Pille-Riin Purje
Sirp, 07.02.2020
Allikas: https:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/teater\/igauhel-meist-paike-on-veres\/<\/p>\n\n\n\n
XXIX lennu tudengitele on \u201eP\u00e4ikese lapsed\u201c kingitus ja meistriklass \u2013 viibida samas m\u00e4nguruumis Aleksander Eelmaa ja Ita Everiga.<\/em><\/p>\n\n\n\n On 12. jaanuar 2020. Istun Eesti Draamateatri r\u00f5dul, loo\u017eis number viisteist. Ootan \u00e4revusega algust. Kaks korda on \u201eP\u00e4ikese laste\u201c etendus \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud, kui tahtsin vaatama minna \u2013 viimaks ometi tuleb.<\/p>\n\n\n\n Maksim Gorki n\u00e4idenditega puudub mul soojem suhe: olen neid maailmu pigem v\u00f5\u00f5ristanud, peljanudki. \u201eP\u00e4ikese lapsed\u201c on erand, sest 1976. aastal lavastas n\u00e4idendi siinsamas Draamateatris Merle Karusoo. Olin kolmeteistaastane. Pean \u201eP\u00e4ikese lapsi\u201c oma teadliku teatrivaatluse alguseks, esimeseks p\u00f5hjatuks elamuseks (v\u00e4ljaspool Nukuteatrit muidugi, kus on alguste algus). M\u00e4letan k\u00f5igi osat\u00e4itjate intonatsiooni, repliike nende h\u00e4\u00e4lek\u00f5laga kuulen praegugi.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5rdlus ei eksita siiski p\u00f5rmugi. Uku Uusbergi lavastustes on kujundik\u00fcllust heldelt. Esimesel korral n\u00e4eb ja kuuleb tervikust \u00fcksnes osakesi. Need n\u00fc\u00fcd s\u00f5nastangi.<\/p>\n\n\n\n Lavale tuleb habemik mees arstikohvriga. Gorkil ilmub arst alles n\u00e4idendi l\u00f5pus, p\u00f5genedes m\u00e4ratseva rahvamassi eest, \u00f6eldes vaid paar lauset, ent nende paari lausega m\u00e4ngis Urmas Kibuspuu 1976. aastal \u00fcldistusj\u00f5uliseks arsti kaitsetuse ja hirmu kui humaansuse l\u00fc\u00fcasaamise. Uusbergi lavastuses on arst \u00fcks v\u00f5tmetegelasi. M\u00e4rten Metsaviir sarnaneb arstina kaunikesti Anton Pavlovit\u0161 T\u0161ehhoviga: ta vaatab saali ja esitab \u00fche tungiva k\u00fcsimuse \u2013 k\u00fcsib meilt ja iseendalt.<\/p>\n\n\n\n Vastuseks kostab \u00fclalt praginat. T\u00f5stan pilgu. M\u00e4rkan lae all hiiglasuurt paljude lampidega kerakonstruktsiooni. Esiridadest seda ju ei n\u00e4ekski. Lampide pahaendeline pragin, kustumine ja s\u00fcttimine kujuneb lavastuse refr\u00e4\u00e4niks. Taevakeha see ei ole, kuigi hakkab teises vaatuses h\u00f5\u00f5guma roosakalt nagu p\u00e4ikeseloojang. Lakke vaadates tekib kaks assotsiatsiooni: molekulaarstruktuur, seega midagi Pavel Protassovi uuringute vallast; Lenini GOELRO plaan, kogu maa elektrifitseerimine, mis s\u00f5nastatakse Vene NFSVs viisteist aastat p\u00e4rast Gorki 1905. aastal ilmunud n\u00e4idendit. Eks ta ole apokal\u00fcpsis avaramalt.