Pille-Riin Purje, Postimees, 1.10.2020<\/p>\n\n\n\n
Mis seal salata, Tammsaaret olen senise elu jooksul lugenud rohkem kui Vildet. Ent 1950ndatel ilmunud Eduard Vilde teoste sarjas narmendab riiulis mitu p\u00f5ikitriibulist raamatuselga. Olen studeerinud ka 1920\u201330ndate \u00abKogutud teoseid\u00bb, vanas kirjapildis teksti ju eriline tundmus lugeda!<\/em><\/p>\n\n\n\n Urmas Vadi fantasmagooria Vilde teemadel on p\u00f6\u00f6rane, aga Vadi hulluses on siiski j\u00e4rjekindlust. Koodi annab irriteeriv pealkiri \u00abMillest tekivad triibud?\u00bb: koos esimeste triibulistega kangastus narkos\u00f5ltuvus \u00abKippari unerohus\u00bb, ehkki seda teost vist ei tsiteerita silpigi. Ega ma pole p\u00e4rast lavastuse vaatamist \u2013 kaks korda! \u2013 ning n\u00e4idendi l\u00e4bilugemist teinud detektiivit\u00f6\u00f6d, et viimne kui viide \u00e4ra tabada.
Mis paneb kunstniku looma?<\/strong>
Punaste triipudena jooksevad l\u00e4bi Vadi teksti \u00abMinu esimesed triibulised\u00bb, \u00abMahtra s\u00f5da\u00bb, \u00abM\u00e4ek\u00fcla piimamees\u00bb, \u00abPisuh\u00e4nd\u00bb, \u00abVigased pruudid\u00bb, \u00abKupja-Kaarli adjustaadid\u00bb, \u00abK\u00fclmale maale\u00bb, \u00abCasanova j\u00e4tab jumalaga\u00bb jne.
K\u00f5ik on kokku unen\u00e4gu. Mitte hobuse, pigem lehma unen\u00e4gu, sest Musti k\u00e4ivitab etenduse. T\u00f5elikult kirjaniku unen\u00e4gu. Indrek Sammuli Vilde kehastab-hingestab ja redigeerib oma hallutsinatsioone. Alates seitsmeaastase j\u00f5nglase esimesest t\u00f5rksast kummardusn\u00f5ksakast saksa ees \u2013 ei, v\u00e4ike Eedi ei t\u00f5mba k\u00fc\u00fcru selga! L\u00f5petades viimse uinumisega oma Solveigi r\u00fcpes. Unen\u00e4olisust v\u00f5imendab autorlavastaja Vadi kujundus koos Priidu Adlase valgusega, nood viirastuslikud hangud ja hargid, kogu see orjap\u00f5lve atribuutika, mille keskele kirjanik oma t\u00f6\u00f6lauda sobitab; mille taustal jalutuskeppe, kaabusid ja veste edevamaks vahetab.
L\u00fchiintervjuus s\u00f5nastas Sammul rolli pealis\u00fclesande: \u00abMis on see energia v\u00f5i energeetika, mis paneb kunstniku looma, erinevatel eluetappidel. Mis on see s\u00fcdame sisu.\u00bb Kirjaniku loomeprotsessi teatrilaval n\u00e4htavaks m\u00e4ngida on \u00fcks tabamatumaid imesid, aga Vadi ja Sammuli koost\u00f6\u00f6s aimub \u00f5ndsaid hetki.
\u00dcks n\u00e4ide: kui Vilde, kahjur\u00f5\u00f5musaatan silmanurgas h\u00fcplemas, \u00abM\u00e4ek\u00fcla piimameest\u00bb fabuleerib, tajub ta korraga oma ema v\u00f5i Mari nukrat etteheitvat pilku. Seesinane tundlikkus, h\u00e4bi ja piinlikkus ilmutabki kirjaniku s\u00fcdame sosinat. Nagu ka v\u00e4ikese Eedi \u00f5rn imestus roppude s\u00f5nade \u00fcle \u2013 mis haakub mu sisetundega, et Vadil ongi vahel komme pillata tekstidesse v\u00e4gis\u00f5nu justkui huupi, nii et p\u00e4risv\u00e4gi lahjeneb.
\u00dclit\u00e4pne kujund kirjaniku inspiratsiooniallikast on sule kastmine veretriipudesse pekstud seljal. Triipude luuleline muusamuster seostub Eedikese Venuse-lepinguga, ent toob meelde ka \u00abPreili Julie\u00bb Jeani m\u00f5isa(preili)ihaluse, pealekauba on Sammul m\u00e4nginud Strindbergi (Madis Kalmeti \u00abUnen\u00e4gude sinine torn\u00bb, 1996).
