{"id":8840,"date":"2020-10-05T15:28:29","date_gmt":"2020-10-05T12:28:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.draamateater.ee\/?p=8840"},"modified":"2020-10-05T15:28:30","modified_gmt":"2020-10-05T12:28:30","slug":"seitse-venda-lugu-seitsme-naitleja-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.draamateater.ee\/en\/meedia\/seitse-venda-lugu-seitsme-naitleja-vahel\/","title":{"rendered":"\u201eSeitse venda\u201d \u2013 lugu seitsme n\u00e4itleja vahel"},"content":{"rendered":"\n

Jan Kaus, Sirp, 03.05.2012<\/em><\/p>\n\n\n\n

Priit Pedajase lavastus tundub \u00fcsna originaalitruu, ent sisaldab v\u00e4ljaj\u00e4tteid, mis muudavad algteose r\u00f5huasetusi.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

EMTA lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastus \u201eSeitse venda\u201d, autor Aleksis Kivi, t\u00f5lkija Friedebert Tuglas, dramatiseerija Voldemar Panso, lavastaja Priit Pedajas, kunstnikud Maret Tamme, Illimar Vihmar ja Lina Nguyen. M\u00e4ngivad Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, P\u00e4\u00e4ru Oja, M\u00e4rt Pius, Priit Pius, Priit Strandberg, Kaspar Velberg ja Priit Pedajas. Esietendus 1. IV Eesti Draamateatri maalisaalis.<\/p>\n\n\n\n

Vesteldes teatrikriitik Madli Pestiga teatrist, \u00fctlesin talle, et kirjutan Priit Pedajase lavastusest \u201eSeitse venda\u201d. Selle peale arvas ta, et mul tuleks kindlasti vaadata ka sama lavastaja \u201eL\u00f5ikuspeo tantse\u201d, sest m\u00f5lemas on esil EMTA lavakunstikooli XXV lennu n\u00e4itlejatudengid, kolm neist ehk Priit Pius, Kaspar Velberg ja Karl-Andreas Kalmet koguni m\u00f5lemas. Madli Pesti m\u00e4rkus tundub t\u00e4iesti loogiline: \u201eSeitse venda\u201d on lennu poistelavastus ja \u201eL\u00f5ikuspeo tantsud\u201d t\u00fcdrukutelavastus.<\/p>\n\n\n\n

Arvamus, justkui ei oleks \u201eSeitsmest vennast\u201d k\u00f5ige \u00f5igem eraldi kirjutada, tekitas minus ka kimbatust. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla t\u00f5siasi, et j\u00e4\u00e4n eesti teatrimaailma j\u00f5ujoontest omajagu k\u00f5rvale: kuulun nende (v\u00e4heste?) hulka, keda ei k\u00e4ivita klassikalise loo nagu \u201eSeitsme venna\u201d lavastuse puhul k\u00f5ige rohkem mitte noorte n\u00e4itlejate m\u00e4ng ega lavaka kursuse- ja diplomit\u00f6\u00f6de aura, vaid miski muu. Esindan teatrikunsti-vaadet, mille kohaselt pole n\u00e4itleja eelk\u00f5ige eesm\u00e4rk, vaid vahend. Anum, kui soovite, kuhu lugu peaks voolama v\u00f5i millest l\u00e4bi voolama. See on loogika, mis ei v\u00e4\u00e4rtusta esmajoones n\u00e4itlejaid, vaid lugu, mida nad kannavad, teisis\u00f5nu: otsitakse n\u00e4itlejate kaudu lugu, mitte loo kaudu n\u00e4itlejaid. Pedajase \u201eSeitsme venna\u201d kontekstis kujuneb, seega, praegusel \u00fcksikjuhul keskseks k\u00fcsimus, mis saab algsest loost, kuidas elab see \u00fches j\u00e4rjekordses adaptatsioonis edasi, mis looga juhtub, milliseid metamorfoose see l\u00e4bi teeb, kuidas s\u00e4ilib selle algidee.<\/p>\n\n\n\n

