![\"\"](\"https:\/\/www.draamateater.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/ivanov_2017-10-24_5806_fotosiimvahur-3840x2560.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nMillal sa esimest korda \u201eIvanovit\u201c lugesid ja mis sa siis m\u00f5tlesid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ilmselt lugesin \u201eIvanovit\u201c esimest korda lavakunstikoolis. Mulle on T\u0161ehhov alati meeldinud. Tema absurditaju elu suhtes mulle h\u00e4sti meeldib. Absurd eksistentsiaalse platvormina Camus ja teiste j\u00e4rgi on justkui, et elu absurd on, et inimene sureb, aga elades tunneb r\u00f5\u00f5mu, ent miks ta siis \u00fcldse r\u00f5\u00f5mustab, kui surm on nii p\u00f6\u00f6rdumatult kindel. Samas, minu jaoks on absurditaju p\u00e4ris koht ikkagi elu juures, mitte surma taga. Absurd erinevatel tasanditel, kus elu ajab naerma, olles v\u00e4ga kurb. Ja T\u0161ehhovil on seda taju k\u00f5igis asjades. \u201eIvanovis\u201c on seda tegelikult palju v\u00e4hem kui tema hilisemates n\u00e4idendites, kus T\u0161ehhov on oma dramaturgilise \u00f5hustiku loomisega palju n-\u00f6 absurdsemaks kujunenud. Aga ikkagi on see nn t\u0161ehhovlik eksistentsialism juba ka \u201eIvanovis\u201c olemas. V\u00f5luv on selle n\u00e4idendi puhul ka see, millest sageli r\u00e4\u00e4gitakse: et ta on pool sellest n\u00e4idendist kirjutanud nii, nagu tollal kirjutati, ja pool nii, nagu ta hakkas hiljem kirjutama.<\/p>\n\n\n\n Mis see sinu jaoks t\u00e4hendab? Kas see on eristus loo-kesksuse ja mingi pol\u00fcfoonia vahel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mulle tundub, et dramaturgial on h\u00e4sti erinevaid teid. \u00dcks klassikaline dramaturgia olemus on see, et hakkab hargnema inimeste vahel v\u00e4ga selge lugu ja me hakkame sellele loole tahes tahtmata kaasa elama. Aga teine dramaturgiline reaalsus, mille suhtes on minu meelest siiamaani segadust, on see, et kirjutatakse \u00f5hustikku v\u00f5i seisundit, kus on inimesed keset reaalsust ja teevad justkui tervikusse mittepuutuvaid asju. Ja sealt ongi h\u00e4sti huvitav siiski autori tervik v\u00e4lja kuulda. Usaldada autorit, et see seal on. Olles ka ise kirjutanud, siis tean, et tervikuks otsustamine on ikkagi alati v\u00e4ga kindel tehe.<\/p>\n\n\n\n Sa kasutasid s\u00f5na \u201epol\u00fcfoonia\u201c. Mis see siis t\u00e4hendab? <\/strong><\/p>\n\n\n\n Sisuliselt seda, et \u00fches loos on palju elusid, kellel on iga\u00fchel oma saatus, ja kogu tervik on kirjutatud nii, et tekib ruumi iga tegelase v\u00e4lja arendamisele, pol\u00fcfoonilist dramaturgiat on v\u00f5imalik lavastada nii, et ei saagi m\u00e4\u00e4ratleda isegi kindlat peategelast, vaid mingisugust tervik\u00f5hku, mille sammasteks on k\u00f5ik tegelased. \u201eIvanovis\u201c on s\u00fcva- peategelane k\u00fcll meeldivalt olemas. \u201eKirsiaias\u201c, mis oli T\u0161ehhovi viimane, on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4ratleda mingil hetkel k\u00f5iki peategelasena. Ja siiski ka \u201eIvanovis\u201c on lisaks Nikolai Aleksejevit\u0161ile 17 inimest veel. Jah, nende seas seitse, kelle kohta T\u0161ehhov pole mitte midagi kirjutanud, aga ta on nad tegelastena situatsioonidesse m\u00e4\u00e4ranud. See on j\u00e4lle lavastajale v\u00e4ga inspireeriv muster, milles saab t\u00fchjad avaused ise tervikuks luua.