{"id":7947,"date":"2020-08-24T22:02:02","date_gmt":"2020-08-24T19:02:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=7947"},"modified":"2020-08-25T21:48:28","modified_gmt":"2020-08-25T18:48:28","slug":"armastuse-muutumine-ajas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/","title":{"rendered":"Armastuse muutumine ajas"},"content":{"rendered":"\n

Jaak Allik, Sirp, 14.08.2020<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eEsimese armastuse\u201c kompositsioon on tahtlikult keeruline, montaa\u017e tempokalt vahelduv, n\u00e4itlejad vahetavad r\u00f5ivaid ja rolle kiirusega, mis tihti raskendab vaatajail m\u00f5istmist ja kaasaelamist.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Mari-Liis Lill on saavutanud Eesti teatri\u00adilmas \u00fcsna unikaalse positsiooni. 2013. aasta aprillis esines ta riigikogu saalis loomeliitude pleenumi 25. aastap\u00e4eva t\u00e4histamisel k\u00f5nega \u201eMis on sellel pildil valesti?\u201c ja sai hetkega tuntuks kogu riigis. Peagi lahkus ta n\u00e4itlejakohalt Eesti Draamateatris, v\u00f5ttis endale oma teatritegevuse eest t\u00e4isvastutuse ning j\u00e4rgnenud aastate jooksul ongi tema kunstiline k\u00e4ek\u00e4ik olnud nagu t\u00f5estuseks, et tol korral k\u00f5nepuldist r\u00e4\u00e4gitu polnud lihtsalt kellegi ettekirjutatud teksti etlemine, vaid n\u00e4itlejanna enda t\u00f5de ja s\u00fcdamevalu.<\/p>\n\n\n\n

Algas see 2014. aastal depressioonist kui \u00fchiskondlikust probleemist k\u00f5nelenud Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri \u00fchislavastusega \u201eVaresele valu, harakale haigus\u201c, mille autor ja lavastaja oli ta koos Paavo Piigiga. 2015. aastal tuli Vabal Laval v\u00e4lja lavastus \u201eSugu N\u201c, mille autor oli k\u00fcll Maria Lee Liivak ning lavastajad Priit V\u00f5igemast ja Henrik Kalmet, ent olen kindal, et ilma Mari-Liis Lilleta, kes oli seal m\u00e4rgitud \u201evaid\u201c \u00fchena esinejaist ning teksti loojaist, poleks see t\u00e4nap\u00e4eva naiste \u00fchiskondlikest ja perekondlikest rollidest v\u00e4ga otsekoheselt k\u00f5nelenud lavastus s\u00fcndinud.<\/p>\n\n\n\n

2016. aasta aprillis tuli lavale kahe aasta jooksul ette valmistatud Tallinna Linnateatri ja Vene teatri \u00fchisprojekt \u201eTeisest silmapilgust\u201c, milles v\u00e4ga valuliselt ja teravalt k\u00f5neldi rahvustevahelistest pingetest t\u00e4nap\u00e4eva Eestis. Mari-Liis Lille ja Paavo Piiki kui autoreid ja lavastajaid hinnati selle t\u00f6\u00f6 eest riikliku kultuuri aastaauhinnaga. Sama aasta s\u00fcgisel valmis Vabal Laval Oleg Sulimenko loodud \u201eMa pigem tantsiksin sinuga\u201c, kus Mari-Liis Lill ja Nikolai Bentsler \u201etantsisid\u201c Piret Jaaksi integratsiooniteemalisi tekste, kuid kuna lavalt lausutu pidi kohanduma iga etenduse publikuga, siis usun, et ka selle lavastuse juures oli Mari-Liis Lille roll lihtsast osat\u00e4itjast kaugelt suurem.<\/p>\n\n\n\n

Seej\u00e4rel t\u00f5i Lill Endla teatris lavale oma esimese t\u00e4iesti iseseisva lavastuse \u201eV\u00e4ljast v\u00e4iksem kui seest\u201c, mille teksti autor on koos Lillega taas Maria Lee Liivak ning milles n\u00e4idati meile ausa avameelsuga tol ajal veel \u00fcsna uue fenomeni ekreiidi kujunemist ja kasvavaid ambitsioone. 2018. aastal esines Lill taas koos Paavo Piigiga teksti ja idee autorina T\u00f5nn Lambi Eesti Draamateatris lavastatud \u201eJaanip\u00e4evas\u201c, mis kujutas elu t\u00e4nap\u00e4eva Venemaa nn eesti k\u00fclades, kuhu 2016. aastal ekspeditsioon autorid viis.<\/p>\n\n\n\n