Interpretatsioon ei pea olema \u00fcksnes vahendamine, vaid ka millegi uue loomine \u2013 kuigi, loomulikult eelistan seda, et klassikalise teksti pinnalt t\u00f5ukudes ei minda sellest p\u00e4riselt irdu, et tuntakse p\u00e4randi suhtes vastutust. Samuti on igati kiiduv\u00e4\u00e4rt, et eesti teatris vaadatakse n\u00f5nda palju ja j\u00e4rjekindlalt klassika \u2013 ning mitte ainult draamatekstide, vaid ka proosa \u2013 suunas. Seda enam, et suurem osa klassikalisest proosast pole vahest m\u00f5eldud teatrilavale, kuigi n\u00e4iteks Aleksis Kivi romaan \u201eSeitse venda\u201d on sellepoolest huvitava \u00fclesehitusega, et enamik dialooge on raamatus draamateksti vormis.<\/p>\n\n\n\n

Seega on t\u00f5si, et ma pole \u201eSeitsme venna\u201d t\u00fc\u00fcpiline vaataja, ning Pedajase \u201eSeitse venda\u201d asetub laiemasse konteksti: klassikaliste proosateoste mugandamisse. T\u00e4psemalt huvitab mind see, mis juhtub klassikalise tekstiga, kui seda esitatakse n\u00fc\u00fcdisaegsel eesti teatrilaval: mis juhtub teksti tasandiga ja mis juhtub t\u00e4henduse tasandiga? Olen sellest juba varemgi r\u00e4\u00e4kinud, kahe \u201eMadame Bovary\u201d lavastuse n\u00e4itel, kus \u00fches oli s\u00e4ilitatud teksti tasand ja lastud kaotsi t\u00e4henduse tasand ning teises \u00f5nneks vastupidi. Peangi p\u00e4randi ees vastutuse tundmisega silmas algteose t\u00e4henduse s\u00e4ilimist adaptatsioonis.<\/p>\n\n\n\n

Siiski on juba tunne, et ei saa m\u00f6\u00f6da n\u00e4itlejatest. Noh, v\u00f5iks \u00fchmata, et poisid on toredad. Osalt Aleksis Kivi algteksti, osalt vist ka Pedajase suunava k\u00e4e, osalt aga ansambli enda m\u00f5jul t\u00f5usevad m\u00f5ned osat\u00e4itjad rohkem esile, m\u00f5ned j\u00e4\u00e4vad rohkem varju. Nii et t\u00f5siasjale, mille kohaselt Ojade d\u00fcnastia kroonprints P\u00e4\u00e4ru Oja t\u00f5useb oma kursusekaaslaste taustal n\u00f5nda selgelt esile, v\u00f5ib olla mitmeid seletusi. Esiteks on Oja t\u00f5epoolest karismaatiline kuju, oma isa murelike kulmudega, mis justkui annaksid aimu pisut v\u00e4\u00e4ndunud hingest, samas aga T\u00f5nu Ojast j\u00f5rmim ja j\u00f5ulisem, t\u00e4is mehist s\u00e4rtsu ja jonni, mis teisi kaasa t\u00f5mbab \u2013 jalgu trampima ja ringi m\u00f6llama. Kuna ta m\u00e4ngib aga Juhanit, k\u00f5ige vanemat venda, siis tuleneb tema esilolek ka algse teksti loogikast. Juhani on m\u00f5nes m\u00f5ttes Kivi teose k\u00f5ige ambivalentsem kuju ning teiste vendade karakteri p\u00f5hijooned joonistuvad sageli v\u00e4lja just Juhani taustal, tema \u00fctlemistele v\u00f5i tegudele reageerides. Juhani taustal v\u00f5imendub Eero huumorisoon ja ninatarkus, Aapo tasakaalukus, Tuomase aeglus ja rahulikkus, Simeoni jumalakartlikkus, Lauri \u00fcksk\u00f5iksus jne.<\/p>\n\n\n\n

