{"id":35958,"date":"2026-04-23T11:16:06","date_gmt":"2026-04-23T08:16:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=35958"},"modified":"2026-04-23T11:18:45","modified_gmt":"2026-04-23T08:18:45","slug":"elada-tuleb-ikkagi-tana","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/","title":{"rendered":"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na!"},"content":{"rendered":"\n<p>Ene Paaver, Draamateatri ajaleht, kevad 2026<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2512\" height=\"1674\" src=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-2512x1674.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-35959\" srcset=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-2512x1674.jpg 2512w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-1256x837.jpg 1256w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-640x427.jpg 640w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-768x512.jpg 768w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-2048x1365.jpg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 2512px) 100vw, 2512px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Foto: Gabriela J\u00e4rvet.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><em>\u201e500 aastat s\u00f5prust\u201c on muusikaline jutustus koosolemise r\u00f5\u00f5must ja inimlikust toest. N\u00e4itlejad Emili Rohumaa ja Kaie Mihkelson jagavad lavastusega seoses oma m\u00f5tteid s\u00f5prusest.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kellest teie lavastus r\u00e4\u00e4gib?<\/strong><br><br><strong>Emili Rohumaa:<\/strong> Meie lavastus r\u00e4\u00e4gib seitsmest s\u00f5brannast, kes s\u00fcndisid 1930. aastatel, k\u00e4isid koos Kevade t\u00e4nava koolis ning olid s\u00f5brannad alates algkoolist kuni elu l\u00f5puni. Olulisemate elus\u00fcndmuste ja daatumite osas oleme faktit\u00e4psed, t\u00fcdrukute elulugudest inspireerudes oleme koos lavastaja ja dramaturgiga v\u00f5imendanud m\u00f5nd tegelasele iseloomulikku detaili ning sealt edasi fantaseerinud.<\/p>\n\n\n\n<p>Minu jaoks r\u00e4\u00e4gib see lugu \u00fchest ajastute \u00fclesest teemast, igatsusest teise inimese j\u00e4rele. Pole vahet, kas on aasta 1936 v\u00f5i 2026, ikka otsitakse \u00fcles see koht, kus on soe, kus on teised inimesed. L\u00f5puks kogunetakse ikka k\u00f5ige v\u00e4iksema pindalaga ruumi, lihtsalt selleks, et olla koos \u2013 hea pidu l\u00f5ppeb ju ikka k\u00f6\u00f6gis.<br><br><strong>Kaie Mihkelson:<\/strong> Et alustada p\u00e4ris algusest, siis meie lavastuse kangelased, need \u201et\u00fcdrukud\u201c, nende olemasolu, see aastak\u00fcmneid kestnud side, see s\u00f5prus oli minu jaoks Ita kaudu juba teada \u2013 Ita varasest kooliajast alguse saanud s\u00f5pruskond. Ita vahel pillas m\u00f5ne lause, et l\u00e4heb selle v\u00f5i tolle s\u00fcnnip\u00e4evale v\u00f5i t\u00fcdrukutega \u00f5htul restorani v\u00f5i kedagi vaatama, kellel mure \u2013 mees haiglas jne. M\u00f5tlesin imetluse ja v\u00e4ikese kadedusega sellele s\u00f5pruse, inimliku sideme hoidmise kultuurile, mis neis naistes oli.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ni aasta tagasi kirjutas Eero Epner v\u00e4ga sooja ja p\u00f5hjaliku loo s\u00f5pruskonnast, kellest oli r\u00e4\u00e4kinud talle tema vanaisa, \u00fche s\u00f5pruskonda kuuluva naise abikaasa. Seda lugedes m\u00f5tlesin \u00fcllatusega \u2013 oot-oot, ta r\u00e4\u00e4gib ju Ita t\u00fcdrukutest. Selles kirjutises r\u00e4\u00e4gib Eero igast naisest eraldi ja p\u00f5hjalikult. See Eero lugu ongi meie lavastuse p\u00f5hi. Oleme juurde otsinud materjale, pilte, detaile.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui tuttav on teile selline s\u00fcdame s\u00fcgavaima sopini ulatuva s\u00f5pruse kogemus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emili<\/strong>: Seda on korraga ilus ja hirmutav kogeda, kui keegi laseb nii l\u00e4hedale, et hakkad n\u00e4gema asju teise inimese silme l\u00e4bi. Selline l\u00e4hedus ei ole leige, k\u00f5ik on tugevamates toonides \u2013 r\u00f5\u00f5m on r\u00f5\u00f5msam, kurbus on kurvem. Hirmutav on see, et tekib peaaegu (v\u00f5lu)v\u00f5ime n\u00e4ha teineteist l\u00e4bi ning ennustada j\u00e4rgmist s\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga arvan, et s\u00fcgavaim sopp on siiski inimese enda oma ja sinna ei pea kedagi laskma.