2017. aasta lisandus Lille n\u00e4itlejabiograafiasse osat\u00e4itmine Damir Salimzjanovi (veel t\u00e4navu suvelgi m\u00e4ngitud) lavastuses \u201ePraegu pole aeg armastamiseks\u201c, kuid julgen arvata, et ka see valik polnud sugugi juhuslik, sest vaatamata kom\u00f6\u00f6dia\u017eanrile oli tegu aktuaalselt s\u00f5jah\u00fcsteeria vastase lavastusega aastal, kui Eestisse tekkisid taas v\u00e4lismaised v\u00e4e\u00fcksused.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik viimase seitsme aasta jooksul Lille osalusel loodud lavastused on nagu leksikon meie \u00fchiskonnas eksisteerivatest probleemidest ja muredest. Kui ellu oma seisukohaga aktiivselt sekkuvat teatrit nimetada poliitiliseks, siis Mari-Liis Lille teater on seda kindlasti. Teatri NO99 k\u00f5rval (ja n\u00fc\u00fcd siis selle j\u00e4rel) on see ainsaks j\u00e4rjekindlalt poliitiliseks teatriks Eestis. Olenemata konkreetsest kirjanduslikust autorlusest on temaga seotud lavastuste tekstid olnud suures osas dokumentaalsed, nad p\u00f5hinevad ankeetidel, intervjuudel, vestlustel, dokumentide ja ajaloomaterjali anal\u00fc\u00fcsil.<\/p>\n\n\n\n

Seejuures pole Lille teater see, mida rahvusvahelises teatrikeeles on hakatud kutsuma verbatim\u2019iks, mis t\u00e4hendab dokumentaalse teksti s\u00f5nas\u00f5nalist ettekandmist n\u00e4itlejate poolt. K\u00f5igis neis lavastustes on dokumentaalne materjal j\u00f5udnud kunstilise \u00fcldistuseni, mis on andnud v\u00f5imaluse huvitavate ja mitmek\u00fclgsete karakterite loomiseks ning t\u00e4nu sellele just spetsiifilise, hingemineva ja m\u00f5tteid \u00e4ratava teatrielamuse s\u00fcnniks. Seep\u00e4rast ma ei varjagi, et ootan Mari-Liis Lille iga uut loomeakti suure huviga, sest olen ette veendunud, et see on minu teater.<\/p>\n\n\n\n

1. augustil Viinistu seenekasvatuse s\u00e4\u00e4separadiisis esietendunud \u201eEsimese armastuse\u201c kavalehel kirjutab lavastaja: \u201e\u00d5nnelik v\u00f5i \u00f5nnetu, ammu m\u00f6\u00f6dunud v\u00f5i alles kestev, igavesti s\u00fcdantsoojendav v\u00f5i alatiseks hinge armid j\u00e4tnud. Kes ta \u00fcldse on, sinu esimene armastus? Kas v\u00f5ib olla, et sinu esimene armastus on sinu viimane armastus? V\u00f5i et sinu viimane armastus on sinu esimene armastus? \u00d6eldakse, et armastatakse ainult \u00fche korra \u2013 esimese. V\u00f5i et esimene kord armastab naine oma armastatut, j\u00e4rgmisel korral juba oma armastust. [\u2014] Kui palju m\u00f5jutab see, kuidas me armastusest r\u00e4\u00e4gime, seda, kuidas me armastame?\u201c<\/p>\n\n\n\n

Loed ning m\u00f5tled, kui palju eri \u017eanrites lavastusi siit saaks. Ja siis saad aru, et \u00e4kki ongi neis lausetes nii v\u00f5i teisiti kokku v\u00f5etud kogu maailmas juba olemasolev dramaturgia? Ning lavastajal j\u00e4\u00e4b vaid valida, mida sealt v\u00f5tta ning otsustada, kas \u00fcldse on vaja veel midagi juurde kirjutada. Seekord on lavastaja ja autor (Andra Teede) oma valiku teinud ja selle koguni \u00fchem\u00f5tteliselt kavalehele kirja pannud. Ja teinud sellega esimese vea \u2026 \u00dcha suurem osa vaatajatest (nagu kinnitavad teatrite m\u00fc\u00fcgiosakonnad) ei osta enam kava ning ka ostjaist ei j\u00f5ua paljud, nagu minagi seekord, neid enne etendust l\u00e4bi lugeda.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast seda, kui Teele P\u00e4rn (Printsess) ja Karmo Nigula (Prints), kes sarnanesid suurlinnade parkides kondavate ja m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijaid t\u00fclitavate fotomannekeenidega, on oma kunstip\u00e4raselt kauni proloogi l\u00f5petanud, astuvad meie ette Kaie Mihkelson ja Martin Veinmann, jutustamaks juba 67 aastat kestnud esimese armastuse lugu. Vaimustav esitus ja vaimukas tekst kruvivad ootused j\u00e4rgneva suhtes lakke. Ja algab katkendite rida s\u00f5ja, selle eest p\u00f5genemise ja k\u00fc\u00fcditamise poolt l\u00f5hutud armuhetkedest vaheldumisi t\u00e4nase p\u00e4eva reivide ning messengeri- ja tinderiarmastuse \u201el\u00f5\u00f5maga\u201c. Vaatad ja saad aru, et meile n\u00e4idatakse j\u00e4rjekindlalt 100aastaste ja 20aastaste inimeste armastust.<\/p>\n\n\n\n