Kindlasti ei maksa arvata, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud poisid ei olegi n\u00e4itlejatena n\u00f5nda karismaatilised kui P\u00e4\u00e4ru Oja. Pedajase lavastuse teises vaatuses on \u00fcks huvitav koht, kus Karl-Andreas Kalmet, kes m\u00e4ngib endasset\u00f5mbunud Laurit, m\u00f5nev\u00f5rra ootamatult esile kerkib. Tegu on kuulsa kivil istumise stseeniga, mis p\u00e4\u00e4dib kohutava veresaunaga, neljak\u00fcmne h\u00e4rja tapmisega. Seal tekib konflikt purjus Lauri ning Juhani ja Tuomase vahel. Kalmetist, kes tolle hetkeni on \u00fcsna varjus p\u00fcsinud, saab korraga ansambli solist, ta justkui h\u00fcppab varjust v\u00e4lja ja n\u00f5uab veenvalt t\u00e4helepanu. \u00c4\u00e4rmiselt m\u00f5juv episood ja n\u00e4itlejam\u00e4ngu osas ka \u00fcks lavastuse kulminatsioone \u2013 seda positiivses ja negatiivses m\u00f5ttes. T\u00f5epoolest, Kalmeti esitatud monoloog, mis tegelaskuju purjusolekust hoolimata ei kaldu lapsikusse groteski ja on uljusele vaatamata kummaliselt l\u00fc\u00fcriline, lunastab mingis m\u00f5ttes \u00fclej\u00e4\u00e4nud ansambli m\u00f5ningase eba\u00fchtluse (v\u00e4hemalt mulle ei piisanud poiste iseenesest toredast \u00fches r\u00fctmis trampimisest ja mehisest laulujorust). Kalmeti sooritus r\u00e4\u00e4gib justkui k\u00f5ikide lavalolijate nimel, andes m\u00f5ista, et \u201en\u00e4ete, siin me oleme, teeme vahvalt ja veenvalt, andke ainult v\u00f5imalus\u201d. Muidugi oleks tahtnud n\u00e4ha teisigi n\u00e4itlejaid selliste j\u00f5uliste soolodega esile t\u00f5usmas. Selle etteheitva varjundiga v\u00e4ite kaalumine eeldaks muidugi pisut kannatlikumat tekstianal\u00fc\u00fcsi, Kivi dialoogides n\u00e4puga j\u00e4rjeajamist. Karta on, et purjus Lauri destruktiivsele purskele v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseid otseses k\u00f5nes s\u00f5nav\u00f5tte romaanist ei leiagi.<\/p>\n\n\n\n

Muide, tuleb t\u00e4hele panna, et Pedajase lavastus tundub \u00fcsna originaalitruu, ent sisaldab v\u00e4ljaj\u00e4tteid, mis muudavad algteose r\u00f5huasetusi. Nii et olengi ringiga meelisteema juures tagasi. Paar s\u00f5na siis ka Kivi originaali ja Pedajase muganduse omavahelisest pingest. Tegelikult on see osalt seotud ka lavastuse rollidega, j\u00f5ujoontega seitsmeliikmelises ansamblis. Kuigi mainisin Pedajase originaalitruudust, l\u00f5peb tema \u201eSeitsme venna\u201d versioon m\u00f5nev\u00f5rra varem kui Kivi romaan. Dramaturgilise otsusena on see t\u00e4iesti m\u00f5istetav, sest Kivi raamatu finaal liigub jutustuse vormis, sisaldades vaid \u00fche dialoogi Timo ja tolle naise vahel. Tegu on aga ka t\u00e4hendusliku otste kokkut\u00f5mbamisega, vennaste saatmisega eluteele, selle eemaldamine lavaversioonist nihutab ka kohe \u201eSeitsme venna\u201d algset ideed. Teisis\u00f5nu: koos raamatu kokkuv\u00f5tva osaga on j\u00e4etud v\u00e4lja ka Kivi humoorika loo t\u00f5simeelne credo. Olgu t\u00e4psustatud, et p\u00fc\u00fcan sedasi \u00f6eldes tegelikult hinnangut v\u00e4ltida ja lihtsalt illustreerida originaali ja muganduse omavahelist pinget, mida sageli \u2013 enamasti \u2013 p\u00f5hjustab v\u00e4ljaj\u00e4ttelisus.<\/p>\n\n\n\n