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> Lapsep\u00f5lve s\u00f5prus on eriline. Ma m\u00e4letan, et \u00fchel suvehommikul seisime minu hoovis ja vaatasime kirikakraid, mis meie puumaja seina \u00e4\u00e4rde olid istutatud, \u00f5ied k\u00f5ikusid meie n\u00e4gude k\u00f5rgusel, p\u00e4ike paistis selja tagant. Olime \u00fchepikkused ja m\u00f5lemad umbes nelja ja poole aastased. Ta elas meie t\u00e4naval naabermajas ja oli oma vanema \u00f5ega meie hoovi kaasa tulnud.<br><br>Ja siis me \u00fctlesime teineteisele, et hakkame s\u00f5pradeks. See oli otsus. Leping. Ma m\u00e4letan, et ma tundsin, et see on t\u00e4htis. Isegi nagu pidulik. Me ei tundnud teineteist veel kuigi h\u00e4sti, polnud palju koos m\u00e4nginud aga LIIT oli s\u00f5lmitud. K\u00f5ik oli ees. See s\u00f5prus kestis l\u00e4bi kooliaja, paari aasta p\u00e4rast l\u00e4ksime koos kooli, olime pinginaabrid. Kuigi ma p\u00e4rast keskkooli P\u00e4rnust \u00e4ra l\u00e4ksin ja me harvem kohtusime, kuulus ta iseenestm\u00f5istetavalt minu elu juurde. Ta suri ootamatult noorelt, veidi \u00fcle neljak\u00fcmnesena. See oli mulle \u0161okk, esimene suur kaotus mu elus, nagu oleks keegi t\u00fcki mu elust ja lapsep\u00f5lvest v\u00e4lja rebinud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas selle lavastuse lugu ja tegelased on kuidagi ajastuomased? Mille poolest, kui \u00fcldse, erineb \u201evanaaegne\u201c s\u00f5prus \u201et\u00e4nap\u00e4evasest\u201c?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emili:<\/strong> Mulle tundub, et p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtus ja ka -raskus s\u00f5pruses on samaks j\u00e4\u00e4nud, nimelt oskus kuulata ja kohal olla. See on samasugune t\u00f6\u00f6 nagu sada aastat tagasi, seda ei lihtsusta ei videosillad ega s\u00f5numid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> Vanasti t\u00e4hendas kokku saamine s\u00f5na otseses m\u00f5ttes \u00fcksteisega silmavaate, puudutuse kaugusel olemist. Muid v\u00f5imalusi polnudki. Lauatelefonegi polnud enamusel. Oli rohkem spontaansust vist, ootamatul ajal ukse peale koputamist, akna all h\u00f5ikumist. Oli iseenesestm\u00f5istetav, et s\u00f5ber v\u00f5is ka keset \u00f6\u00f6d ootamatult sisse sadada.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcd on \u00fchenduses olemise v\u00f5imalusi rohkem, saadad s\u00f5numi, pildi, e-kirja. See ei t\u00e4henda, et tingimata \u00fchiseid ettev\u00f5tmisi, koosk\u00e4imisi v\u00e4hem on, aga v\u00f5ib tekkida illusioon, et see n-\u00f6 virtuaalne \u00fcksteisele lehvitamine \u2013 hei-hei, ma olen olemas, sa oled minu jaoks olemas \u2013 et see hoiabki s\u00f5pruse elus.<\/p>\n\n\n\n<p>On suur vahe, kas sa loed arvutist e-kirja v\u00f5i teed lahti \u00fcmbriku, v\u00f5tad v\u00e4lja paberkirja. S\u00fcda hakkab teistmoodi l\u00f6\u00f6ma, kui hoiad k\u00e4es kirjalehti, mida teine inimene on k\u00e4es hoidnud, n\u00e4ed tema k\u00e4ekirja, selle v\u00f5nkeid ja r\u00fctmi. Ta on j\u00e4rsku sulle v\u00e4ga l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Need naised olid viimane s\u00f5jaeelne p\u00f5lvkond, justkui j\u00e4tkasid 1930-ndaid, hoidsid sellest midagi alles. Mida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emili:<\/strong> Need seitse s\u00f5brannat olid juba lapsena n\u00e4inud rohkem poliitikat ja v\u00f5imuvahetusi, kui mina oma elu jooksul kokku. V\u00f5ib-olla pani see igatsema mingit stabiilsust, v\u00e4\u00e4rtustama seda v\u00e4hestki, mis m\u00f6\u00f6dunud elust alles oli. Vivi, keda mina kehastan, igatses ehk enim taga \u00fchte kadunud maailma \u2013 tema isa oli olnud vanalinnas asuva s\u00f6\u00f6gisaali Koit omanik, pere elas kaunis korteris Falkpargi (praegusel Adamsoni) t\u00e4naval pargi \u00e4\u00e4res. Okupatsiooni ajal sai restoranist viineribaar, uue v\u00f5imu algusega olid 1930-ndate vaimsus ja Vivi lapsep\u00f5lv l\u00e4bi l\u00f5igatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi need s\u00f5brannad v\u00f5isid eraldada end v\u00e4lismaailmast ja poliitikast, kohtudes oma pisikestes korterites sektsioonkappide ja pisikeste laudade taga, siis illusioonides nad ei elanud, sest nagu Laine \u00fctleb: \u201eElada tuleb ikkagi t\u00e4na!