{"id":8219,"date":"2020-09-09T13:44:49","date_gmt":"2020-09-09T10:44:49","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=8219"},"modified":"2020-09-09T14:04:21","modified_gmt":"2020-09-09T11:04:21","slug":"motted-halli-mere-aarest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/","title":{"rendered":"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest"},"content":{"rendered":"\n

Maris Johannes, Sirp, 06.03.2015<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tundub, nagu oleks elu ise su ees lehvitanud v\u00f5i vana hea dokumentaalfilm k\u00e4ima pandud.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kunagi avasid soomlased meile akna maailma ehk v\u00f5imaluse televisiooni kaudu v\u00e4lismaad vaadata, n\u00fc\u00fcd vangistavad nad meid oma metsade ja mere vahele, et saaksime igap\u00e4evase olemise rahu kogeda. New Yorgist v\u00f5ib k\u00fcll laulda, aga oma kodunurga vareste, konnade, penide, inimeste keelt tuleb ikka tunda. See on s\u00f5num, mille nokkisin \u00fcles Ingomar Vihmari lavastatud Pipsa Lonka n\u00e4item\u00e4ngust \u201eLaulud halli mere \u00e4\u00e4rest\u201c. Olen selle lummava vangip\u00f5lvega Eesti Draamateatri suurel laval v\u00e4ga rahul ja r\u00f5\u00f5mus, et halli v\u00e4rvi t\u00e4hendus on t\u00e4iesti varjundivaba.<\/p>\n\n\n\n

Elu teatrilaval on v\u00e4hem teatraliseeritud kui meie valimiseelne argip\u00e4ev. Keha ja vaim lausa puhkavad selles lavakeskkonnas. Satume \u00e4\u00e4remaale, kolkak\u00fclla, mida \u00e4hvardab oht j\u00e4\u00e4da vee alla. Inimesed on seal veidrad. Veidi nupust nikastanud, \u00fctleks asjalik meel. T\u00f6\u00f6d nad ei tee, ainult kulgevad omas mullis ja r\u00e4\u00e4givad v\u00e4heke. Igal oma kiiks: kes f\u00e4nnab 70aastast estraadilauljat, kes talisuplust, kes peab kasse ja luuletab, kes maalib, kes armub poes kummist vanniparti, kes libistab poetrepil \u00f5lut. K\u00f5ik see on ootamatult kodune ja emotsionaalselt arusaadav, nii et kui lugu laval peale hakkab, pole mingit probleemi olukorda sisse elada. Isegi ilus punane kolmerattaline jalgratas, millega ema oma napsist poega transpordib, tuleb tuttav ette. \u00dcks mu tuttav otsib sellele parajasti uut omanikku. Nagu oleks elu ise su ees lehvitanud v\u00f5i vana hea dokumentaalfilm k\u00e4ima pandud.<\/p>\n\n\n\n

Antakse aega olla ja toimetada. Kruvib mees \u00fcles sildi, v\u00e4ga t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse, millel on kirjas \u201eelamisk\u00f5lbmatu ala\u201c. See s\u00f5num on nii fataalne v\u00f5i siis nii tavaline, et sellele lihtsalt ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu. Naised kehitavad \u00f5lgu, v\u00e4sinud mees k\u00fcsib, mida ta peaks edasi tegema. Ja ongi k\u00f5ik. Nii et juttudel pole selles loos suurt rolli. Inimese p\u00e4eva hoiab koos harjumus, rutiin. Nii kui silmad lahti teeb, l\u00e4heb maja taha ujuma. Kui kell kukub, tekk pealt \u00e4ra ja k\u00fckke tegema. See, mida kirjeldan, on lavastuse algus. Oma k\u00fcmme minutit toimetatakse nii, et ainsad s\u00f5nad ongi need elamisk\u00f5lbmatuse kohta \u00f6eldud.<\/p>\n\n\n\n

Aja- ja koham\u00e4\u00e4rus \u201esiin\u201c ja \u201epraegu\u201c on teatris ikka m\u00e4ngu osa, lava ja publiku salakokkulepe. Teame k\u00f5ik, et laval juhtub kahe teatritunni jooksul palju rohkem kui elus tavaks. \u201eLaulud halli mere \u00e4\u00e4rest\u201c panevad selle teatrit\u00f5e kahtluse alla. Aeg seisab.<\/p>\n\n\n\n