Lavastus l\u00f5peb stseeniga, kus vennakesed tulevad tagasi oma vanematetallu Jukolas. Lavastuse finaalist \u00f5hkub armastust kodumaa vastu. Maalisaali pisike ja tume ruum asetub siin t\u00e4itsa toredalt vastamisi poiste s\u00e4ravate pilkudega, mis justkui n\u00e4evad P\u00f5hjamaa s\u00fcgavaid ja puutumata laasi, s\u00fcgavsiniseid j\u00e4rvesilmasid ning k\u00f5ike muud ilusat ja puhast (mis tekitas v\u00e4hemalt minus terava nukruse, sest m\u00f5te juhtis praegusele Eestile, mis on muutumas vaikse j\u00e4rjekindlusega neljak\u00fcmne viie tuhande ruutkilomeetri suuruseks pr\u00fcgim\u00e4eks). Nii katkeb Pedajase lavastus enne Kivi romaani kokkuv\u00f5tvat neljateistk\u00fcmnendat peat\u00fckki, kus k\u00e4iakse vennaste elujooned \u00fcksipulgi l\u00e4bi. Seal selgub, et k\u00f5igist saab asja, m\u00f5nest rohkem, teisest v\u00e4hem, aga ikkagi. T\u00e4henduslik on siin see, et s\u00fcgaval metsas r\u00e4helnud, \u00fcle kivide ja k\u00e4ndude koperdanud sagris septeti seast j\u00f5uavad m\u00f5nedki Soome noore haritlaskonna ridadesse. Aapost saab arst ja kohtunik: \u201eKuid tark, erapooleru, \u00f5ige oli ikka ta otsus. Seda teadis ka peakohtunik ja kuulas alati kannatlikult ta pikav\u00f5itu seletusi, kui ta k\u00e4si laiutades avaldas oma m\u00f5tteid esiloleva k\u00fcsimuse kohta\u201d (vt Aleksis Kivi, Seitse venda. T\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tallinn 1971, lk 287). Eerost omakorda saab kihelkonna jahikubjas, kes \u201ep\u00fchap\u00e4evil v\u00f5i suurtel p\u00fchadel uuris — kas ajalehte v\u00f5i pani ise kirja s\u00f5numeid ja \u00fchiskondlikke uudiseid oma kihelkonnast, et saata neid samale ajalehele. Ja meeleldi v\u00f5ttis toimetus alati vastu ta saadetised, mille sisu oli \u00fcsna tuumakas, esitusviis tabav ja selge, tihtipeale vaimukaski\u201d (samas, lk 300). Mida need tsitaadid kirjeldavad? L\u00fchidalt v\u00f5ib \u00f6elda nii: metsa- v\u00f5i talurahva kujunemist kultuurrahvaks, f\u00fc\u00fcsilise j\u00f5u asendumist vaimse j\u00f5uga. Seitsme venna kasvamise kaudu kirjeldatakse kogu rahva kasvamist. Romaani \u00fcks juhtivaid tegevusliine asetab vastamisi vennad ja aabitsa ning aabitsa \u00f5ppimisest kujuneb ka romaani mitmekordne s\u00fc\u017eeeline p\u00f6\u00f6rdepunkt. \u201eSeitsme venna\u201d ilmumine 1873. aastal on omakorda soomekeelse kirjakultuuri \u00fcks olulisi verstaposte: sellest sai tol ajal peaaegu olematu soome algup\u00e4rase romaani \u00fcks alustalasid.<\/p>\n\n\n\n