\u201c<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> Need naised meie lavastuses on minu ema ja isa vanused, sama p\u00f5lvkond \u2013 s\u00fcndinud veel Eesti Vabariigi ajal, saanud kasvatuse, kombed, v\u00e4\u00e4rtushinnangud oma n-\u00f6 eestiaegsete vanemate poolt. See k\u00f5ik oli neis lihtsalt olemas, v\u00e4ljendus detailides, selles, kuidas nad istusid, seisid, r\u00e4\u00e4kisid. V\u00e4gis\u00f5nu ei kasutatud (ropendamisest r\u00e4\u00e4kimata), ka \u201ekurat\u201d ei tulnud neil naljalt \u00fcle huulte. Diivanil r\u00f6\u00f6tsakil ei vedeletud. Neis oli v\u00e4\u00e4rikust ja enesevalitsemist. Ja iseenese eest hoolitsemine oli loomulik \u2013 alati juuksed keeratud, soengud peas. Ja riietus! Stiilne! Kui vaatan pilte 1960., 1970., 1980. aastatest \u2013 k\u00fcbarad, kindad, r\u00e4tsepa \u00f5mmeldud mantlid.<\/p>\n\n\n\n<p>Millist loomingulisust ja muidugi ka tuttavate ning s\u00f5prade v\u00f5rgustikku see n\u00f5udis n\u00f5ukogude ajal, kus poodidest ei olnud midagi (vahel isegi mitte musta niiti) saada. See oli vaikne vastupanu kogu sellele n\u00f5ukogude vene survele, hallusele. J\u00e4tkata elu nii nagu Eestile on kombeks, t\u00e4histada omi p\u00fchi, katta kodudes ilusad lauad, lilled laual.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u201eV\u00e4ljas sadas halli n\u00f5ukogude vihma, aga nemad elasid!\u201c Kas m\u00f5ni ajastu v\u00f5ib s\u00fcgavate suhete tekkimist toetada v\u00f5i hoopis l\u00e4mmatada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emili:<\/strong> Ma arvan, et meie sajandi \u00fchekskoroonaaeg, kui pidi leiutama uusi viise, kuidas s\u00fcgavad s\u00f5prused p\u00fcsima j\u00e4\u00e4ksid ning seda ilma kohtumata, n\u00e4gemata ning puudutamata. M\u00f5ned s\u00f5prused said tugevamaks, m\u00f5ned purunesid. Minu jaoks oli see oluline aeg ka seet\u00f5ttu, et kuna j\u00e4rsku tekkis aega omaenda m\u00f5tetega \u00fcksi olla, siis selleks, et mitte hulluks minna, pidi iseendaga s\u00f5braks saama.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> Mulle tundub tagasi vaadates, et tol n\u00f5uka ajal suheldi, k\u00e4idi koos rohkem. Pooled \u00f6\u00f6d, hommikuni v\u00e4lja istuti kellegi juures, r\u00e4\u00e4giti, vaieldi, lauldi, joodi ka. V\u00f5i istuti kohvikus. Olud olid kitsad, inimesed \u00fcksteisele l\u00e4hemale surutud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas teie algkoolis\u00f5brad on alles j\u00e4\u00e4nud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emili:<\/strong> Kaks minu parimat s\u00f5brannat on algkoolist, see \u00fchiselt l\u00e4bielatu on hindamatu, asendamatu. Julgen Lia s\u00f5nu kasutades \u00f6elda, et see on \u201es\u00f5prus, mis ei tohiks puruneda kunagi\u201c. Ma arvan, et \u00fcks oluline komponent pikaaegse s\u00f5pruse puhul on huumor \u2013 see on aastate jooksul v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud peenh\u00e4\u00e4lestus, mis aitab nalja poolelt s\u00f5nalt m\u00f5ista, seda niisama \u00e4ra ei \u00f5pi. Arvan, et seitsme s\u00f5branna loos on ka huumor olulisel kohal, see n-\u00f6 kaheksas s\u00f5branna.