Kui istud esimestes ridades, ninapidi laval, siis on osadus t\u00e4ielik. Oled sattunud inimeste elu vaatlema, natuke ka selle sisse. Kui Kersti Kreismanni k\u00fclanaine ikka arvab, et ta (teatri eeslaval) kummiribade vahel ujub, siis mullegi tundub, et vesi on v\u00e4ga k\u00fclm. Kleer Maibaum-Vihmari ennastunustav hommikuv\u00f5imlemine on nii siiras, et saan pahaseks, kui ta peab raadioapsu p\u00e4rast oma r\u00fctmi muutma. Seet\u00f5ttu pole midagi imelikku, kui ilmub lastek\u00fchvliga t\u00fc\u00fcp, kes tiitsukaliku flegmaatilise \u00f5hinaga hakkab plaani pidama, kuidas merre tammisid ja \u00e4ravoolukanaleid ehitada. Kevadine aeg ja \u00fcleujutus tulekul, miks mitte. Ja pirukat s\u00fc\u00fca on tal aega maa ja ilm, milleks kugistada. Siis keerab lavapilt mulle ette Martin Veinmanni n\u00e4oga vanamehe, kes millegip\u00e4rast maalib valgele paberile valge v\u00e4rviga metsaj\u00e4lgi ja tema kaasa on veidi vingus, sest vana ei soovi temaga suhelda. J\u00e4llegi olen selle valge v\u00e4rvi mehe austaja. Kuigi tuleb tunnistada, et selle koha peal on lavastus l\u00e4inud juba \u00f5ige s\u00f5naohtraks, v\u00f5rreldes eelmiste piltide s\u00f5natu seisundiga.<\/p>\n\n\n\n

Kui siia lisada veel minu lemmik\u00adstseenid poetrepil, kus kolm parimas eas taati (Ivo U., Jaan R. ja Tiit S.) \u00f5lut libistavad ja suudavad selles olukorras terve elulugude virvarri v\u00e4lja m\u00e4ngida, olen lummatud. \u00c4ra tehtud. Nii et k\u00f5ik, mis j\u00e4rgneb, on ainult kauba peale.<\/p>\n\n\n\n

Selles kirjelduses on lugu ja lavastus segi nagu pudru ja kapsad. Miks n\u00e4itlejanimed, rollid ju k\u00f5ik kenasti kavalehel kirjas, kirjuta maha. Aga tegelaste nimed ei \u00fctle tuhkagi sellele, kellel lavastus n\u00e4gemata. \u201eLaulude \u2026\u201c rollid s\u00fcnnivad n\u00e4itleja asjatamise oskusest laval ja keskendumisv\u00f5imest, teksti pole suurt appi v\u00f5tta. Vaata nagu head dokumentaali ja saada antropoloogiafilmide festivalile.<\/p>\n\n\n\n

