\u00e4rgsesse Euroopasse, apartheidiaegsesse L\u00f5una-Aafrikasse, Gulagi v\u00f5i muude koonduslaagrite tingimustesse v\u00f5i neoliberaalse t\u00fchjuse k\u00e4es vaevlevasse l\u00e4\u00e4nemaailma. V\u00f5i siis Eug\u00e8ne Ionesco \u201eNinasarvik\u201d, mis on \u00fcks k\u00f5ige paremini \u00fcmberkodeeritavaid n\u00e4idendeid \u00fcldse ja mille keskse kujundi, massips\u00fchhoosi, saab asetada nii fa\u0161ismi, stalinismi kui tarbimis\u00fchiskonna konteksti. Nii Becketti kui Ionesco puhul on tegu absurditeatri esindajatega, kes teatavasti kannavad edasi eksistentsialismi ideid ja panevad lavale eksistentsiaalse absurdi. Sest olgem ausad, ilukirjandusliku eksistentsialismi rajajad Sartre ja Camus ise ei olnud parimad v\u00f5imalikud n\u00e4itekirjanikud. Ja seda seet\u00f5ttu, et nende n\u00e4idendid kipuvad olema teesin\u00e4idendid, mille peamine m\u00f5te on illustreerida oma autorite filosoofilisi seisukohti. Siiski on ehk \u00f5igustatud \u00f6elda, et eksistentsiaalne inimolukord on k\u00f5igi eelnimetatud autorite puhul see vaimne, abstraktne vorm, mida v\u00f5ib siis, lavastajate soovil, t\u00e4ita suurema v\u00f5i v\u00e4iksema konkreetsusega. Sealjuures ei tohiks aga unustada, et kuigi t\u00e4nap\u00e4evane retseptsioon v\u00f5imaldab selliste tekstide puhul ajaloolisi ja \u00fchiskondlikke lugemisi, ei taandu need n\u00e4idendid siiski \u00fchelegi konkreetsele kontekstile \u2014 absurdi- ja eksistentsiaalne tasand j\u00e4\u00e4vad seal kandvaks, sest ilma selleta ei saa me enam r\u00e4\u00e4kida vastavate autorite tekstidest.<\/p>\n\n\n\n

Mis on siis absurd Camus\u2019 j\u00e4rgi? Olgu esmalt \u00f6eldud, et teadaolevalt kandis Camus \u201eCaligulat\u201d m\u00f5ttes samaaegselt romaaniga \u201eV\u00f5\u00f5ras\u201d, samuti esseega \u201eSisyphose m\u00fc\u00fct\u201d, mis t\u00e4nap\u00e4eval on ehk tema kaks tuntuimat teost. K\u00f5ik need toetavad \u00fcksteist vastastikku ja v\u00e4ljendavad selget m\u00f5tet: maailm pole absurdne mitte iseenesest, absurd tekib vastuolust inimese ootuste ja maailma vaikimise vahel. Inimene otsib meeleheitlikult maailma m\u00f5tet, kuid maailma toimimine ei rahulda seda mingilgi kombel. Maailm on inimese vastu t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ikne ning see on inimlike ootuste suhtes julm ja irratsionaalne. Romaanis \u201eV\u00f5\u00f5ras\u201d v\u00f5tab peategelane Meursault selle maailma \u00fcksk\u00f5iksuse omaks ja muutub ise \u00fcksk\u00f5ikseks k\u00f5ige vastu, olgu selleks igap\u00e4evane \u00fchiskondlik reaalsus v\u00f5i inimese, ka tema enda, elu. Nii arendab Camus oma absurdim\u00f5tte selle \u00fche v\u00f5imaliku loogilise l\u00f5puni. Teise v\u00f5imaliku loogilise l\u00f5pu pakub ta v\u00e4lja \u201eSisyphose m\u00fc\u00fcdis\u201d \u2014 see on m\u00e4ss. Sisyphos ei resigneeru, tema paradoks on selles, et ta ei lepi oma olukorraga hetkekski, aga ometi veeretab ta oma kivi ja on omal kombel isegi \u00f5nnelik.<\/p>\n\n\n\n