Soovimata kahelda intervjueeritute siiruses, tunduvad s\u00f5jaaja m\u00e4lestused olevat ikkagi juba kusagilt kuuldud ja loetud, t\u00e4naste noorte omad aga j\u00e4llegi pealiskaudsed. Ning ootad, millal tuleb see MINU (olgu 30, 50 v\u00f5i ka 70aastase inimese) esimene armastus! Saad l\u00f5puks aru, et ei tulegi ja lahkud pisut pettununa, nentides, et sind ja sinuga koos tervelt pool sajandit on (taas) arvatud vaid unustamist ja kustutamist v\u00e4\u00e4rivaks lehek\u00fcljeks aegade raamatus.<\/p>\n\n\n\n

Aga kui sul veab ja oled siiski kavalehe ostnud, siis l\u00f5puks loed, et just see ongi olnud autorite teadlik eesm\u00e4rk. Mari-Liis Lill kirjutab: \u201eMeid huvitas selle teema juures eelk\u00f5ige see, kuidas armastus on ajas muutnud. Kui on. Seet\u00f5ttu tegime intervjuusid nende inimestega, kes on s\u00fcndinud koos esimese Eesti vabariigiga ja on t\u00e4naseks ligi 100-aastased. Ja nendega, kes on s\u00fcndinud juba taasiseseisvunud Eesti vabariigi ajal ning on t\u00e4na oma kahek\u00fcmnendates eluaastates v\u00f5i m\u00f5ned hoopis napilt t\u00e4iskasvanuks saanud.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kriitik saab aru, et ta peab oma vaataja\u00adpettumuse-pisuh\u00e4nna unustama ning on kohustatud tegelema siiski sellega, mida autorid on soovinud talle n\u00e4idata. Kavalehel k\u00fcsitakse: \u201eKas me oskame t\u00e4nap\u00e4eval kehvemini armastust hoida, kui me oskasime varem? Ja kui nii, siis mis meiega vahepeal juhtus?\u201c Ja n\u00fc\u00fcd peab sotsioloogist kriitik sotsioloogist lavastajale (kelleks Mari-Liis Lill kindlasti auga on) esitama k\u00fcsimuse: \u201eMillise j\u00e4relduseni siis uurijad j\u00f5udsid?\u201c Nii palju, kui mina aru suutsin saada, on tegijate vastus \u201ejah\u201c \u2013 t\u00e4nap\u00e4eval me suudame kehvemini armastust hoida. Kuid mis meiega vahepeal juhtunud on, sellest lavastuses ju ei r\u00e4\u00e4gita, sest siis oleks tulnud n\u00e4idata ka seda vahepealset aega.<\/p>\n\n\n\n

Julgen esitada autorite j\u00e4reldusele vastupidise h\u00fcpoteesi: (esimene) armastus ja ka armastuse hoidmine pole ajas muutunud, k\u00fcll on aga t\u00e4iesti erinev see, mida me m\u00e4letame oma esimesest armastusest kaheksak\u00fcmmend aastat v\u00f5i siis kaheksa p\u00e4eva hiljem. Oletan, et isegi see tunne ning tundeobjekt, mida sel juhul (esimeseks) armastuseks peetakse ja sellena m\u00e4letatakse, v\u00f5ivad olla t\u00e4iesti erinevad. Esimesel juhul on selleks inimene, kellega oma elu sidusime, teisel juhul ehk partner, kellega eile suudlesime. Selle h\u00fcpoteesi kontrollimine vajab aga hoopis teistsuguseid intervjuusid. Sellega v\u00f5ikski sotsioloogilise vaidluse autoritega l\u00f5petada.<\/p>\n\n\n\n