Kirev kui Vilde looming<\/strong>
Piima sisse kastetud sulega (ilma kuuma triikrauata!) kirjutab Vilde \u00abM\u00e4ek\u00fcla piimameest\u00bb. Romaanis\u00fc\u017eeed kombineeriv m\u00e4ng kolme piimaklaasiga, kaardi- v\u00f5i t\u00e4ringutriki vaimus, loob kogemata efektse seose n\u00e4idendi \u00abLehman Brothers\u00bb leitmotiiviga: m\u00e4ngu\u00f5nn v\u00f5i tehnika, eks ole see Vilde masti kirjaniku elup\u00f5line dilemma.
Une n\u00e4gija roll n\u00e4ib omajagu vastutuspingsam kui unes ilmujate jultunud etteasted. Inga Salurand ja Kristo Viiding loovad vaimustava galerii Vilde tegelasi, ligimesi, kummitusi. K\u00f5ik kolm n\u00e4itlejat on s\u00e4rasilmsed, vabad, kuraasikad \u2013 kuidas nad m\u00e4ssavad! Ometi p\u00fcsib s\u00fcdamlikkus, hapram tragikoomika ja see viimne valu, milleta ei p\u00e4\u00e4sekski Vadi \u00fcdini.
Eriti r\u00f5\u00f5mus olen Saluranna p\u00e4rast, kes pole nii p\u00f5nevaid rolle draamateatris saanudki. Kui v\u00e4ljendusrikkad on tema silmad, k\u00f5nekas ta vaikimine. P\u00f5listagem kirjandus- ning teatrilukku t\u00f5ik, et Inga Salurand m\u00e4ngib nii Marie Underit kui Juhan Liivi! Liiv on teadagi Vadi lemmik, Vilde ja Liivi kohtumised ise\u00e4ranis s\u00fcmpaatsed, suguvenna talendi ees kummardab Vilde t\u00f5eliselt.
Kristo Viiding s\u00f6\u00f6stab rollist rolli m\u00f5nusa hasardiga. K\u00f5vasti lusti lisab krutski t\u00e4dipoeg Bornh\u00f6he ja \u00abViimse reliikvia\u00bb paroolidega (8. pilt \u00abVanad s\u00f5brad\u00bb). L\u00f6\u00f6v dramaturgiline leid, mis paneb judinad \u00fcle selja jooksma, on paruniv\u00f5sukese Herberti taastulek 13. pildis \u00abEesti Vabariigi saadik\u00bb, matsi alandamise motiivi \u00fchtesidumine 2. pildiga \u00abMahtra \u00f5igus\u00bb.
Unen\u00e4olisust v\u00f5imendab autorlavastaja Vadi kujundus koos Priidu Adlase valgusega, nood viirastuslikud hangud ja hargid, kogu see orjap\u00f5lve atribuutika.
Vadi n\u00e4idend on kirev nagu Vilde looming. K\u00fcsitav n\u00e4is \u00abKevade\u00bb T\u00f5nissoni m\u00e4ngutulek (9. pilt \u00abElagu Jaapan\u00bb), t\u00fchja sest nimest, kui Vilde enda tegelaste seast oleks leidnud kihvtisema k\u00fclalise. Samas on idee \u00fcllas: kirjandusklassikast saabki \u00fcks ja seesama unen\u00e4gu, \u00fcheskoos visatakse kive parvele, mis vaja p\u00f5hja lasta!
Rohkesti lavaaega ku(u)lub Vilde armuseiklustele. Eriti vaimukad on luuleridadega pikitud kolmnurk Eduard, Marie ja Artur (6. pilt \u00abArmastus?\u00bb) ning teatraalne heitlus Linda ja Antoine\u2019i vahel, mis p\u00e4\u00e4dib parukavahetusega (11. pilt \u00abAbielus revolutsiooniga\u00bb). Vana Casanova viimase vallutuse Raheli kirjade ettelugemine venib kurnavalt pikaks, siin loovutab Vadi unen\u00e4okujundlikkuse. Aga finaalis tuli t\u00e4hendus.
\u00abKeegi ei peaks surema \u00fcksi ja lumehanges,\u00bb on kaastundlikult lausunud Linda. Surmalumi s\u00e4tendab adjustaatidega Kupja-Kaarlile ja M\u00e4ek\u00fcla Prillupi-n\u00e4ssile, kes Vadil m\u00f5lemad Vilde isa n\u00e4olised. Saatuslikult l\u00f6\u00f6b aknatagune ilm helendama ka Eduard Vildele, kuigi abikaasa ligiolek t\u00e4histab halastust.
Sammuli rolliradadelt heiastus mulle finaalis \u00abAinus ja igavene elu\u00bb, Theo uinumine Saksamaal, kui ta on Ernaga vahetanud repliike \u00abTabamata imest\u00bb. Narrikuljuste harrast k\u00f5linat aimub Vilde isa ilmumisest Kupja-Kaarlina. Segajat v\u00f5ib m\u00f5ista n\u00f5nda, et kirjanik ei vabane iial oma tegelaste painest, suris\u00e4ngiski kumiseb kuulmetes kirjapandud lausete k\u00f5la. T\u00e4heread raamatus on triibud. Rida on leib, veri, piim, liiv, sool, muld.<\/p>\n\n\n\n