Erinevalt Meursault\u2019st on Sisy\u00adphose programm meile kui lugejatele ilmselt eetiliselt vastuv\u00f5etav. Mis puutub Caligulasse, siis tema programm muidugi eetiliselt vastuv\u00f5etav ei ole ja selle poolest sarnaneb ta pigem Meursault\u2019ga. Aga mis teeb ta Meursault\u2019st erinevaks, on see, et Caligula on siiski omamoodi s\u00fcmpaatne. S\u00fcmpaatseks teeb ta poeetilisus, mida me Meursault\u2019st \u00fcldiselt ei leia (kui, siis ehk p\u00e4ris teose l\u00f5pul, kui ta surma m\u00f5istetuna maailma \u00fcksk\u00f5ikset ilu hoomab), k\u00fcll aga Sisyphosest. V\u00f5i Camus\u2019st endast, kes vaatamata oma p\u00fc\u00fcdele loogiliselt arutleda unustab end aeg-ajalt kirglikult maailma ilu ja suurust \u00fclistama. Kuulakem kas v\u00f5i tema h\u00e4\u00e4lt \u201eSisyphose m\u00fc\u00fcdis\u201d: \u201e\u2026puud, mille krobelisust ma tunnen, v\u00f5i vesi, mille maiku ma tean. Rohu ja t\u00e4htede l\u00f5hn, pimedas, m\u00f5nel erilisel \u00f5htul, kus s\u00fcda leebub: kuidas v\u00f5in ma eitada maailma, mille v\u00e4gevust ja j\u00f5udu ma tajun? Ja ometi ei suuda kogu teadus mulle mingit kinnitust anda, et see maailm kuulub mulle.\u201d (Prantsuse keelest t\u00f5lkinud Henno Rajandi) Just selline poeesia iseloomustab ka Caligulat, ja meeleheide selle \u00fcle, et see maailma v\u00e4gevus talle ei kuulu (n\u00e4idendis siis Kuu k\u00e4ttesaamatuse motiiv) sunnib Caligula samastuma maailma seadusega, sellesama \u00fcksk\u00f5ikse julmusega, millega maailm kohtleb inimest. Niisiis vaatame me Camus\u2019 n\u00e4idendit lugedes otsa eksistentsiaalsele t\u00fchjusele samamoodi, nagu Becketti \u201eGodot\u2019s\u201d, kus inimlik lootus paneb ootama midagi, mis kunagi ei saabu. V\u00f5i v\u00e4hemalt ei tea Didi ja Gogo, kas see saabub v\u00f5i mitte, samamoodi nagu nendib Camus: ma ei tea, kas maailmal on m\u00f5te, aga ma tean, et ma seda m\u00f5tet ei tea.<\/p>\n\n\n\n

Kui n\u00fc\u00fcd Hendrik Toompere lavastuse juurde tulla, siis jah, Camus\u2019 n\u00e4idend on piisavalt abstraktne, et v\u00f5imaldada luua sellele ise kontekst, antud juhul siis t\u00e4nap\u00e4evane, milleks on ettearvamatuks muutunud maailm, tunne, et elame p\u00fcssirohut\u00fcnni otsas. Selline lugemine on iseenesest legitiimne ja m\u00f5istetav, probleem on aga selles, et asetades r\u00f5hu peaaegu t\u00e4ielikult ajaloolis-poliitilisele t\u00f5lgendusele, j\u00e4\u00e4b varju Camus\u2019 n\u00e4idendi filosoofiline ja poeetiline pool. Lavastuse kavalehel v\u00e4idab Toompere: \u201eMis siis, kui Caligulal ei olegi mingit suuremat plaani? Mis siis, kui see k\u00f5ik on improvisatsiooniline \u2014 hetke tujude, tervisliku seisundi, magamatuse ajel?\u201d Selline lavastajapositsioon m\u00e4\u00e4rabki lavastuse p\u00f5hitooni, olles oma j\u00e4rjekindluses selle tugevus, aga muutudes probleemiks, kui see p\u00f5rkub Camus\u2019 teksti kui tervikuga, sest on Camus\u2019 Caligula-t\u00f5lgendusega \u00fcpriski suures vastuolus.<\/p>\n\n\n\n

Camus\u2019 Caligula ei ole hull ega ka v\u00f5imuihast juhitud t\u00fcrann. Ta on inimene, kes on p\u00e4rast oma armastatud Drusilla surma n\u00e4inud eksistentsiaalset t\u00f5de, mida teised inimesed p\u00fc\u00fcavad iga hinna eest ignoreerida: maailm on juhuslik, eba\u00f5iglane ja halastamatu; inimesed surevad ega ole \u00f5nnelikud. Kui see t\u00f5de on kord \u00e4ra tuntud, otsustab Caligula viia absurdiloogika selle viimsete konsekventsideni: kui miski pole p\u00fcha ja kui k\u00f5ik, mida me armastame, sureb, siis pole mitte millelgi t\u00e4htsust ja k\u00f5ik on lubatud. Ja kuna Caligulal on v\u00f5im, saab ta sundida teisi seda t\u00f5de tunnistama. Seet\u00f5ttu ei ole Caligula mitte irratsionaalne hull, vaid paradoksaalsel kombel ainus ratsionaalne tark, l\u00f5puni loogiline m\u00f5tleja. Irratsionaalsed on hoopis n\u00e4idendi