Miks me k\u00e4ime nii himukalt suvelavastusi vaatamas? Teiste eest ei oska kosta, aga ise tean k\u00fcll, et loodan leida m\u00e4ngust ehedust, millele traditsiooniline teatrilava piiri ette t\u00f5mbab. Lootust on, et keskkond, mis on p\u00e4ris, annab m\u00e4ngule oma p\u00e4ris m\u00fcndi juurde. See omakorda laseb elamusel kergemini ligi tulla. M\u00e4ng, aga ikka nagu p\u00e4ris. Oh \u00fcllatust, see p\u00e4ris-p\u00e4ris tunne tuli peale ka Eesti Draamateatri suure lava veerel ja see on igavesti magus kogemus.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanik on iseloomustanud oma tegelasi v\u00e4ga inspireerivalt: kavalehelt loen selliseid kirjeldusi nagu \u00fcksindusest arglik ja unetu Tytti, joodik ja kassilemb Petteri, talisupleja ja rauk Aila, umbes 50aastane Jarkka, kes on joodik ja oskab inglist, seksikas vanamutt ja lapsemeelne rauk Hilkka ning tema mees, kes on kolkak\u00fcla Picasso jt. Nendele mahlakatele kirjeldustele lisandub remarkide kaskaad. Soomlased ise olevat lavastanud selle n\u00e4idendi koos jutustajaga, kes esitab remarke. Ka n\u00e4idendi t\u00f5lkija Maimu Berg on kiitnud kirjanikku tema vaimukate remarkide eest, aga meile j\u00e4\u00e4b see trupi salakeeleks. Ingomar Vihmar on j\u00e4tnud jutustaja v\u00e4lja ja panustanud lavapilti. Remarkide osaks j\u00e4\u00e4b toita n\u00e4itlejafantaasiat. Nii k\u00f5nelengi vaatajana martinveinmannlikest valgetest pintslit\u00f5mmetest, tiitsukalikust flegmaatilisest \u00f5hinast, jaanrekkorlikest joobnud tantsusammudest, ivouukivilikust hallist kurbusest.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd siis boonustest. Mida kolkak\u00fclas veel tehakse peale elamise ja olemise? Kolkak\u00fclas on palju metsa. Seal k\u00e4ib v\u00f5\u00f5ras rahvas orienteerumas. Selline hull sport, kus inimesed tormavad s\u00f5geda silmavaatega, paber pihus, m\u00f6\u00f6da metsa. Eriti ettevaatlik peab olema autojuht, sest metsateele v\u00f5ib h\u00fcpata j\u00e4rjekordne dressip\u00fckstega olend, v\u00e4ledam kui p\u00f5der. Lavastuses rikastab orienteerujate kirevat peret valge r\u00fc\u00fcga mees, kelle seljale on tr\u00fckit\u00e4htedega kirjutatud \u201eJUMAL\u201c ja k\u00f5hu peal \u00fcmberkukkunud number 8. Kui n\u00e4itleja saabumine on s\u00fcndmus, siis seda kunsti valdab Guido Kanguri Jumal jumalikult. Teised orienteerujad temast v\u00e4lja ei tee, Jumal ise on orienteerumism\u00e4ngust veidi segaduses, proovib kontrollpunktile pihta saada, mis tal h\u00e4sti ei \u00f5nnestu. Aga kiriku leiab ta \u00fcles ja Jee\u00adsuse kannatused saavad l\u00f5petatud. Nii et polegi nii lootusetu orienteeruja. Usuasjades on tugev ka \u00fcksildane Tytti, see Kleer Maibaum-Vihmari tubli v\u00f5imleja. V\u00e4hemalt vastab n\u00e4idendi Jumal tema ettekujutusele. Aga Jumala imeteost ta osa ei saa ja leiab suuremat hingetuge poplauljast. K\u00fclaelu on parajalt karune. Ei mingit l\u00f5unamaist musitamist ega helli tundeid omade vahel. Kui sind kallistatakse, tuleb sul seista kui pulk, k\u00e4ed k\u00f5vasti vastu k\u00fclgi surutud ja huuled torssis. Kes meid k\u00fcll selliseks on koolutanud, m\u00f5tlen, kui vaatan tuttava tundega Kersti Kreismanni Aila ja tema laste suhet.<\/p>\n\n\n\n

Kolkak\u00fclas on pood, \u00d5nne kaubamaja. Seal teevad ilma mehed. Nende osturituaalid on tehtud sama suure p\u00fchendumisega kui naiste hommikuv\u00f5imlemine. Seal saadakse kokku, klapitakse, passitakse teisi, vahel tabatakse k\u00fclainimesi kummalistelt tegudelt. Ilus lugu juhtub Viire Valdma Hilkkaga, kes kohmakas ilus m\u00e4ngib maha armuloo vannipardi ja muumitrolli vahel, tema lapselikule raugar\u00f5\u00f5mule sekundeerimas Rekkori tegelane. Pood on meeste t\u00f5mbekeskus. Kuidas neile k\u00fcll nii palju \u00f5lut sisse mahub: \u00fcks susinaga avatud \u00f5llepurk j\u00e4rgneb teisele, joogile tehakse kiirelt p\u00f5hi peale. Vahepeal k\u00e4iakse lausa taaraautomaati toitmas. Siin on mingi nipp m\u00e4ngus, Saku \u00f5lletehas on poolikud purgid villinud v\u00f5i mis? Meeste v\u00e4ike teatriime. Poes m\u00e4ngitakse maha ka selle lavastuse \u00fcks l\u00f5busamaid stseene Jaapani turistide ja muumidega. Ester Pajusoo kaaskonnaga ja Jaan Rekkor on tegijad, aga n\u00e4gema peab seda ise.<\/p>\n\n\n\n