<\/p>\n\n\n\n Seej\u00e4rel istub arst saali, esireas t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud kohale, j\u00e4lgib pinevusega elu laval, vajadusel sekkub professionaalselt. Teise vaatuse alguses uurib koos Protassoviga pabereid. Siis kaob kuhugi ja ma tunnen tema kohalolekust puudust.<\/p>\n\n\n\n \u201eP\u00e4ikese lastes\u201c tekib mitu paralleeli Uku Uusbergi \u201eIvanoviga\u201c, kas v\u00f5i lava ja saali vahelise piiri suhtelisus. Las ma r\u00e4\u00e4gin, mis vaheaja l\u00f5pul juhtus. \u00dcks vanem h\u00e4rra l\u00e4ks ja istus lavaservale. Tal oli \u00e4\u00e4rmine koht, jalad ei kannatanud seista, ootas, kuni toolirida t\u00e4itub. Ta istus laval enesestm\u00f5istetavalt, peaaegu aristokraatlikult. Vahtis saali. Arst juba k\u00f5ndis laval, uuris raamatuid, nagu Ivanov oma lavastuse alguses. Mul hakkas j\u00e4rsku jube, selle vanah\u00e4rra ja meie k\u00f5igi p\u00e4rast. See, et h\u00e4rra \u00fcldse ei tajunud, mida ta teeb, kus ta viibib, ei tundunud koomiline, piinlik ega ebaviisakas. See oli \u00f5udne, kuna lahustas neljanda seina l\u00f5plikult. Peaaegu sama jube kui p\u00e4rastine \u00e4hvardav kloppimine saali- ja r\u00f5duustele.<\/p>\n\n\n\n Protassovisse (Jan Erik Ehrenberg) s\u00f5gedalt armunud, mehele ennast pakkuv Melania (Lena Barbara Luhse) on juba eeldustelt naeruv\u00e4\u00e4rne ja karikeeritud roll.<\/p>\n\n\n\n Teine l\u00e4biv tegelane on elup\u00f5line teener Antonov. Oo, milline nimi: nagu T\u0161ehhovi eesnimi Anton ja Platonov ja Ivanov \u00fcheskoos. Gorkil sekeldab ringi ja valvab Liisakest t\u00fc\u00fctuv\u00f5itu njanja Antonovna, keda m\u00e4ngis 1976. aastal Ellen Liiger. Antonovi rollis on Aleksander Eelmaa. Tema m\u00f5jub nagu \u201eKirsiaia\u201c Firss, ainult et on veel t\u00e4iesti k\u00f5bus. \u00dcdini v\u00e4\u00e4rikas, ometi Eelmaale ainuomaselt irratsionaalne ja veiklev. Viimne t\u00f5eline teener. Isiksus.<\/p>\n\n\n\n \u00dchel hetkel ma Antonovi k\u00e4itumist ei m\u00f5istnud. Maalikunstnik Vagin on kavandanud absurdse nat\u00fc\u00fcrmordi: faasanid ikooniga. Tule taevas appi! Antonov n\u00e4eb seda kompositsiooni, v\u00f5patab graatsiliselt, aga j\u00e4tab k\u00f5ik nii, nagu on. Tema peaks ju p\u00fchapilti kaitsma. Ta v\u00f5iks linnud k\u00f6\u00f6ki viia. Ilmselt on Antonovile antud range korraldus h\u00e4rraseid nende veidrustes mitte eksitada, aga \u2013 kas tema siis t\u00f5esti pimesi kuuletub?<\/p>\n\n\n\n Episoodilises rollis osaleb Ita Ever. XXIX lennu tudengitele on see kingitus ja meistriklass \u2013 viibida samas m\u00e4nguruumis Eelmaa ja Everiga. 1976. aastal m\u00e4ngis Ever armunud Melaniat, efektselt, groteskselt. N\u00fc\u00fcd on Everi osaks uus toat\u00fcdruk Lu\u0161a. Tollal oli kohtlase maaneiu osas K\u00fclliki Tool (Saldre). Lu\u0161a ilmub alles l\u00f5pu eel ja j\u00e4llegi hakkab seletamatult \u00f5udne sihandse plikalikult k\u00e4ituva eatu olevuse p\u00e4rast, kelles ablas uudishimu, p\u00f5lastus, hirm ja heitumus kentsakalt kokku sulavad. Everi atmosf\u00e4\u00e4ritunnetus on v\u00e4gev. Kui Lu\u0161a uurib jahmunult ja ahnelt kirvest, tunnen Dostojevski k\u00fclma hingust.