teised tegelased: nad elavad illusioonides, loovad endale turvalise olemismulli, mille puhul mingist eetikast r\u00e4\u00e4kida on ilmselgelt silmakirjalik. Just nende (senaatorite) tegude taga on mugavusearmastus, v\u00f5imu\u00adiha, rahahimu jms. Ja k\u00f5ige selle taga luurab hirm kaotada need asjad, mis annavadki eksistentsile turvalisuse illusiooni. Caligula paljastab k\u00f5ik selle kohe n\u00e4idendi alguses oma raudse loogikaga: kui k\u00f5ige t\u00e4htsam on raha, siis pole inimelu seda mitte. Niisiis pole senaatorid mingiski m\u00f5ttes Caligulast vooruslikumad, nad on \u00fcksnes ettevaatlikumad. Ainus loogika poolest Caligula v\u00e4\u00e4riline vastane paistab olevat Chaerea. Tema ei ela illusioonidest pimestatuna, aga ta teab, et illusioonid, millega inimesed end \u00fcmbritsevad, on eluks vajalikud. See elu m\u00f5ttekuse illusioon on h\u00e4davajalik, et saaksid toimida nii armastus, ilu kui k\u00f5ik muud v\u00e4\u00e4rtused, mille najal inimkond p\u00fcsib. Ja selle teadmise kaitseks Chaerea Caligula tapabki. Ajal kui teised senaatorid n\u00e4evad Caligulas \u00fcksnes v\u00f5imuhullu t\u00fcranni, paneb Chaerea Caligula t\u00f5e vastu teise, produktiivsema t\u00f5e.<\/p>\n\n\n\n

Toompere lavastusega on nii, et just nagu senaatorid (v. a Chaerea) ei n\u00e4e Caligulas muud kui v\u00f5imuhullu t\u00fcranni, ei n\u00e4e seda ka lavastaja. Kavalehel \u00e4ra toodud intervjuus Mehis Pihlale \u00fctleb Toompere: \u201eMe teeme kindlasti kaasaegset lugu. \u00dcks minu l\u00e4htepunktidest on see, et ma juba pikemat aega arvan, et n\u00e4iteks Putin ei ela enam ammu reaalses maailmas. Ta elab ajaloos, ta paigutab ennast ajalukku ja loob iseennast ajaloolise ja m\u00fc\u00fctilise tegelasena, paneb end \u00fchte ritta Ivan Julma, Peeter Suure, Napoleonite, Stalinite ja k\u00f5igi teistega. Tema soov on olla lihtsurelikust valitsejast suurem, iseennast nii-\u00f6elda jumalikustada.\u201d Aga, nagu \u00f6eldud, on Camus\u2019 n\u00e4idendi puhul v\u00f5imuahnusest kantud soov ennast jumalikustada k\u00fcll viimane asi, mida Caligula tahab. Kui lavastada \u201eCaligulat\u201d \u00fcksnes t\u00e4nap\u00e4evase sotsiaal-poliitilise allegooriana, kaob sellest filosoofiline sidusus, Caligula muutub sotsiaalseks s\u00fcmptomiks v\u00f5i ps\u00fchholoogiliseks juhtumiks, mitte eksistentsiaalseks positsiooniks. Camus ei k\u00fcsi esmalt: \u201eMis l\u00e4ks \u00fchiskonnas valesti?\u201d, vaid: \u201eMis juhtub inimesega, kes m\u00f5istab, et maailm on m\u00f5ttetu?\u201d Just siin asub Camus\u2019 jaoks kogu eksistentsifilosoofia  keskne vastuolu: t\u00f5e radikaalne rakendamine ilma kaastunde ja piiranguteta ei vabasta, vaid h\u00e4vitab. Ilma selle k\u00fcsimuseta\/paradoksita taandub n\u00e4idend \u00fcheplaaniliseks v\u00f5imutrag\u00f6\u00f6diaks.<\/p>\n\n\n\n

Tundub, et lavastus on oma kontseptsioonilt l\u00e4hemal hoopis Alfred Jarry \u201eKuningas Ubule\u201d, mis samuti hiljuti Draamateatris lavale j\u00f5udis. Ubu ongi loodud irratsionaalseks, lapsikuks ja groteskseks v\u00f5imuhulluks, kes kuulutab end kuningaks ja m\u00e4ratseb ilma igasuguse sisemise loogika v\u00f5i eksistentsiaalse kaaluta. Ta on karikatuur ning tema kaootiline v\u00e4givald on autori teadlik esteetiline ja poliitiline \u017eest. Camus\u2019 n\u00e4idend seevastu ei ole groteskne nali ega farss, tema Caligula on traagiline m\u00f5tleja, kes viib \u00fche filosoofilise t\u00f5e halastamatu j\u00e4rjekindlusega l\u00f5puni. Kui Caligula lavakujund taandub Ubu-laadseks irratsionaalseks m\u00e4ratsejaks, nihkub kogu n\u00e4idendi \u017eanr ja m\u00f5te m\u00e4rkamatult mujale. \u00c4hmastub arusaamine, miks Scipio ja Caesonia Caligulat armastavad ja miks Chaerea teda m\u00f5istab. Caligula poeetised hetked ei loo lavastuse \u00fcldisele toonile vastukaalu ja j\u00e4\u00e4vad vaatajale ilmselt suuresti m\u00f5istmatuks.<\/p>\n\n\n\n