Kui lavastuse avastseen, kurjakuulutav elamisk\u00f5lbmatuks kuulutamine j\u00e4tab tegelaste elu puutumata, siis teine vaatus algab lausa tormilise s\u00fcndmusega: inimesed peavad t\u00f5usuvee eest kodunt pakku minema, h\u00fclgama oma igap\u00e4evaelu. Seepeale v\u00f5ib julgelt v\u00e4ita, et looduskatastroofid on ikka inimkonna ajaloo kulgu muutnud. Nii muutub ka meie lugu operetlikumaks. Unetud j\u00e4\u00e4vad magama, vanurid kukuvad seksima, kolkarahvas hakkab New Yorgist laulma ja luuletaja on n\u00f5us oma haiku veega vanadekodu lauale kirjutama. Mis toimub? T\u00e4iesti usutav, et \u00f5ige varsti v\u00f5ib Soome loomaaias ka metsikuid muumisid n\u00e4ha. Selles k\u00f5iges ei ole grammigi irooniat, kinnitab lavastaja. Oma rikutuses on mul raske teda uskuda, eriti loo l\u00f5pu peale m\u00f5eldes, aga k\u00fcllap on mul veel arenguruumi.<\/p>\n\n\n\n

\u00dches\u00f5naga, minu antropoloogiafilm hakkab koos selle evakueerimisprotsessiga v\u00e4gisi farsi m\u00f5\u00f5tmeid v\u00f5tma. Kui tegelane, kelle nimeks on Esko Vuorinen ja kes on \u00d5nne seenioridekodu tegevjuht, hakkab r\u00e4\u00e4kima vanainimesehaisust, mis teda igal sammul saadab, siis naeran juba laginal. Naeran oma isiklikku naeru, mis on natuke Eesti Draamateatriga seotud. Nimelt r\u00e4\u00e4kis kunagi Salme Reek vastikust vanainimesehaisust, mis talle kipub k\u00fclge j\u00e4\u00e4ma igasugu tuulutamise kiuste. Naersime ennast hingetuks selle 85aastase vanadaami jutu peale. \u00dctle n\u00fc\u00fcd, kustkohast on soome kirjanik teada saanud meie v\u00e4ikese veiniringi sisenaljast v\u00f5i on T\u00f5nu Oja seda Salme suust kuulnud ja improviseerib laval omatahtsi. Igatahes tervitusi Salmele!<\/p>\n\n\n\n

See, mis toimub kusagil kolkas L\u00e4\u00e4nemere kaldal, nii nagu seda kirjeldab soome autor Pipsa Lonka, on meile armsalt tuttav. On suur asi, kui iga\u00fchel on \u00f5igus olla just nii veider ja isep\u00e4ine, kui talle meeldib. P\u00f5hjamaine omaetteolek: iga\u00fcks elab laval oma v\u00e4ikeses putkas. J\u00e4rgmine stseen, j\u00e4rgmine majake, j\u00e4rgmine elu. P\u00f6\u00f6rdlava on vajalikul hetkel t\u00fchi, saab kord metsaks, kord kirikuks, kord supermarketiks, siis j\u00e4lle poe\u00adesiseks, ja siis j\u00e4lle haihtub k\u00f5ik, isegi kaubariiulid t\u00f5usevad taevasse \u2013 on j\u00e4lle ruumi ja \u00f5hku. Ainult vanadekodu stseen m\u00e4ngitakse ahistavalt kitsukesel pinnal eeslaval, iga inimene oma sokisahtlis, erip\u00e4ra on nuditud.<\/p>\n\n\n\n