<\/p>\n\n\n\n Laura P\u00e4hlapuu stsenograafias v\u00f5imutsevad vaibad, p\u00f5randal ja seinakattena, kerkides ja langedes l\u00f5putult. Intelligentsi vaippehme turvatsoon, summutatus. Elut\u00e4htis toiming vaipade koduriigis on teejoomine, k\u00f5nekad misanstseenid valgete portselantassidega \u2013 kuni majaperemees samovari lihtsalt minema viib. See tee saab otsa.<\/p>\n\n\n\n Noorte n\u00e4itlejate ansambel tajub tundlikult lavastustervikut, kus iga\u00fcks on leidnud oma koha. Lugesin Jelena Skulskaja erudeeritud vastukaja* ja m\u00f5istsin, et oleme n\u00e4inud \u00fcpris erisuguseid etendusi. Mind h\u00e4mmastab \u00fcks tema v\u00e4ide: lavastaja olla teinud panuse paroodiale ja irvitamisele. Minu arvates ei ole irvitamine Uusbergi inimesekujutusele ja elutunnetusele \u00fcldse iseloomulik. V\u00f5ib-olla kehtib see \u00fche tegelase puhul: k\u00f5hukas bassih\u00e4\u00e4lne punahabe, majaperemees Nazar Avdejevit\u0161, keda Martin Kork kehastab vaimukalt, on t\u00f5esti pretensioonika, h\u00e4irimatu labasuse kehastus. Millised pompoossed muusikaiilid saadavad tema elutulev\u00e4rgi projekte. Tema poeg Mi\u0161a (Ekke M\u00e4rten Hekles) sibeleb kui must siug. Ratasseelikuga toat\u00fcdruk Fima (Maris L\u00fc\u00fcs) on Mi\u0161aga sama t\u00f5ugu, sama sugup\u00f5lv, sama jahe ja manipuleeriv, ent m\u00f5lema \u00fcleolevuses aimub juba pidetust.<\/p>\n\n\n\n Kui kord hakkasin lahkama n-\u00f6 lihtrahva leeri \u2013 see ju on v\u00f5i n\u00e4ib olevat Gorki draama p\u00f5hivastandus: intelligents versus proletariaat \u2013, siis omaette loodusn\u00e4htus on lukksepp Jegor. Heldeke, j\u00e4lle ma ei tundnud Ken R\u00fc\u00fctlit \u00e4ra! See pole esimene kord, kui tema lavalised metamorfoosid mu segadusse ajavad. Jegoris v\u00f5itlevad umbne \u00e4ng ja raev, temast on kahjugi \u2026 kuni tema metsloomaringutus kuulutab r\u00e4nka h\u00e4vingut. Oskar Seemani joodikun\u00e4ss Jakov Tro\u0161in kakerdab sinna-t\u00e4nna. Mis temasugune m\u00f5tleb v\u00f5i kas \u00fcldse m\u00f5tleb, kurat seda teab. Ohtlik t\u00fc\u00fcp n\u00e4ikse olevat viks ja sile emotsioonivaba Roman (Oskar Punga). Tema ilmub h\u00e4\u00e4letult ja n\u00e4iliselt teenistusvalmilt. L\u00fchter, mida Roman kuulekalt tassib, j\u00e4\u00e4bki lakke riputamata, kuna algab uus epohh, h\u00e4rrastele laetu aeg.