Nagu eespool \u00f6eldud, teeb n\u00e4idendi kontseptsiooni nihkumine k\u00f5igi tegelaste positsiooni m\u00e4\u00e4ratlemise m\u00f5nev\u00f5rra keeruliseks. Siiski pakuvad n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d mitmeid huvitavaid hetki. Gert Raudsepa Chaerea on ps\u00fchholoogiliselt k\u00f5ige selgemalt artikuleeritud ja minu jaoks ka lavastuse m\u00f5juvaim tegelane, kes s\u00f5nastab ausalt oma positsiooni: ta ei osale vanden\u00f5us mitte idealismist, vaid soovist kaitsta illusioone, mis teevad elu elatavaks. Samas tahab ta ise elada ja olla \u00f5nnelik. Niimoodi p\u00f5rkuvad temas (paratamatult heroilisusega ja ohverdusega samastuv) praktiline kaalutlus ja surmahirm, mis on v\u00e4lja m\u00e4ngitud hingemineva inimlikkusega. Britta Solli Caesonia suudab s\u00e4ilitada v\u00e4\u00e4rikuse ka k\u00f5ige j\u00f5hkramates oludes, m\u00f5judes naisena, kes armastab Caligulat tingimusteta \u2014 mitte niiv\u00f5rd kui naine meest, vaid pigem nagu ema oma hukkal\u00e4inud poega. Need kaks tegelast s\u00e4ilitavad, v\u00f5i leiavad, oma karakteri loogika ka Camus\u2019 kontseptsioonist erineva t\u00f5lgenduse puhul. Karmo Nigula Scipio j\u00e4\u00e4b aga antud tingimustes veidi lahjaks \u2014 on ju tema m\u00e4ngida Caligula n-\u00f6 parem mina, see, mille Caligula on endas l\u00e4mmatanud ja mis peaks n\u00fc\u00fcd laskma k\u00f5lada sellel allasurutud poeetilisel h\u00e4\u00e4lel. See h\u00e4\u00e4l kipub lavastuse \u00fcldisse l\u00e4rmakasse hullusesse \u00e4ra kaduma ja sellest on kahju. Oletan, et publikule v\u00f5ib see kummaline armastuse-vihkamise suhe Caligula ja Scipio vahel m\u00f5nev\u00f5rra segaseks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclej\u00e4\u00e4nud senaatorid moodustavad \u00fcpris \u00fchetaolise massi, mis on Camus\u2019 tekstiga igati koosk\u00f5las, kuid \u00fcksikud grotesksed aktsendid j\u00e4\u00e4vad lavastuse \u00fcldise kontseptsiooni raames k\u00fcsitavaks. Eriti puudutab see T\u00f5nu Kargi Senectust, kelle \u00fcle v\u00f5lli j\u00e4mekoomika tahaks justkui publikult kulunud kli\u0161eedega naeru v\u00e4lja kangutada, mis aga kuidagi korda ei taha minna.<\/p>\n\n\n\n

Hanna Jaanovitsi Drusilla on lavastusse pandud teise, tegevust kommenteeriva m\u00f5\u00f5tme lisamiseks. Kui tegu oleks Camus\u2019-truuma k\u00e4sitlusega, v\u00f5iks teda v\u00f5tta kui m\u00f5nda antiikm\u00fctoloogast p\u00e4rit moirat, kosmilise ja eksistentsiaalse korra kandjat, kes kehastab saatuse absoluutset ja pimedat paratamatust, kes ei allu inimeste palvetele ja tegutseb ilma igasuguste emotsioonideta. Aga Drusilla kuju ei ole neutraalne, ta on ilmselgelt pahatahtlik, pigem mingi k\u00e4ttemaksuhimuline fuuria, kes n\u00e4itab Caligulale tolle enese k\u00f5ige julmemat palet. Toompere k\u00e4sitlust arvestades on ta siis pigem ajastu groteskne mask, umbes nagu Konferansjee Bob Fosse filmis \u201eKabaree\u201d, kes