<\/p>\n\n\n\n Mulle meeldib sellist teatrit vaadata, kus on v\u00e4ga palju inimesi oma v\u00e4ikeste saladustega ja neil k\u00f5igil on oma moment, kus nad saavad olla t\u00e4ielikult suures plaanis, olles \u00fche suure terviku osad. Sedasama \u00f5hku olen ma ka ise kirjutades otsinud, kus vaataja jaoks lahustub peategelase vajadus ja iga n\u00e4itleja saab tunda end mingil hetkel peategelasena ja tekib suurem essentsiaalne taju elust ja inimestest ja sellest \u00f5hust, mis inimeste vahel on. See, millest lugu on, ei ole s\u00f5nas kunagi kohal. S\u00f5nas on kohal tegelaste m\u00f5tisklused v\u00f5i omavaheline pingpong \u2013 see, millest lugu on, on ikkagi \u00fclaltekstis. Seda saab \u00f6elda ka T\u0161ehhovi kohta. Ta ei ole \u00fchtki tegelast j\u00e4\u00e4gitult hukka m\u00f5istnud. Ta on andnud k\u00f5igile inimliku palge ja siis on v\u00f5imalik loo t\u00e4hendus ise v\u00e4lja kuulda.<\/p>\n\n\n\n Minul on k\u00fcll tunne, et \u201eIvanovis\u201c on mingi v\u00e4ga essentsiaalne asi, arhet\u00fc\u00fcpne portree sellest ajast, siis ja praegu, T\u0161ehhovi poolt ausalt k\u00fcsivas vormis. Ja meil on au ja r\u00f5\u00f5m elada 130 aastat hiljem ja omada t\u00f5endeid selle kohta, kuhu inimene edasi liikus. \u201eIvanovi\u201c loo tegelikust allhoovusest v\u00f5i \u00fclaltekstist ei r\u00e4\u00e4gi selles n\u00e4idendis mitte keegi mitte s\u00f5nagi. Mu meelest saab \u201eIvanovit\u201c m\u00e4\u00e4ratleda ka ohudraamana. 1887. aastaks veel ei olnud toimunud suuri maailmas\u00f5du, aga kui inimesed olid sellises asendis, kus \u201eIvanovi\u201c tegelased, siis \u00e4kki just sellep\u00e4rast uute filosoofiliste ja poliitiliste platvormide tekkimisel oldi v\u00f5imelised minema niiv\u00f5rd j\u00e4\u00e4gitult kaasa ja h\u00fclgama elu p\u00fchadus n-\u00f6 ametlikult. M\u00f5neti see asend kestab me elus t\u00e4naseni, aga ilmutab juba ka vananemise m\u00e4rke. Otses\u00f5nu ma seda v\u00e4lja \u00f6elda ei saa\u2026<\/p>\n\n\n\n \u2026 et mis asend see on?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See ongi teatris \u00fcks kunst ja seda on h\u00e4sti huvitav \u201eIvanoviga\u201c luua, \u00fclalteksti, allteksti. Kuulda \u00fchel hetkel tervikust v\u00e4lja miski bioloogiline t\u00f5demus, mida autoriga jagad, ja siis lasta sel materjalil enda sees elama hakata ja selles s\u00fcmbiootilises reaalsuses s\u00fcnnib teos, millest saab viimaks lavastus, ja kui inimesed tulevad ja vaatavad, siis saavad aru. Ja nagu \u00f6eldud, ma tahan selle lavastusega osutada \u00fchele asendile v\u00f5i olukorrale, aga mul ei ole vastust, et kuidas edasi. Aga v\u00e4hemalt selle k\u00fcsimine tundub mulle juba v\u00e4ga oluline edasiminek. K\u00f5ikide muude k\u00fcsimiste k\u00f5rval.<\/p>\n\n\n\n Mis k\u00fcsimused need on, mis j\u00e4etakse k\u00fcsimata?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ma ei arva, et need j\u00e4etakse k\u00fcsimata, aga see on \u00fcldisemalt seesama elu p\u00fchaduse tunne, mis, mina arvan, on bioloogiliselt k\u00f5ikidel sees. Kui ma vaatan praegu kodus \u00fche naisalge ja \u00fche meesalge inimeseks kasvamist, siis ma n\u00e4en ka seda, mis on inimene, igas faasis hakkab uut t\u00fc\u00fcpi inimest avanema. Ja inimene on muidugi konfliktne olend, see konflikt on inimeses sees. Aga viimase saja aastaga on selgelt irdutud sinna, et inimene on \u201etegelikult\u201c ainult loom, tume ja ihar. See taju v\u00f5ib viia selleni, et me anname ebat\u00f5ele voli. \u00dctleme, et t\u00f5de pole, ja seda siiski peame t\u00f5eks. Aga tegelikult on t\u00f5de mingisuguses duaalsuses v\u00f5i s\u00fcmbioosis, looduslik element, puhas ja t\u00e4iendav vastaspool enesekesksele loomale on armastuse alge, kaastunde alge.