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> Minu kooliaegsed s\u00f5brad on enamuses P\u00e4rnus. Mitmed aastad p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist me suhtlesime tihedalt, saime kokku, aga mida aeg edasi, seda harvemini. N\u00fc\u00fcd saadame s\u00fcnnip\u00e4eva\u00f5nnitlusi, uue aasta tervitusi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Lavastuse tarvis otsisime fotosid, lugusid, m\u00e4lestusi. Ja neid on ootamatult palju. \u00dche naise t\u00fctar \u00fctles, et materjali on alles lausa nii palju, et vabalt v\u00f5iks teha vol 2! Kas olete p\u00fc\u00fcdnud oma elu olulisi suhteid ja inimesi j\u00e4\u00e4dvustada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emili:<\/strong> Olen pidanud p\u00e4evikut kuueaastasest saadik ning p\u00e4ris s\u00fcrreaalne on tabada 2006. aasta sissekannetes samu inimesi, kellest kirjutan ka praegu. See on \u00f5nn, et mul on olnud v\u00f5imalus olla s\u00f5ber kellegagi \u00fcle k\u00fcmne, isegi \u00fcle kaheksateistk\u00fcmne aasta. Minu peres on k\u00f5ik vahelduva eduga p\u00e4evikut pidanud \u2013 olen kindel, et sellestki materjalist saaks \u00fche tuumaka lavastuse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> Ei, mitte s\u00fcsteemselt. Mul on k\u00fcll pilte, need on veidi l\u00e4bisegi kingakarpides ja kui m\u00f5ni k\u00e4tte juhtub, m\u00f5tlen \u2013 kui tore vaadata, neid v\u00f5iks rohkem olla.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4evikut olen pidanud. Keskkooli ajast on mitu A4 kontorikladet t\u00e4is kirjutatud. Ma ei taha neid k\u00e4tte v\u00f5tta ega lugeda, sest tean, kui palju v\u00e4ikest valet ja v\u00f5ltsi seal sees on. P\u00e4evikupidamise juures k\u00fckitab \u00fcks v\u00e4ike salakaval kuradike, kes sosistab: v\u00f5ibolla keegi loeb neid kunagi. Ja siis sa pole tegelikult p\u00e4ris aus, tahad kirjutada huvitavamaid m\u00f5tteid, kui tegelikult m\u00f5tled, j\u00e4tad m\u00f5ndagi, mida sisimas h\u00e4bened, kirja panemata. Tarvidus kirjutada on mul vahetevahel k\u00fcll, aga mitte selleks, et midagi j\u00e4\u00e4dvustada, vaid selleks, et selgineda, anal\u00fc\u00fcsida m\u00f5nd segast olukorda, milles olen, v\u00f5i m\u00f5ne lavastuse v\u00f5i rolliga t\u00f6\u00f6d tehes.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Arvatavasti igatsevad k\u00f5ik kokkukuuluvustunnet, aga mitte k\u00f5igil pole \u00f5nne seda kogeda. Millest see s\u00f5ltub, kas m\u00f5nel on lihtsalt \u201es\u00f5pruse peale soont\u201c?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emili:<\/strong> Arvan, et kokkukuuluvustunne n\u00f5uab t\u00f6\u00f6d. M\u00e4letan, kui m\u00f5istsin, et nii head pere- kui ka s\u00f5prussuhted pole antus v\u00f5i iseenesestm\u00f5istetavus, nende p\u00fcsimiseks ja arenemiseks on tarvis teha t\u00f6\u00f6d, st r\u00e4\u00e4kida, kuulata, lohutada, turgutada\u2026 Neid oskusi tuleb \u00f5ppida \u2013 armastus on kunst, nagu elaminegi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> Keeruline k\u00fcsimus. Kasvatus m\u00f5jutab meid nii, et p\u00fc\u00fcame \u00fcldse k\u00f5igi inimestega olla s\u00f5bralikud, kenad, empaatilised jne, aga see ei aita otseselt kaasa, et sa kellegagi v\u00e4ga l\u00e4hedaseks saad. Inimt\u00fc\u00fcbilt on m\u00f5ni t\u00f5esti sotsiaalsem, avatum, leiab kergesti kaaslasi, nende seast ka t\u00f5elisi s\u00f5pru; teine on kinnisem, omaette, sulgunum.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas inimeste vahel s\u00fcnnib side, mida s\u00f5pruseks v\u00f5ib nimetada, ei saa ratsionaalselt seletada. Vahel kohtud m\u00f5ne inimesega esimest korda, n\u00e4ed silmanurgast, kuidas ta seina vastu n\u00f5jatub v\u00f5i m\u00f5ne lause peale naerma hakkab, vahetad paar lauset ja 20 sekundi p\u00e4rast on tunne, et tead seda inimest ammu, et mingi ammune side on olemas, mis on lihtsalt oma aega oodanud. Midagi uut ja ootamatut avaneb sinus endas temaga koos olles.<\/p>\n\n\n\n<p>Ja n\u00fc\u00fcd on k\u00fcll Emilil \u00f5igus. Selleks, et side, s\u00f5prus p\u00fcsiks, ei saa lubada endale laisk olla, helistamist, kokkusaamisi edasi l\u00fckata.