j\u00e4lgib m\u00e4ngu k\u00fc\u00fcniliselt irvitades. Miks ka mitte \u2014 selline kommenteeriv plaan on antud juhul igati \u00f5igustatud. K\u00fcll aga j\u00e4\u00e4b siinkirjutajale \u00e4hmaseks lava tagataustale kuvatud valge hobuse kujund. Kui n\u00e4idendis viidatakse hobusele, kellest Caligula senaatori olevat teinud, v\u00f5etakse talt \u00e4ra poeetiline aura, samas kui n\u00e4idendi l\u00f5pul tahetakse see talle tagasi anda. Valge hobune kui igatsuse s\u00fcmbol? Liiga \u00fcldine, et seostuda kuidagi n\u00e4htud looga.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4tsin viimaseks T\u00f5nis Niinemetsa Caligula enese, sest see tegelane tekitab kaksipidiseid tundeid. \u00dchest k\u00fcljest ei meeldinud see \u00fchetooniline m\u00e4ratseva hulluse foon, mis ei vastanud minu ootustele Camus\u2019 Caligula kui v\u00e4ga keerulise ps\u00fc\u00fchikaga tegelase puhul. Ka ei selgu karakterist see, miks ta k\u00e4itub nii, nagu k\u00e4itub. Muidugi kui t\u00f5lgendada Caligulat irratsionaalse j\u00f5una, ei saagi tema k\u00e4itumist selgitada. Sel juhul on selgitus \u00fcksnes v\u00e4line: \u00fchel hetkel kerkivad ajaloos esile irratsionaalsed j\u00f5ud, mis h\u00e4vitavad maailma toimimise \u201enormaalse\u201d korra. Ja see nn normaalne kord on vaatamata oma silmakirjalikkusele igal juhul parem kui kaos \u2014 t\u00f5siasi, millest saabki aru ehk alles kaosega silmitsi seistes. Jah, see on Toompere n\u00e4idendi s\u00f5num ja t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5istagi \u00fclimalt aktuaalne, aga mida muud on siin n\u00e4itlejal m\u00e4ngida kui \u00fcheplaanilist hullust? Ometi tekitab Niinemetsa Caligula empaatiat. Kas m\u00e4ngib Camus\u2019 tekst ennast ikkagi kuidagi ise v\u00e4lja, nii et me saame vaatajatena aru, et mingil moel Caligula ikkagi kannatab ja et see kannatus on omamoodi \u00f5ilis, kuigi selle p\u00f5hjus l\u00e4heb kaduma? (Mitte et ma tahaksin lavastajale mingeid n\u00e4gemusi ette kirjutada, aga ise olen kujutlenud seda n\u00e4idendit lugedes ja ka \u00fclikoolis tudengitega anal\u00fc\u00fcsides vaimusilmas pigem rahulikku, k\u00fclma, \u00e4\u00e4rmiselt loogilist, iseendale pealesunnitud loogilisuse k\u00e4es vaikselt kannatavat Caligulat, kes vaid \u00fcksikutel juhtudel langeb kirglikesse v\u00e4ljapursetesse, mis on siis selle v\u00f5rra t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemad.) Kui t\u00f5lgendada Caligulat lihtsalt teise Putini v\u00f5i Trumpina, v\u00f5iks tema poeetilised hetked n\u00e4idendi tekstist \u00fcldse v\u00e4lja l\u00f5igata. Nii kaugele pole lavastaja siiski l\u00e4inud ja Niinemets oskab need \u00e4ra kasutada. Mis ei lisa mitte lavastusele selgust, vaid tema karakterile s\u00fcmpaatsust.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks. K\u00fcsimus ei ole selles, kas mingisugune t\u00f5lgendus on \u00f5igustatud, vaid selles, millise \u201eCaligula\u201d me mingi t\u00f5lgenduse kaudu leiame ja millise kaotame. Kas Camus\u2019 tekstide korduvad mustrid (t\u00f5de, vabadus, loogika, surm) v\u00f5iksid k\u00f5lada ka t\u00e4nap\u00e4eva t\u00fcrannide tegude anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5i piisab nende jaoks kuningas Ubust ja mingit filosoofiat ei tasugi nende peale raisata? V\u00f5i \u00e4kki on tegu \u00fcldisema tendentsiga: maailmas on nii palju muresid, et t\u00e4nap\u00e4eva inimest ei huvitagi enam nn abstraktne