<\/p>\n\n\n\n Kui me vaatame teineteisele silma, siis selles energias on midagi h\u00e4sti intensiivset. Kui k\u00f5nnid t\u00e4naval, on muidugi hetki, kui lihtsalt oled enda m\u00f5tetes v\u00f5i klapid peas, aga kui sul ei ole otseselt midagi intensiivset m\u00f5ttes, siis on ikkagi \u00fcks hetk, kui vastutulijad korraks teineteist vaatavad. Minu meelest on see \u00fcks t\u00f5ehetk. See v\u00f5ib olla nii miinuse kui plussiga laetud, aga see on \u00fcks selline bioloogia. Et me jagame seda ajalikku hetke siin ja praegu, kl\u00f5ps, siin t\u00e4naval. Keegi seda muidugi teadlikult ei tee, aga me teeme seda intuitiivselt, see voolab meie hinge soontes. Mul on tunne, et ma ei ole ainuke selline. Kui ma seda ei tee, siis see ongi teadlik pisike ponnistus, tegutsemine selle nimel, et ma seda ei teeks, et ma ei vaataks, sest tegelikult loodus tahab, et ma vaataks, ainumakski korraks, et ma v\u00f5taks kontakti, et s\u00fcnniks s\u00fcmbioos.<\/p>\n\n\n\n Mulle v\u00e4ga meeldib selline termin nagu t\u00f5de. Aga see on mu jaoks bioloogiline platvorm, kus on elamise t\u00f5de sees, mis on meil k\u00f5igil t\u00e4ielikult olemas ja mida me k\u00f5ik jagame. Nii nagu iga inimese keha organism on pigem sarnane, samas kohas on kopsud, p\u00f5rn, maks ja kogu tervik, samamoodi on minu meelest meie hinges mingi bioloogiline organism, mis koosneb teatud elementidest ja loob t\u00e4iesti metaf\u00fc\u00fcsilist reaalsust, aga oma olemuselt on iseenesest ikkagi hoomatav ja struktureeritud. Maailm v\u00f5ikski j\u00f5uda sinna, et hakata seda s\u00f5nastama. Kui keegi t\u00f5de eitab, siis ta eitab pigem seda, et keegi subjekt \u00fctleb, mis see objekt: t\u00f5de on. Ja siis ma eitan seda kedagi\u2019t, mitte t\u00f5de. Ja see on okei.<\/p>\n\n\n\n Aga me oleme vaidlemistes vahel ikkagi rajult \u00e4ra unustanud selle loodusliku ja absoluudina olemasoleva, millele tabavaimat s\u00f5nastust otsides vaidlus \u00fcldse k\u00e4ib ja siis me elame inimestena kogemata justkui mingis eituses v\u00f5i t\u00f5ej\u00e4rgses kokkuleppes, kuigi mul on tunne, et see k\u00f5ik on pidevas muutumises niikuinii ja nii peabki olema ja see tegelikult ei vaja minu kaasar\u00e4\u00e4kimist. Aga lavastajana lasub mul vastutus luua sellist teatri\u00f5hku, mis inimeses neid k\u00fcsimusi \u00e4rataks. Mu meelest.<\/p>\n\n\n\n Su lavastused s\u00fcnnivad tihti kahe- v\u00f5i lausa kolmekaupa: \u201eVahepeatus\u201c, \u201ePea vahetus\u201c ja \u201eJ\u00f5ud\u201c moodustasid \u00fche terviku, siis \u201eKuni inglid sekkuvad\u201c ja \u201eKarj\u00e4\u00e4r\u201c, viimati \u201e\u00dcritus\u201c ja \u201eValgustaja\u201c. N\u00fc\u00fcd teed \u00fchel hooajal j\u00e4rjest T\u0161ehhovi \u201eIvanovi\u201c Draamateatris ja Gorki \u201eP\u00f5hjas\u201c Linnateatris. Kui teadlikult sa neid kooslusi kokku paned v\u00f5i need satuvad nii?