<\/p>\n\n\n\n Kuus tegelast, kes moodustavad h\u00e4rrasrahva seksteti, on huvitavad, vastuolulised osalahendused. Uusberg ei idealiseeri ega romantiseeri intelligentsi, kaugel sellest. Arsti avak\u00fcsimus, kuhu me oleme j\u00f5udnud, osutab nimelt intelligentsi vastutusv\u00f5ime(tuse)le. Rollides ei puudu eneseiroonia, aga see on minoorses helistikus. Uusbergi lavastused on v\u00e4gagi ajatundlikud, peegeldavad terava ja valusa hoiatusega t\u00e4nap\u00e4eva, ent \u00fcksiti lakkamatu igavikup\u00fc\u00fcdlusega. Noortel osat\u00e4itjatel on tegelaste suhtes l\u00e4bin\u00e4gev k\u00f5rvalpilk, \u00fchel \u00f5hk\u00f5rn, teisel rasvasemalt alla joonitud distants. Sellega ei kaasne aga irvitamine, vaid kaastunne. \u201eKahju inimestest,\u201c \u00fctleb Liisa nagu Indra t\u00fctar, tema sugulashingeke Strindbergi \u201eUnen\u00e4om\u00e4ngus\u201c.<\/p>\n\n\n\n Pavel Fjodorovit\u0161 Protassov (isanimi loob silla Lev Tolstoi \u201eElava laibaga\u201c) on siiralt ja andunult p\u00fchendunud teaduse teenimisele. Sedamoodi Jan Erik Ehrenberg teda kujutabki: \u00f5huliselt naljaka inimesena, lootusetult eluv\u00f5\u00f5ra, aga heasoovliku, emainstinkti \u00e4ratava s\u00fcmpaatse naiivse lapsmehena. Mina k\u00fcll ei v\u00e4listaks, et Pavelist v\u00f5ib saada teine Pasteur. Selle v\u00e4listab aeg: t\u00f6\u00f6rahva v\u00f5im hukutab teadlase talendi nii v\u00f5i teisiti. V\u00f5ib ju olla pime juhus, et m\u00e4ssuline j\u00f5uk tormab esmalt kallale teadlasele ja t\u00fcmitab Pavelit m\u00f5nuga, aga karm hoiatusviibe t\u00e4nasesse p\u00e4eva on see kindlasti.<\/p>\n\n\n\n Paveli \u00f5de Liisa ja abikaasa Jelena on kumbki omal moel pateetilised, millele viitab kleitide v\u00e4rvgi: \u00fchel valge, teisel must. Kristiin R\u00e4\u00e4gli Liisa katkisus on valus ja liigutav, aga temaski peksleb omamoodi jonnakus, isekus, m\u00e4rtri etendamine. Uhkus, esimene surmapatt, painab ja r\u00e4sib meid, surelikke inimlapsi. Seda diagnoosib ka arst. \u00dcks rolli ja kogu lavastuse kulminatsioone on Liisa igatsusluuletuse lugemise stseen, kus neiu k\u00e4gardub saaliseina vastu, seljaga k\u00f5igi inimeste poole, s\u00f5na otseses m\u00f5ttes nurka surutu ahastuses. Liisale ei lange isegi valgust. Heleda kleidiga inimtombuke punaka seina \u00e4\u00e4res, p\u00e4ikeseta. M\u00f5neti on tema seisund v\u00f5rreldav Ivanovi h\u00e4biga, kui too, valge s\u00e4rk \u00fcle pea t\u00f5mmatud, vastu seina liibudes k\u00e4sikaudu saaliukseni liigub.<\/p>\n\n\n\n Kui Liisa tassist niriseb teed maha, siis Jelena hoiab kaht valget tassi laitmatus tasakaalus, demonstreerides n\u00f5nda oma elu vaekausse. Maarja Johanna M\u00e4gi kujutab peenelt Jelena loomuse vastakust: ustavust oma mehele ja \u00f5rritavat flirti Vaginiga, isetut abivalmidust ja ligimesearmastust ning \u00f5igustatud, aga siiski tsipake kapriisset armastuse n\u00f5udmist.