eksistentsikuristikku vaatamine, vaid see, kuidas hoida \u00e4ra v\u00e4ga konkreetset katastroofi. Mis aga teisest k\u00fcljest t\u00e4hendab, et me ei n\u00e4e ennast enam inimestena \u00fcldiselt, vaid eelk\u00f5ige \u00fchiskondlike olenditena. Isiklikult arvan, et kui v\u00e4hendada teksti eksistentsiaalset m\u00f5\u00f5det, j\u00e4\u00e4b osa selle potentsiaalist aktiveerimata. Selline l\u00e4henemine \u00fctleb rohkem t\u00e4nap\u00e4eva hirmude kui Camus\u2019 teksti v\u00f5i \u00fcldise inimolukorra kohta. Aga muidugi vajavad ka t\u00e4nap\u00e4eva hirmud k\u00e4sitlemist, ja olgu siis seekord sedamoodi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaia Sisask, Teater.Muusika.Kino, veebruar 2026 On n\u00e4idendeid, mille abstraktsus lubab neid peaaegu piiranguteta kohandada eri aegadesse ja oludesse. Klassikaline n\u00e4ide sellest on Samuel Becketti \u201eGodot\u2019d oodates\u201d oma ebam\u00e4\u00e4rase aja ja kohaga ning \u00fchiskondliku ja ajaloolise identiteedita tegelastega. Arvukates lavastustes on selle n\u00e4idendi tegevust paigutatud k\u00fcll maailmas\u00f5dadej\u00e4rgsesse Euroopasse, apartheidiaegsesse L\u00f5una-Aafrikasse, Gulagi v\u00f5i muude koonduslaagrite tingimustesse v\u00f5i […]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[1882,84,402,725,873,1897,1911,162,994,682,115],"class_list":["post-35489","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-albert-camus","tag-arvustus","tag-britta-soll","tag-gert-raudsep","tag-hanna-jaanovits","tag-hendrik-toompere-sen","tag-kaia-sisask","tag-karmo-nigula","tag-teater-muusika-kino","tag-tonis-niinemets","tag-tonu-kark"],"acf":[],"yoast_head":"\nDraamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Kaia Sisaski arvustus Teater.Muusika.Kinos lavastusele "Caligula, mis esietendus Draamateatri suures saalis 22.11.2025.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kaia Sisaski arvustus Teater.Muusika.Kinos lavastusele "Caligula, mis esietendus Draamateatri suures saalis 22.11.2025.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2026-03-01T07:29:07+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-03-01T07:31:14+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-scaled.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2560\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1707\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"12 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Tanel Tomson\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"headline\":\"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita\",\"datePublished\":\"2026-03-01T07:29:07+00:00\",\"dateModified\":\"2026-03-01T07:31:14+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/\"},\"wordCount\":2387,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-2512x1675.jpg\",\"keywords\":[\"ALbert Camus\",\"arvustus\",\"Britta Soll\",\"Gert Raudsep\",\"hanna jaanovits\",\"Hendrik Toompere sen\",\"Kaia SIsask\",\"Karmo Nigula\",\"Teater.Muusika.Kino\",\"T\u00f5nis Niinemets\",\"t\u00f5nu kark\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/\",\"name\":\"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-2512x1675.jpg\",\"datePublished\":\"2026-03-01T07:29:07+00:00\",\"dateModified\":\"2026-03-01T07:31:14+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"description\":\"Kaia Sisaski arvustus Teater.Muusika.Kinos lavastusele \\\"Caligula, mis esietendus Draamateatri suures saalis 22.11.2025.