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eIvanov\u201c ja \u201eP\u00f5hjas\u201c on m\u00f5lema autori nooruses kirjutatud n\u00e4idendid, see on teadlik valik. M\u00f5lema n\u00e4idendiga ajan ma sama asja, sest mu meelest on see sama asi, mida noor T\u0161ehhov ja noor Gorki tunnetasid. Ma v\u00f5iksin laskuda nendega vaidlusse, kuidas seda s\u00f5nastada, aga see nn asi on sama. Aga need on loomulikult kaks erinevat lavastust. Erakordselt t\u00f6\u00f6mahukad m\u00f5lemad. Mulle tundub endiselt v\u00e4ga t\u00e4htis teha repertuaariteatrites p\u00fchendunult ja l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatult ps\u00fchholoogilist teatrit, mille kunstiline vorm on sisust t\u00f5ukuv. Austusavaldus inimhingele, mis avaldub ja avardub l\u00e4bi s\u00fcmbioosi: T\u0161ehhov ja Gorki kunagi kirjutuslaua taga, mina oma m\u00f5tete ja v\u00e4gagi p\u00f5hjaliku eelt\u00f6\u00f6ga, korralik prooviperiood ja k\u00f5igi kaaslaste loominguline \u00fcdi. Samas ei tohi kaduda \u00e4ra teatrist see kunstiline, s\u00fcmbolistlik, \u00f5hustikuline, pildiline metaf\u00fc\u00fcsika. Aga see k\u00f5ik saab olema!<\/p>\n\n\n\n Gorki n\u00e4idendites on t\u00e4pselt sama kvaliteeti, mis T\u0161ehhovil. See dramaturgia on ka erakordselt pol\u00fcfooniline nagu fuuga: h\u00e4sti palju inimesi, kes k\u00f5ik m\u00e4ngivad oma teemat, ei olegi nii\u00f6elda peateemat, aga kogu \u00f5hustikku tekib ideaalis v\u00e4ga eriline t\u00f5etunne. Ja see, mis T\u0161ehhovil ja Gorkil \u00fclalteksti v\u00f5i alltekstina eksisteerib \u2013 ja m\u00f5lema puhul v\u00f5ib-olla intuitiivselt \u2013 on v\u00e4ga sarnane. Kui T\u0161ehhov kirjutab eliidist ja Gorki kodututest, siis selles on ka meeldiv paralleel. P\u00f5hjus \u2013 tagaj\u00e4rg. M\u00f5lemas loos on ajaloolisele p\u00f5hjus\u2013tagaj\u00e4rg\u2013uurimusele alluvat materjali. Ma isegi kunagi tahtsin, et \u201eIvanovis\u201c oleks \u00fcks v\u00e4ike tegelane, kes l\u00f5puks j\u00f5uab \u201eP\u00f5hja\u201c, aga sellest ma olen loobunud.<\/p>\n\n\n\n Need lavastused satuvad veel erilisse vene dramaturgia hooaega: Linnateatris tuleb detsembris v\u00e4lja T\u0161ehhovi \u201eKirsiaed\u201c ja Draamateatris m\u00e4rtsis Gorki \u201eV\u00e4ikekodanlased\u201c. Kuidas sa sellesse suhtud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige paremas m\u00f5ttes n\u00e4itab see, et see ei ole ainult minu kiiksutaju, et need autorid v\u00f5iksid praegu olla kaasaegsed. Mulle j\u00e4\u00e4gitult meeldib, et see niimoodi on. Heas m\u00f5ttes lahustab see ka enda vastutust vene dramaturgia ees, et mul on Elmo ja Kertu n\u00e4ol veel kaaslased.<\/p>\n\n\n\n Ebamugavat pinget v\u00f5i v\u00f5istlusmomenti selline kontekst ei tekita?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui lugeda enne proovide algust n\u00e4idend \u00fcks v\u00f5i kaks korda l\u00e4bi ja hakata proove tegema, siis on iga proov ebamugav pinge. Aga kui oled enda kavatsustega pikalt tegelenud, siis seal puudub v\u00f5istlusmoment teistega, on ainult enesele seatud v\u00e4ljakutsed, millest v\u00f5iks kasvada teatrivaatajaid r\u00f5\u00f5mustav vorm, kuna on tekkinud autonoomne suhe enda ja selle materjali vahel, mida ei v\u00f5ta \u00e4ra mitte miski. See on elus \u00e4kki samamoodi: p\u00fchendumisest algab kindlus. P\u00fchendumus on v\u00f5ti selleni, et sa tunneksid ennast kindlana, elades seda elu, mida sa elad. Selleks on vaja muidugi tajuda p\u00fchadust, millesse sa p\u00fchendud. Et see on seda v\u00e4\u00e4rt, et sa ei p\u00fchendu kohe ja k\u00f5ikjale. L\u00fchidalt, ei ole ebakindlust, pigem on v\u00e4ga hea meel, et tekib assortii, ja on t\u00e4itsa elevus.