<\/p>\n\n\n\n<p>Hoopis isemoodi d\u00fcnaamika on s\u00f5prade grupis. Selle on tihti kokku liitnud koos elatud aeg, vahel lapsep\u00f5lvest saati, nagu meie lavastuse tegelastel. On tekkinud omamoodi vendlus, peaaegu nagu sugulus. Ja tihti on grupis m\u00f5ni initsiatiivikam, kes veidi korraldab ettev\u00f5tmisi, kokkusaamisi. Ma ei tea, kas meie \u201et\u00fcdrukute\u201c hulgas oli keegi hakkajam, t\u00e4nu kellele see s\u00f5pruskond p\u00fcsis. Aga see, et nad olid \u00fcksteise jaoks elu l\u00f5puni olemas, on ilus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas jagada s\u00f5pradega elu r\u00e4nkrasket hetke?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> Tuleb lihtsalt olemas olla. L\u00e4hedal olla, k\u00e4ttesaadav olla. \u00c4ra kuulata, ja veelkord kuulata, ja kannatlikult veel ja veel kord\u2026 kui vaja. Jumala p\u00e4rast mitte haletseda. Helistada, kaasa kutsuda: s\u00f5idame linnast v\u00e4lja nurmenukke korjama, l\u00e4hme kellegi juurde maale sauna, tule minu juurde, tegin suppi jne&#8230; Teades k\u00fcll, et ta n\u00e4eb k\u00f5ike praegu nagu helikindla klaasi tagant, aga teades ka seda, et kodus \u00fcksi on tal hullult halb olla.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas jagada elu pidup\u00e4eva?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Emili:<\/strong> Olen m\u00f5elnud viimasel ajal sellele, kuidas jagada elu argip\u00e4eva, neid kipub olema rohkem kui pidup\u00e4evi. M\u00f5ni n\u00e4dal tagasi olin p\u00e4rast pikka t\u00f6\u00f6p\u00e4eva v\u00e4sinud ega viitsinud \u00fcldse koju k\u00f5ndida. Otsustasime peikaga minna silmad kinni koju ja t\u00f5epoolest, kodutee ei tundunudki enam pikk ja t\u00fc\u00fctu. See, kuidas leida ja luua argip\u00e4evades neid hetki, millest kirjutada, mida j\u00e4\u00e4dvustada, on ka omamoodi kunst. Tahaks seda rohkem harjutada.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaie:<\/strong> On \u00f5nn, kui sul on s\u00f5pru, keda pidup\u00e4eval k\u00fclla kutsuda, kellele laud katta, keda oodata. V\u00f5i olla ise see, keda on kutsutud.<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/lavastus\/500-aastat-soprust\">Lavastuse lehele \u2192<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ene Paaver, Draamateatri ajaleht, kevad 2026 \u201e500 aastat s\u00f5prust\u201c on muusikaline jutustus koosolemise r\u00f5\u00f5must ja inimlikust toest. N\u00e4itlejad Emili Rohumaa ja Kaie Mihkelson jagavad lavastusega seoses oma m\u00f5tteid s\u00f5prusest. Kellest teie lavastus r\u00e4\u00e4gib? Emili Rohumaa: Meie lavastus r\u00e4\u00e4gib seitsmest s\u00f5brannast, kes s\u00fcndisid 1930. aastatel, k\u00e4isid koos Kevade t\u00e4nava koolis ning olid s\u00f5brannad alates algkoolist kuni [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[1926,281,1720,1045,280,171],"class_list":["post-35958","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-500-aastat-soprust","tag-draamateatri-ajaleht","tag-emili-rohumaa","tag-ene-paaver","tag-intervjuu","tag-kaie-mihkelson"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Elada tuleb ikkagi t\u00e4na! - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Emili Rohumaa ja Kaie Mihkelsoni intervjuu Eme Paaverile Draamateatri ajalehes, teemaks lavastus &quot;500 aastat s\u00f5prust&quot;.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na! - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Emili Rohumaa ja Kaie Mihkelsoni intervjuu Eme Paaverile Draamateatri ajalehes, teemaks lavastus &quot;500 aastat s\u00f5prust&quot;.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2026-04-23T08:16:06+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-04-23T08:18:45+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-scaled.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2560\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1706\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Tanel Tomson\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"headline\":\"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na!