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-2512x1675.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-2512x1675.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\",\"name\":\"Tanel Tomson\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Tanel Tomson\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/tanel\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita - Draamateater","description":"Kaia Sisaski arvustus Teater.Muusika.Kinos lavastusele \"Caligula, mis esietendus Draamateatri suures saalis 22.11.2025.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita - Draamateater","og_description":"Kaia Sisaski arvustus Teater.Muusika.Kinos lavastusele \"Caligula, mis esietendus Draamateatri suures saalis 22.11.2025.","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2026-03-01T07:29:07+00:00","article_modified_time":"2026-03-01T07:31:14+00:00","og_image":[{"width":2560,"height":1707,"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-scaled.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Tanel Tomson","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Tanel Tomson","Est. reading time":"12 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/"},"author":{"name":"Tanel Tomson","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"headline":"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita","datePublished":"2026-03-01T07:29:07+00:00","dateModified":"2026-03-01T07:31:14+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/"},"wordCount":2387,"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-2512x1675.jpg","keywords":["ALbert Camus","arvustus","Britta Soll","Gert Raudsep","hanna jaanovits","Hendrik Toompere sen","Kaia SIsask","Karmo Nigula","Teater.Muusika.Kino","T\u00f5nis Niinemets","t\u00f5nu kark"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/","name":"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-2512x1675.jpg","datePublished":"2026-03-01T07:29:07+00:00","dateModified":"2026-03-01T07:31:14+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"description":"Kaia Sisaski arvustus Teater.Muusika.Kinos lavastusele \"Caligula, mis esietendus Draamateatri suures saalis 22.11.2025.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-2512x1675.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/caligula_linda_maria_saar_20.11.2025-7-2512x1675.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/draamateatri-caligula-ehk-camus-ilma-eksistentsialismita\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Draamateatri \u201eCaligula\u201d ehk Camus ilma eksistentsialismita"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731","name":"Tanel Tomson","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","caption":"Tanel Tomson"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/tanel\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35489","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35489"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35489\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":35490,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35489\/revisions\/35490"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35489"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=35489"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=35489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}