<\/p>\n\n\n\n Sa oled viimasel ajal lavastanud paariaastaste vahedega. Kui palju sa ise tajud, et oled nende pauside jooksul muutunud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mind on kindlasti v\u00e4ga muutnud laste s\u00fcnd. Ja see oli ka p\u00f5hjus, miks mul viimane paus oli. Mulle tundus, et see oli midagi, mille ma elu poolt v\u00e4lja kuulsin. Ma v\u00f5tsingi pausi, olin kodus, mul olid teatris rollid, mis hoidsid eneseteostust ja sissetulekut alles, aga ma l\u00fclitasin ennast v\u00e4lja, et olla kohal algusajas, enese taandamist vajavas ajas, kus lapse vajaduste m\u00e4\u00e4r on k\u00f5rge. Esimesed eluaastad on aeg, millest \u00fcldiselt inimene k\u00fcll ise hiljem midagi ei m\u00e4leta, aga mul on mingi sisetunne, et nende esimese kahe-kolme aastaga tekib v\u00e4ga tugev vundament lapse ja vanemate vahel ja j\u00e4rgmisi aastaid on palju keerulisem elada, kui vundament on \u00f5huke. Uus taju enda elust vajab samuti niikuinii kohanemist, ka selle kohalej\u00f5udmiseks on hea lasta sel juba alguses tekkida, saada valmis millekski, mis on nii v\u00f5imas ja lapse s\u00fcnnist alates j\u00e4\u00e4gitult absoluutne. T\u00f6\u00f6 tegemisega on nii, et lavastades ma t\u00f5esti p\u00f5letan ennast, annan palju v\u00e4ge \u00e4ra, s\u00fcdamega, mist\u00f5ttu lihtsalt ongi vaja taastuda ja kosuda. Kuhugi ei ole ju ka kiiret. Teater on selles osas v\u00e4ga rahu v\u00f5imaldava perspektiiviga eriala. Ehk siis: ma lavastan, heameelega ka m\u00e4ngin, niikaua, kuni ma f\u00fc\u00fcsiliselt liigun, kuni ma jaksan. K\u00f5ige keerukam on, kui l\u00f5peb inspiratsioon, tahe teha teatrit. Aga kiiret ei ole k\u00fcll teatrit teha. Et mitte j\u00f5uda Ivanovi asendisse, selleks tulebki aeg-ajalt pausi pidada. 25. v\u00f5i 27. eluaastani on v\u00f5ib-olla m\u00f5istlik lasta selle tunde pealt, mis tuleb lavakunstikoolist kaasa: kogu aeg on seitse p\u00e4eva n\u00e4dalas t\u00f6\u00f6 ja on v\u00e4ga inspireeriv ja m\u00f5nus sellise tempoga elada. Aga p\u00f5him\u00f5tteliselt ma soovitan k\u00f5igil v\u00e4ga ruttu v\u00e4lja kuulda, et v\u00e4ljal\u00fclitused t\u00f6isest elust, kui need on targasti planeeritud, lasevad mingil looduslikul \u00fcdil sinu sisse voolata. Kui ma esimest korda tegin pausi, siis sain aru, et ega ma ei ole aastaid n\u00e4inud looduse \u00e4rkamist ja h\u00e4\u00e4bumist. Aga n\u00fc\u00fcd, kui k\u00e4in lastega \u00fcsna iga p\u00e4ev \u00f5ues jalutamas, on v\u00f5imalik rituaalse m\u00f5nuga n\u00e4ha \u00fchesama puu hooaega: elu pungade puhkemisest lehtede langemiseni ja talvel ka. Selles on midagi v\u00e4ga v\u00f5luvat, see tekitab v\u00e4ga suurt autunnet selle terviku suhtes, mida me elame ja mida me natuke peame iseenesestm\u00f5istetavaks, sest me t\u00e4idame oma fookuse pidevalt millegagi, mis on hetkel t\u00e4htis ja millele ligip\u00e4\u00e4s on koheselt v\u00f5imalik. Aga siis v\u00f5ibki autunne elu suhtes h\u00e4gustuda. Ja see jutt, mis ma r\u00e4\u00e4gin, pole \u00fcldse uus.<\/p>\n\n\n\n Vestles Priit P\u00f5ldma Kolmandat hooaega on Draamateatri repertuaaris Uku Uusbergi lavastus \u201eIvanov\u201c. Lavastuse esietenduse eel r\u00e4\u00e4kis Uusberg, mis teda ja T\u0161ehhovit kokku viis.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[52],"tags":[77,78],"class_list":["post-5754","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blogi","tag-ivanov","tag-uku-uusberg"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Intervjuu ilmus Eesti Draamateatri ajalehes nr 18, s\u00fcgis 2017<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"