Kui Pedajase \u201eSeitsme venna\u201d eesm\u00e4rk on esitleda XXV lennu tudengeid, siis pole eespool kirjeldatud r\u00f5huasetuste muutmine ehk k\u00f5ige olulisem n\u00fcanss. Ent kui k\u00fcsida, kuidas peaks klassikaline lugu meid k\u00f5netama, siis saab Pedajase lavastuses toimunud muutus t\u00e4henduslikuks. Tegu pole muidugi traagilise nihkega, ent kui Kivi romaanis p\u00fc\u00fcti n\u00e4idata \u2013 t\u00f5si, oma kaasaegsetele vahest liiga realistlikult ja v\u00e4rvikalt \u2013, kuidas haridus, kultuur ja vaimsus on l\u00f5ppude l\u00f5puks edasiviiv j\u00f5ud, siis Pedajase lavastuse idee \u2013 noorte n\u00e4itlejate esitlemise k\u00f5rval v\u00f5i taustal \u2013 on v\u00f5imendada vaatajates \u00e4hmast armastust oma kodupaiga vastu. Et kui need karused poisid oma kodukanti sedasi armastasid, et pilk isatalule nad h\u00e4rdaks ajas, siis kuidas on lood juurtega globaalse k\u00fcla k\u00fclmas nurgataguses, kust nii paljud praegu lahkuvad?<\/p>\n\n\n\n

Korraks v\u00f5iks kaaluda, kas neljateistk\u00fcmnenda peat\u00fcki jutustavat kokkuv\u00f5tet oleks saanud dramatiseerida. N\u00e4iteks nii, et \u00fcks vend jutustab teise venna k\u00e4ek\u00e4igust? Nii saanuksid ehk k\u00f5ik osat\u00e4itjad etenduse jooksul soleerida \u2013, kusjuures ansambli k\u00f5ige passiivsemas, Timo rollis \u00fcles astunud Henrik Kalmetil avanenuks just siin v\u00f5imalus teha oma etteaste.<\/p>\n\n\n\n

Aga las olla nii, nagu on. Siinne arutlusk\u00e4ik tahtis lihtsalt illustreerida tendentsi, kus klassikaliste proosateoste mugandamine teatrilavale nihutab v\u00f5i muudab algteose r\u00f5huasetust. Kordan, ma ei taha langetada hinnanguid, vaid juhtida lihtsalt t\u00e4helepanu, kutsuda vaatama neid muutusi t\u00e4helepanelikult, kaaluda neid, olla neist teadlikud. Teema on \u00f5hus. Viimati k\u00e4isin Eesti Nuku- ja Noorsooteatris vaatamas noore Mirko Rajase Franz Kafka jutustuse \u201eMetamorfoos\u201d ainetel tehtud lavastust, kus Gregor Samsa rollis esines m\u00f5juvalt teatris esimest hooaega t\u00f6\u00f6tav M\u00e4rt M\u00fc\u00fcrisepp. Ometi panin t\u00e4hele, et kui \u201eMetamorfoosi\u201d etendusele tuleb inimene, kes pole Franz Kafka originaali lugenud, ei pruugi ta \u00fcldse aru saada, et Samsa muutub putukaks.* Nukk M\u00fc\u00fcrisepa k\u00e4es on t\u00f5epoolest m\u00f5juv, aga see meenutab rohkem inimkolpa, tekitades pigem seose koletisega. Seega v\u00f5ib putukametafoor nii m\u00f5nelegi vaatajale t\u00e4ielikult kaotsi minna. On see probleem v\u00f5i mitte? Ma ei tea. Mulle meeldib selle \u00fcle m\u00f5tiskleda. Aga peaasi, et klassikalised lood elavad meie teatrites \u00fches v\u00f5i teises vormis edasi.<\/p>\n\n\n\n