Lavastaja Ingomar Vihmar tunneb soome asja ja oskab seda teatrikeelde \u00fcmber panna. Trupp on talle truu olnud, v\u00e4hemalt esimestel etendustel on k\u00f5ik jooksnud. Hea, kui publik selle teistmoodi lavastuse \u00fcles leiab. On v\u00e4ga tervistav kogeda teistsuguse tempo ja mentaliteediga maailma, ja sedakaudu oma ala pisut elamisk\u00f5lblikumaks muuta. Meelerahu leidmiseks on iga asi hea. Olgu see siis New York v\u00f5i kolgas L\u00e4\u00e4nemere kaldal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maris Johannes, Sirp, 06.03.2015 Tundub, nagu oleks elu ise su ees lehvitanud v\u00f5i vana hea dokumentaalfilm k\u00e4ima pandud. Kunagi avasid soomlased meile akna maailma ehk v\u00f5imaluse televisiooni kaudu v\u00e4lismaad vaadata, n\u00fc\u00fcd vangistavad nad meid oma metsade ja mere vahele, et saaksime igap\u00e4evase olemise rahu kogeda. New Yorgist v\u00f5ib k\u00fcll laulda, aga oma kodunurga vareste, konnade, […]<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[83,184,179,183],"class_list":["post-8219","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia","tag-draamateater","tag-ingomar-vihmar","tag-laulud-halli-mere-aarest","tag-maris-johannes"],"acf":[],"yoast_head":"\nM\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest - Draamateater<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest - Draamateater\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Maris Johannes, Sirp, 06.03.2015 Tundub, nagu oleks elu ise su ees lehvitanud v\u00f5i vana hea dokumentaalfilm k\u00e4ima pandud. Kunagi avasid soomlased meile akna maailma ehk v\u00f5imaluse televisiooni kaudu v\u00e4lismaad vaadata, n\u00fc\u00fcd vangistavad nad meid oma metsade ja mere vahele, et saaksime igap\u00e4evase olemise rahu kogeda. New Yorgist v\u00f5ib k\u00fcll laulda, aga oma kodunurga vareste, konnade, […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Draamateater\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-09-09T10:44:49+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-09-09T11:04:21+00:00\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kairi Kruus\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/motted-halli-mere-aarest\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/motted-halli-mere-aarest\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kairi Kruus\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"headline\":\"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest\",\"datePublished\":\"2020-09-09T10:44:49+00:00\",\"dateModified\":\"2020-09-09T11:04:21+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/motted-halli-mere-aarest\\\/\"},\"wordCount\":1674,\"commentCount\":0,\"keywords\":[\"Draamateater\",\"Ingomar Vihmar\",\"laulud halli mere \u00e4\u00e4rest\",\"Maris Johannes\"],\"articleSection\":[\"Meedia\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/motted-halli-mere-aarest\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/motted-halli-mere-aarest\\\/\",\"name\":\"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest - Draamateater\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2020-09-09T10:44:49+00:00\",\"dateModified\":\"2020-09-09T11:04:21+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/motted-halli-mere-aarest\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/motted-halli-mere-aarest\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/meedia\\\/motted-halli-mere-aarest\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/avaleht\\\/?lang=en\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/\",\"name\":\"Draamateater\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8\",\"name\":\"Kairi Kruus\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kairi Kruus\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.draamateater.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/www.draamateater.ee\\\/en\\\/author\\\/kairi\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest - Draamateater","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest - Draamateater","og_description":"Maris Johannes, Sirp, 06.03.2015 Tundub, nagu oleks elu ise su ees lehvitanud v\u00f5i vana hea dokumentaalfilm k\u00e4ima pandud. Kunagi avasid soomlased meile akna maailma ehk v\u00f5imaluse televisiooni kaudu v\u00e4lismaad vaadata, n\u00fc\u00fcd vangistavad nad meid oma metsade ja mere vahele, et saaksime igap\u00e4evase olemise rahu kogeda. New Yorgist v\u00f5ib k\u00fcll laulda, aga oma kodunurga vareste, konnade, […]","og_url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/","og_site_name":"Draamateater","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/draamateater\/","article_published_time":"2020-09-09T10:44:49+00:00","article_modified_time":"2020-09-09T11:04:21+00:00","author":"Kairi Kruus","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Kairi Kruus","Est. reading time":"8 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/"},"author":{"name":"Kairi Kruus","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"headline":"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest","datePublished":"2020-09-09T10:44:49+00:00","dateModified":"2020-09-09T11:04:21+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/"},"wordCount":1674,"commentCount":0,"keywords":["Draamateater","Ingomar Vihmar","laulud halli mere \u00e4\u00e4rest","Maris Johannes"],"articleSection":["Meedia"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/","name":"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest - Draamateater","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website"},"datePublished":"2020-09-09T10:44:49+00:00","dateModified":"2020-09-09T11:04:21+00:00","author":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/motted-halli-mere-aarest\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/avaleht\/?lang=en"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"M\u00f5tted halli mere \u00e4\u00e4rest"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/","name":"Draamateater","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/#\/schema\/person\/c2f0b83b03132b10c11d41ba665c61a8","name":"Kairi Kruus","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/a292351db92bfce07690cffcb31bec880cce00b5b581031bcc44f3464aced5ad?s=96&d=mm&r=g","caption":"Kairi Kruus"},"sameAs":["http:\/\/www.draamateater.ee"],"url":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/author\/kairi\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8219","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8219"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8219\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8219"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8219"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8219"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}