Kunstiliselt tundub lavastus Mari-Liis Lille senise m\u00f5tteselguse k\u00f5rval ootamatult diip. Kompositsioon on tahtlikult keeruline, montaa\u017e tempokalt vahelduv, n\u00e4itlejad vahetavad r\u00f5ivaid ja rolle kiirusega, mis tihti raskendab vaatajail m\u00f5istmist ja kaasaelamist. M\u00f5ni lugu areneb l\u00e4bi kogu lavastuse, m\u00f5ni j\u00e4\u00e4b \u00fchekordseks sket\u0161iks. Julgen selle p\u00f5hjust n\u00e4ha lavastusbrigaadi erakordses v\u00f5imekuses.<\/p>\n\n\n\n

Kui seni on olnud Lille puhul tegemist enamasti tema (ja Paavo Piigi) autori\u00adlavastustega, siis naastes seekord meie esindusteatri lavale, on ta kaasa haaranud v\u00f5imsa meeskonna, kelle loomingulist enesev\u00e4ljendust on noor lavastaja ehk peljanud ohjeldada. Kui teksti autor on ikkagi \u201e\u00d5nne 13\u201c stsenarist ise, siis loomulikult on iga tema lause ja kompositsiooniline passaa\u017e kuldav\u00e4\u00e4rt. Koreograaf Ingmar J\u00f5ela ja helilooja Veiko Tubin on viimasel paaril hooajal kujunenud k\u00f5ige n\u00f5utavamaiks oma ala meistriteks meie nooremapoolsete lavastajate tegemistes. Mari-Liis Lill on lasknud neil m\u00f6llata.<\/p>\n\n\n\n

Aga see on muidugi maitse asi: mis vanale palju, seda on noortele ehk parajalt. Minu meelest tuleb p\u00e4ris kuri karja siis, kui kohati hakatakse m\u00e4ngima \u201eteater teatris\u201c m\u00e4ngu. J\u00e4rsku k\u00f5netavad osalised \u00fcksteist p\u00e4risnimedega, segamini l\u00e4hevad etendus ja proov, oma armsamale laulvat artisti osatavad lava taga puhkepausi pidavad kolleegid, kulisside tagant ilmuvad lavat\u00f6\u00f6lised, kes teatavad, et inspitsient on andnud korralduse dekoratsioone vahetada. Mida sellega \u00f6elda tahetakse? Palju teatrit n\u00e4inud inimesena kahtlustan juba ammu, et taolisi \u201ev\u00e4ljavabandavaid\u201c v\u00f5tteid kasutavad lavastajad siis, kui t\u00f5esti enam midagi \u00f6elda pole, sest v\u00e4hemalt esietenduspublikult saab teatrisiseste naljadega ohjeldamatu naeru alati k\u00e4tte. Mari-Liis Lille puhul on selline oletus v\u00e4listatud, j\u00e4relikult taotles lavastaja midagi, mis minuni lihtsalt ei j\u00f5udnud.<\/p>\n\n\n\n