\",\"datePublished\":\"2026-04-23T08:16:06+00:00\",\"dateModified\":\"2026-04-23T08:18:45+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/\"},\"wordCount\":2140,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/04\\\/500_FB1-2512x1674.jpg\",\"keywords\":[\"500 aastat s\u00f5prust\",\"Draamateatri ajaleht\",\"Emili Rohumaa\",\"Ene Paaver\",\"intervjuu\",\"Kaie Mihkelson\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/\",\"name\":\"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na! - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/04\\\/500_FB1-2512x1674.jpg\",\"datePublished\":\"2026-04-23T08:16:06+00:00\",\"dateModified\":\"2026-04-23T08:18:45+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"description\":\"Emili Rohumaa ja Kaie Mihkelsoni intervjuu Eme Paaverile Draamateatri ajalehes, teemaks lavastus \\\"500 aastat s\u00f5prust\\\".\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/04\\\/500_FB1-2512x1674.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/04\\\/500_FB1-2512x1674.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/elada-tuleb-ikkagi-tana\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na!\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\",\"name\":\"Tanel Tomson\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Tanel Tomson\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/tanel\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na! - Draamateater","description":"Emili Rohumaa ja Kaie Mihkelsoni intervjuu Eme Paaverile Draamateatri ajalehes, teemaks lavastus \"500 aastat s\u00f5prust\".","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na! - Draamateater","og_description":"Emili Rohumaa ja Kaie Mihkelsoni intervjuu Eme Paaverile Draamateatri ajalehes, teemaks lavastus \"500 aastat s\u00f5prust\".","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2026-04-23T08:16:06+00:00","article_modified_time":"2026-04-23T08:18:45+00:00","og_image":[{"width":2560,"height":1706,"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-scaled.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Tanel Tomson","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Tanel Tomson","Est. reading time":"10 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/"},"author":{"name":"Tanel Tomson","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"headline":"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na!","datePublished":"2026-04-23T08:16:06+00:00","dateModified":"2026-04-23T08:18:45+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/"},"wordCount":2140,"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-2512x1674.jpg","keywords":["500 aastat s\u00f5prust","Draamateatri ajaleht","Emili Rohumaa","Ene Paaver","intervjuu","Kaie Mihkelson"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/","name":"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na! - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-2512x1674.jpg","datePublished":"2026-04-23T08:16:06+00:00","dateModified":"2026-04-23T08:18:45+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"description":"Emili Rohumaa ja Kaie Mihkelsoni intervjuu Eme Paaverile Draamateatri ajalehes, teemaks lavastus \"500 aastat s\u00f5prust\".","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-2512x1674.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/500_FB1-2512x1674.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/elada-tuleb-ikkagi-tana\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Elada tuleb ikkagi t\u00e4na!"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731","name":"Tanel Tomson","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","caption":"Tanel Tomson"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/tanel\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35958","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35958"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35958\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":35963,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35958\/revisions\/35963"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=35958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=35958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}