<\/p>\n\n\n\n Protassovisse s\u00f5gedalt armunud, mehele ennast pakkuv Melania on eeldustelt naeruv\u00e4\u00e4rne ja karikeeritud roll. Teatud piirini k\u00fcpse daamisarmiga Lena Barbara Luhse teda n\u00f5nda ka m\u00e4ngib. Mitte siiski j\u00e4\u00e4gitult, sest Melanias pulbitseb koos kirega ka h\u00e4bi, koos rumalusega ka selle tunnistamine iseendale, koos oskamatusega lugeda teaduslikke raamatuid ka inimeste lugemise \u00fcrgne vaist.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4\u00e4b veel kaks armunud r\u00fc\u00fctlit. Kunstnik Dmitri Sergejevit\u0161 Vagin on armunud Jelenasse. Kaarel Pogga Vagini teadlikkuses oma kunstnikumissioonist on midagi k\u00f5rgimat v\u00f5i p\u00e4riselt hoolimatut, v\u00f5rreldes Protassovi lapsiku s\u00fc\u00fcdimatusega. Aga ka Vagini puhul ei s\u00f6andaks annet ega andetust \u00fcheselt diagnoosida: portree visandab ta vaba lennuka k\u00e4ega ja suure maali ideed kavandades s\u00fcttib nakatavalt.<\/p>\n\n\n\n Mitmekihiliselt suletud natuur on Liisasse armunud Boriss Nikolajevit\u0161 T\u0161epurnoi (Simo Andre Kadastu). Esmapilgul m\u00f5jub loomaarst ilmetu ja \u00fcksk\u00f5iksena, pillab flegmaatiliselt k\u00fc\u00fcnilisi fraase. Elu tunneb ta aga rohkem kui teised, oskab kriisiolukorras toime tulla. Nii ta muutub j\u00e4rk-j\u00e4rgult usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks, tema armastus Liisa vastu koorub lahti kiht-kihilt. Tuline kahju, et T\u0161epurnoi visadus siiski vankuma l\u00f6\u00f6b. Traagiline, et nad Liisaga ei suuda teineteist \u00e4ra tunda, aidata ja hoida.<\/p>\n\n\n\n \u201eHiljuti poos enese minu naabruses kingsepp \u00fcles. Ma k\u00e4isin teda vaatamas. Ripub ja n\u00e4itab rahvale keelt, et \u2013 kuda on? Mina n\u00e4e, panin teie juurest plehku, teie aga proovige edasi elada!\u201c N\u00f5ndamoodi kirjutas Maksim Gorki 1902. aastal Anton T\u0161ehhovile. Kirjakatke on avaldatud 1976. aasta \u201eP\u00e4ikese laste\u201c kavalehel.<\/p>\n\n\n\n Merle Karusoo ja Uku Uusbergi lavastuse finaal on kontseptuaalselt sarnane. Kui Kersti Kreismanni Liisa lahkus oma rahunenud hulluses, avanesid lava\u00adplangus luugid (kunstnik Helle Janson) ja neist sirutusid v\u00e4lja k\u00e4ed \u2013 anuvalt k\u00fc\u00fcnitus Liisale j\u00e4rele inimk\u00e4test tihnik. N\u00fc\u00fcd kaugeneb Kristiin R\u00e4\u00e4gli Liisa lavas\u00fcgavusse ja talle j\u00e4rgnevad ka taltunud m\u00e4ssulised nagu palver\u00e4ndurid. Vaibad taamal aina kerkivad, kerkivad. Lund sajab. Seej\u00e4rel sajab alla kollaseid k\u00fcbemeid nagu kilde laguneva p\u00e4ikese k\u00fcljest, kuni j\u00e4\u00e4b kitsuke loojangutriip, silmapiirina h\u00f5\u00f5guv laserkiir. Ja kiire kohal s\u00e4rab\/kumab v\u00e4ike \u00fcksildane ikoon, viimne ja ainukene lootus, et loojangust saab siiski koidik.<\/p>\n\n\n\n Viimast korda pragisevad laes hoiatavalt elektrilambid. Seda aplodeeriv publik vist k\u00fcll enam ei kuule.<\/p>\n\n\n\n