Kunstnik Nele Soov\u00e4lja tegelikest ideedest saame aru lavastuse j\u00f5udmisel Eesti Draamateatri v\u00e4ikesesse saali. Viinistus on ta seenekasvatuse lopskasse loodusse mattuva sise\u00f5ue v\u00f5imalusi taibukalt kasutanud, millele paneb vaimuka punkti vanapaari t\u00f5stukauto abil \u00d5ism\u00e4e taevasse t\u00f5stmine lavastuse finaalis.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itetrupp on lavastaja k\u00e4sutuses seekord v\u00f5imas. Kuuest n\u00e4itlejast kolm (Martin Veinmann, Marian Heinat ja Teele P\u00e4rn) on olnud viimasel kolmel aastal Eesti teatri aastaauhindade laureaadid peaosade eest. Neile lisaks alati meisterlik ja detailit\u00e4pne Kaie Mihkelson ning kaks juba paljude huvitavate rollidega silma paistnud hiljutist (2016. aastal) Toompea teatrikooli l\u00f5petanut: Christopher Rajaveer (2019. aasta kolleegipreemia V\u00e4ike-Ants) ja Karmo Nigula. Loomulikult tegid k\u00f5ik oma paljud \u201esutsud\u201c laitmatult \u00e4ra. Kauemaks j\u00e4\u00e4vad lisaks Mihkelsoni ja Veinmanni vanapaarile hinge helisema Teele P\u00e4rna (n\u00e4idendi \u00fclesehituse loogikast v\u00e4ljalangev) monoloog esimesest armastusest ja Christopher Rajaveeri oma armastatud Heleni aknale kivikesi heitev ja talle l\u00f5pmatuseni pilli m\u00e4ngiv, laulev ja luuletav Sebastian. \u201eEsimene armastus\u201c pidi etenduma Eesti Draamateatri v\u00e4ikeses saali juba aprillis ja k\u00fcllap ta s\u00fcgisel sinna ka j\u00f5uab. Oleks huvitav j\u00e4lgida, kas ja kuiv\u00f5rd Mari-Liis Lill tahab ja suudab Viinistus pisut liigselt vohanud lavastuse kindlak\u00e4elisemalt oma autoriteatri raamidesse suruda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaak Allik, Sirp, 14.08.2020 \u201eEsimese armastuse\u201c kompositsioon on tahtlikult keeruline, montaa\u017e tempokalt vahelduv, n\u00e4itlejad vahetavad r\u00f5ivaid ja rolle kiirusega, mis tihti raskendab vaatajail m\u00f5istmist ja kaasaelamist. Mari-Liis Lill on saavutanud Eesti teatri\u00adilmas \u00fcsna unikaalse positsiooni. 2013. aasta aprillis esines ta riigikogu saalis loomeliitude pleenumi 25. aastap\u00e4eva t\u00e4histamisel k\u00f5nega \u201eMis on sellel pildil valesti?\u201c ja sai […]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[88],"class_list":["post-7947","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-esimene-armastus"],"acf":[],"yoast_head":"\nArmastuse muutumine ajas - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Teatrikriitik Jaak Allik kirjutab lavastusest "Esimene armastus" (lavastaja Mari-Liis Lill, esietendus 1.08.2020 Viinistul)\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Armastuse muutumine ajas - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Teatrikriitik Jaak Allik kirjutab lavastusest "Esimene armastus" (lavastaja Mari-Liis Lill, esietendus 1.08.2020 Viinistul)\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-08-24T19:02:02+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-08-25T18:48:28+00:00\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Tanel Tomson\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/armastuse-muutumine-ajas\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/armastuse-muutumine-ajas\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Tanel Tomson\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"headline\":\"Armastuse muutumine ajas\",\"datePublished\":\"2020-08-24T19:02:02+00:00\",\"dateModified\":\"2020-08-25T18:48:28+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/armastuse-muutumine-ajas\\\/\"},\"wordCount\":1756,\"commentCount\":0,\"keywords\":[\"esimene armastus\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/armastuse-muutumine-ajas\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/armastuse-muutumine-ajas\\\/\",\"name\":\"Armastuse muutumine ajas - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2020-08-24T19:02:02+00:00\",\"dateModified\":\"2020-08-25T18:48:28+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\"},\"description\":\"Teatrikriitik Jaak Allik kirjutab lavastusest \\\"Esimene armastus\\\" (lavastaja Mari-Liis Lill, esietendus 1.08.2020 Viinistul)\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/armastuse-muutumine-ajas\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/armastuse-muutumine-ajas\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/armastuse-muutumine-ajas\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Armastuse muutumine ajas\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731\",\"name\":\"Tanel Tomson\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Tanel Tomson\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/tanel\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Armastuse muutumine ajas - Draamateater","description":"Teatrikriitik Jaak Allik kirjutab lavastusest \"Esimene armastus\" (lavastaja Mari-Liis Lill, esietendus 1.08.2020 Viinistul)","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Armastuse muutumine ajas - Draamateater","og_description":"Teatrikriitik Jaak Allik kirjutab lavastusest \"Esimene armastus\" (lavastaja Mari-Liis Lill, esietendus 1.08.2020 Viinistul)","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2020-08-24T19:02:02+00:00","article_modified_time":"2020-08-25T18:48:28+00:00","author":"Tanel Tomson","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Tanel Tomson","Est. reading time":"9 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/"},"author":{"name":"Tanel Tomson","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"headline":"Armastuse muutumine ajas","datePublished":"2020-08-24T19:02:02+00:00","dateModified":"2020-08-25T18:48:28+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/"},"wordCount":1756,"commentCount":0,"keywords":["esimene armastus"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/","name":"Armastuse muutumine ajas - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2020-08-24T19:02:02+00:00","dateModified":"2020-08-25T18:48:28+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731"},"description":"Teatrikriitik Jaak Allik kirjutab lavastusest \"Esimene armastus\" (lavastaja Mari-Liis Lill, esietendus 1.08.2020 Viinistul)","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/armastuse-muutumine-ajas\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Armastuse muutumine ajas"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/3a6276f373c1f3109cd4294697561731","name":"Tanel Tomson","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a250c06b2cb0c1033ab1fa018c7a25f8356867167287ccf0359b53e14f659e93?s=96&d=mm&r=g","caption":"Tanel Tomson"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/tanel\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7947","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7947"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7947\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7947"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7947"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7947"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}